Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas.

Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.

Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti Rahvuskomisjoni peasekretär.

Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.[1]

2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära".

Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja.


Looming:

Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974.

Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi “noorte kirjandussündmus ‘76”, oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi”. Peagi järgnes esikkogu “Päevapildid”. Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed:

  • "Päevapildid" (1978)
  • "Ööpildid" (1980)
  • "Puudutus" (1981)
  • "Salateadvus" (1983)
  • "Vari ja viiv" (1986)
  • "Maailma asemel" (1991)
  • "Armuaeg" (valikkogu, 1991)
  • "Hingring" (1997)
  • "Fraktalia" (2000)
  • "Mandragora" (2002)
  • "Aja kuju" (2005)
  • "Lõige" (2007)
  • "Deka" (2008)
"Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).

Loe lisaks:

Eestlased on sõnausku inimesed

Elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine

Keset keerist

UNES JA LUULES
Kuula Doris Kareva loenguid Ööülikoolis