LASTE RÕÕM
Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 860–1980.
Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut suure hoole ja armastusega. Soov oli kokku panna ahvatlev lugemis- ja vaatamisraamat, mis hellitavalt puudutaks igaüht – nii neid, kel lapsepõlv seljataga, kui neid, kel see parajasti käsil. Lugeja ees on kena valik eesti lasteraamatu pikast ja kirevast loost, mis seob põlvkondi täna, homme ja ülehomme.“

ÕRNAD KÕRVAD
Kärt Hellermaa

Kaks linnalast kannatavad omalaadse tõve käes: Kairiin ei talu lärmi, Teodor aga vaikust. Teodorile on vaja õnnelikuks eluks mürtsmuusikat ja liiklusmüra, Kairiini häirib isegi sumisev kärbes.
Tundlike kõrvade pärast sõidutataksegi tüdruk maale, vanatädi Liisbeti hoole alla. Seal hakkavad temaga rääkima koer Nässu ja õue peal mängida armastav lambatall. Ühel päeval satub maale ka Teodor.
See on soe lugu kuulamisest ja kuulmisest, milles on sõnum nii väikestele kui suurtele.





MÄLUMÄNGUD LASTELE

Tore raamat, kus on 60 mängu kolmes raskusastmes. Need on tähistatud erineva arvu tarkuseteradega.
Mängijad saavad valida meelepärase teema ja mänge kombineerides on võimalik korraldada võistlusi, kus oma teadmised saavad proovile panna nii lapsed kui täiskasvanud.
Raamatule on kiitva hinnangu andnud ka üks Eesti tuntumaid mälumängusõpru ja Mnemoturniiri tarkade klubi.


MÄLUMÄNGUD LASTELE 2

Üle 1000 küsimuse Eesti kohta.
Kirjastuse Cum Laude teine mälumänguraamat, milles koos mõtlemishuvilistega seikleb teadmishimuline Mõttelind, kes teeb küsimustele vastuste otsimise lõbusamaks.
Pane oma mälu proovile ja mõtle mõnuga! Ah jaa-mõttelennu soojenduseks küsib Mõttelind: Millise tuntud eesti mõtleja lasteluulekogu pealkiri on Mõtelda on mõnus?

 

VIIS VABA KUTSIKAT
Mare Müürsepp

Raamat jutustab läbi kutsu ühe vahva loo sellest, kuidas siia ilma sünnib viis kutsikat, kes esialgu maha jäetakse, kuid õnneks leiavad nad endale ühe vahva pere, kus on peretütar ja perepoeg, kes kutsid endale võtavad. Ega kõik ju loomulikult ühte peresse ei jää, kuid õnneks leiavad ikka kõik kutsid endale vahvad ja hoolitsevad omanikud.
Peategelase silme läbi antakse edasi kõik seiklused ja juhtumised, mis kutsudega juhtuvad, mis tunded neid valdavad, miks nad just nii käituvad nagu käituvad, miks nad niutsuvad, miks hauguvad, miks müravad ja mida nad suures maailmas avastavad, mida nad inimeste ja inimlaste juures avastavad, mida õpivad – raamat ongi väikeste kutsude sirgumise lugu.
See on raamat, kus on rõõmu, kuid ka kurbi hetki, kuid tegelikult on ikkagi positiivne alatoon, mis ühes heas ja vahvas lasteraamatus peabki olema.


TAGASI SAJA AAKRI METSA
David Benedictus

A. A. Milne’i «Winnie Puhh» ilmus 1926. aastal ja sellest ajast saadik on terved põlvkonnad lapsi üles kasvanud Puhhi ja tema sõprade lugusid lugedes ja armastades.

Nüüd, 80 aastat hiljem, on David Benedictus pannud pliiatsi paberile seal, kus Milne’il lood pooleli jäid. «Tagasi Saja Aakri Metsa» on kaua oodatud ametlik järg eelmistele raamatutele Winnie Puhhist. Uutes seiklustes kohtume taas kõigi vanade lemmikutega ja teeme tutvust ka mõne uue tegelasega.

E. H. Shepardi pildid mängisid Puhhi ülemaailmses menus sama suurt rolli nagu Milne’i sõnad. Tema jälgedes käia pole lihtne, aga Mark Burgessi uued illustratsioonid tabavad nende lugude sarmi ja huumorit imeliselt hästi.

«Tagasi Saja Aakri Metsa» on ühe suurepärase klassikalise lasteraamatu lõbus järg.


VÄIKESED PÄÄSTJAD
Ermo Liedemann

Raamat, mida võiksid lugeda kõik alates eelkooliealistest põngerjatest kuni nende vanaemade-vanaisadeni. Õpetlikes jutukestes saab teada, kuidad ohtlikus olukorras
õigesti käituda. Raamatus on 15 piltidega illustreeritud õpetlikku lugu ning juhtnöörid turvaliseks ja abistavaks käitumiseks õnnetuse korral.

INGLI VALGUS
Hille Karm

See on armas kogupereraamat viieaastasest tüdrukust, kelle nimi on Ingel. Väike Ingel kardab pimedust.
Pimedusehirmust ülesaamiseks soovitab vanaema hakata koguma valguspilte. “Need on pildid päevadest või hetkedest, kus sinu ümber on olnud palju valgust ja sa oled end väga hästi tundnud. Sa maalid mõttes need valgusehetked nagu pildid oma mälusse ja võid iga pilti näha, kui silmad suled.” Ingel hakkabki pilte koguma ja aasta jooksul saab ta nendest endale päris oma valguse. See on temaga alati ja igal pool, ükskõik kuhu ta läheb.



KÕNELEVAD MAJAD
Riin Alatalu


Algselt Eesti kultuurimälestisi tutvustavast raamatust kasvas kirjutamise käigus välja omamoodi (m)ajalooõpik. Ehitiste, nende ehitamise põhjuse, võimaluse, materjali kasutuse jms kaudu on põnev ja samas visuaalselt lihtne õppida Eesti ajalugu. II aastatuhandest leiab peaaegu iga olulisema ajaloolise protsessi näitlikustamiseks viite mõnele veel säilinud ehitisele.

Huvitav ja hariv raamat sobib täiendama põhikooli ajalookursust ja on mõnus lugemine igas vanuses ajaloohuvilisele. NÄITA EMALE-ISALE KA:)


METSAELU AABITS
Kätlin Vainola

Abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.
Sisu: metsaelu aabitsa peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi. Raamat algab kevadega, mil valgus ja soojus paneb looduse tärkama. Saame teada, millised rändlinnud on esimesed kevadekuulutajad ja milline lill on esimene õitseja, õpime tundma rebase- ja jänesepoegade elu. Läbi suve, sügise ja talve liikudes saame teada, kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“.
Sügis on talvevarude kogumise aeg. Raamatust saame teada, kuidas valmistuvad talve vastu rebane, karu, kobras ja teised loomad. Saame teada, kuidas elavad talve üle need linnud, kes jäävad meile ja need loomad, kes ei maga talveund.
Raamatus olevate juttude kaudu saame teada, kuidas kevadel idanema hakanud seemnest kasvab väike puu. Saame teada, kuidas määrata puu vanust ja palju muud.
Metsaelu-aabitsa lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola. Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller. Raamatuga kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega. Metsaelu-aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.


TÜDRUK, PUU JA TAEVALINNUD
Riitta Jalonen

„Mina tean, mis on igatsus. See on miski, mida tunneb igal pool enda sees. Kõige rohkem on seda tunda riiete all, aga kus, seda ma täpselt ei tea.“
Tundlik jutustus kirjeldab väikese tüdruku tundeid ja mõtteid isa surma järel. Laps seisab mõtiskledes raudteejaama suurte puude all, samal ajal kui ema uude kohta sõiduks pileteid ostab. Kui hakid äkki puu otsast lendu tõusevad ja silmist kaovad, siis teab tüdruk, mida puu tunneb. Kaotus, kurbus ja igatsus on ka lapsele tuttavad.

Soome kirjaniku Riitta Jaloneni jutustus „Tüdruk, puu ja taevalinnud“ sai 2004. aastal Finlandia Juniori kirjandusauhinna. Lapse mõtted esitatakse siin usutavalt ja peenetundeliselt, väikestest kildudest moodustub ainulaadne tervik, milles on lendu, lõhnu ja hääli. Samasugust tundejõudu õhkub ka Kristiina Louhi joonistatud piltidest.

Eesti Lastekaitse Liit kuulutas selle raamatu sügiseste "Heade raamatute" hulka kuuluvaks.


JÕULUAJAL JUHTUVADKI IMED
Leelo Tungal

See on esimene eesti autori raamat, kus Ilon Wiklandi illustratsioonid. Leelo Tungla jõululuuletused suuretele ja väikestele koos Ilon Wiklandi piltidega loovad tõelise pühademeeleolu.

KAKA JA KEVAD
Andrus Kivirähk

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas “Täheke” ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.


HÄRRA LINNU LUGU
Piret Raud

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mr Bird`s Story” nime all.

365 MÄNGU LASTELE IGAKS PÄEVAKS

Mida me täna mängime?
Isegi fantaasiarikkamatel vanematel ja kasvatajatel võivad selle küsimuse peale mõnikord ideed otsa saada. „365 mängu lastele“ ei jäta igavlemiseks mingit võimalust. Kõik mängud on jagatud ülevaatlikult nii aastaaegade kui ka teemade kaupa ning sisaldavad täpseid juhiseid mänguks sobiva vanuse ja mängijate arvu kohta. Ammendamatu mängude kogu igaks puhuks ja kogu perele!



ÜLE LÄVE
Eha Roosalu


Lastele mõeldud linnu- ja loodusraamat, mis teeb sind tuttavaks meie lähema ümbruse tiivuliste ning nelja- ja kuuejalgsetega. Mõnda neist oled kindlasti varemgi silmanud. Nüüd saad ka teada, kuidas nad elavad.  Küllap märkad siis edaspidi neid linde-loomi veelgi tihedamini ja mõistad paremini, sest te pole enam võõrad.

LOHE LEMBITU LOOD
Grethe Lõbu

"Lohe Lembitu lood. Pahandus Ööbikuorus" on Grethe Rõõmu lustakas lasteraamat, kus tegutsevad maailma väikseim lohe Lembit, nelja-aastane valgepäine poiss Emil, tema suur õde Sandra ja nende lähedased. Sobib nii väikestele kui suurtele sooja südamega inimestele, kes otsivad põnevat ja kaasahaaravat lugemist.


MINA JA MINU PERE

Jaan Tangsoo

Öeldakse, et iga inimene võib kirjutada vähemalt ühe raamatu – oma elust. Selgub, et seda võib teha ka iga koer või küülik... kui leiab selleks kaasautori või sekretäri.

Selle lasteraamatu peategelaseks on autori neljajalgne sõber.

Kutsa ise - valge bolonka - on umbes kuueaastane. Arglik, kuid uudishimulik, taibukas ja rõõmsameelne nagu üks koer ikka. Samas on tema elu sisukam ja sündmusterikkam kui mõnel teisel toakoeral.

Tuleb ette ka väikesi viperusi ja pahandusi: Kutsa satub sipelgapessa, saab herilaselt nõelata, joob õlut (ja jääb purju!), närib Jantsa uue kinga ribadeks ning võõrutatakse sinepi abil laualt toidunäppamisest.

Kutsa jututoon on optimistlik, ei mingit kurtmist ega kaeblemist kurva saatuse üle.

Iga peatükk lõpeb rõõmsa tõdemusega või moraaliga: “See, et kalal käiakse ainult kalade pärast, on täiesti vale jutt. See pole hoopiski nii. Kalal näeb palju põnevat ka ilma kalata.” “… hea inimene jääb heaks inimeseks kuni surmani. Ning täpselt samamoodi on ka halbadega. Urrauh!


PINTS JA TUTSIK

Aidi Vallik

Jutukogu 6-12 aastastele lastele. Lood räägivad perekond Maikellukese ümber tegutsevatest loomadest: kass Pintsust ja koer Tutsikust. Loomade ümber keerleb ka inimeste askeldamine, tegevusse on haaratud ka pere lapsed Mari ja Mait.

Jutte on raamatu esimeses osas 11. Saame teada, kuidas Pints  ja Tutsik Maikellukese perekonda sattusid, kuidas nende eest hoolitsetakse ja millistesse naljakatesse sekeldustesse need toredad loomad satuad või milliseid kentsakaid pahandusi põhjustavad.Samas puudutavad jutud ka tõsisemaid teemasid: loomade hülgamine, nendega juhtuda võivad õnnetused, loomadesse suhtumine.Nii on juttudes huumorit kui kurbust, nii nalja kui kaastunnet.

Pintsu ja Tutsiku prototüüpideks ning sündmustiku aluseks on kirjaniku enda kass ja koer ning eredamad hetked nende elus.

Kuidas lemmikloomad muutsid ja mõjutasid perekond Maikellukeste elu, loe juba ise.

Raamat sobib igas vanuses lemmikloomasõbrale!


UNE-MATI UDUJUTUD

Heiki Vilep 

Kirjanik Heiki Vilepi sulest ilmus juba 18 lasteraamat, uusim neist pealkirjaga „Une-Mati udujutud“. Nii nagu mitmed teisedki tema teosed, on ka äsja ilmunud jutukogumiku illustreerinud Ott Vallik alias Moritz. 

Raamatu alguses saame tuttavaks tillukese Madliga, kes ei oska veel numbreid ja ei saa kuidagi uinumiseks lammaste lugemisega hakkama, kuid siis ilmub tema juurde vana hea Une-Mati, kes Madli suure palumise peale hakkab uneliiva silma raputamise asemel hoopiski unejutte jutustama. Kuna Une-Mati aga ei ole varem kunagi ühtegi unejuttu jutustanud, peab ta hakkama neid välja mõtlema.

Raamatus «Une-Mati udujutud» on teisigi tegelasi, kes on kirja pandud ühtviisi nii lapsi kui ka nende vanemaid, raamatu ettelugejaid silmas pidades.
Ühes udujutus käivad üheskoos tööl sukk ja saabas, teine lugu pajatab taskuvaras Tarmost, kes varastab taskuid, ja kotipoiss Kostjast, kes kogub kotte.
Ja näiteks jutus «Jaagup ja Hendrik» on juttu laululembesest poisist Hendrikust, kes tahtis täheks saada ja kõndis seepärast taevale lähemal, katusel. Samuti laulda ja laule teha armastav Jaagup käis ka katusel, kuid mitte ärkvelolekus, vaid unes.

See tore udujutu-raamat sobib lugemiseks nii väikestele kui suuretele lugejatele.


RAAMATUKOGUNÕID ROSALIE
Siiri Laidla

Kirjanik Siiri Laidla lasteraamatu „Raamatukogunõid Rosaalie“ peategelane Rosaalie elab väikese linna väikese lasteraamatukogu ärklikorrusel. Tegelikult on Rosaalie ärklikamber omamoodi staap, kus kohtuvad teose tegelased ja saavad alguse põnevad seiklused. Rosaalie on üks kõbus, äärmiselt sportlik nõiamoor. Ta armastab hommikuvõimlemist, poksib, teeb hularinge talje hoidmiseks, nii et kondid klõbisevad ja tagatipuks hüppab üle kitse, üle päris elus kitse, kelle nimi on Möku. Ülekõige armastab nõiamoor hommikuti juua kohvi kitsepiimaga ja kooremkomme. Ta tegutseb raamatukogu valvurina, kaitsjana, kuid suudab ka raamatute põnevaks muutmise osas üht-teist korda saata. Äärmiselt tore ja naljakas raamat, täis üllatusi.


KUMMALISELT HELE LÕNGAKERA

Heljo Mänd
Armastatud eesti kirjaniku muinasjutuline metsalugu lastele, kus peategelasteks on Suvelaul, Väike Nali, metsa pagenud koolipoiss Paul ja paha poole esindajana Käärimees Naksti. Vaimukat, tihti sõnamängulist tekst ilmestavad ka lustakad värsid.


UNEKOER

Aidi Vallik

Koer Urra läheb otsima koerte jumalat, kes teeks nii, et ta saaks kogu aeg oma armsate inimeste kaisus magada, ilma et teda voodist või diivanilt ära aetaks. Tal tuleb rännata läbi terve koerte paradiisi, kus on palju ohtusid ja ka ahvatlusi – aga hirmule või ahvatlustele järeleandmine tähendaks eesmärgist loobumist ja igaveseks oma perekonnast eemale jäämist.
UNEKOER räägib armastusest oma lähedaste vastu, hoolimisest ja meelekindlusest.


KASPER JA VIIS TARKA KASSI

Kristiina Kass

Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaalia-tädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad. Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.


 MINA, EMME JA TEISED

Henno Käo

Selles raamatus on ta kirjutanud tavalisest seitsmeaastasest koolipoisist, kelle nimi on Jasper  Rufus Põõsataga. Poisid kutsuvad teda lihtsalt Jassiks.  Ta elab emmega kahekesi. “ Mu emme käib tööl. Tal on vahel väga pikad tööpäevad. Siis tuleb vanaema meile. Mind valvama. Nagu ta ütleb. Ja mulle süüa tegema. Kui ta muidugi aega saab. Aga enamasti olen ma kodus üksi. Ja söön seda, mida emme on mulle valmis pannud. Sest ka vanaema käib ju tööl. Mul ei ole ole isa. Päris mitmel meie klassi poisil pole samuti isa. Oma isa pole ma kunagi näinud. Küsisin emmelt, et miks ta mulle uut isa ei võta. Mehi on ju kõik kohad täis. Noh sihukesi, kes võiksid mulle isaks kõlvata. Tänaval. Ja bussis...“ Kas Jass saab endale lõpuks isa? Loe raamat lõpuni ja  Sa saad seda teada!
Läpakat ja moblat Jassil ei ole, aga ega ta neid tahagi. Tähtis on, et tal on tore sõber Margus, kellega saab luurekat mängida. Ka siis,  kui nad suureks saavad ! Mida teha aga nende poistega, kes koolis kiusavad, kaklevad ja teistelt raha välja pressivad?  Kuidas nendega hakkama saada?  Jasper Rufuse riidekapis elab  salasõber Rambo ehk Ramps, kes talle nõu annab ja salanippe õpetab. Kuidas Jass neid salanippe kasutab ja klassi missi kiusavate poiste käest päästab, sellest loe juba raamatust!


TERE, VOLLI!

Ilmar Tomusk

Volli ei ole välja mõeldud, nagu seda on Ämblikmees või Pipi Pikksukk, ta on päriselt olemas. Vollile ei meeldi tegevusetult lakke vaadata ja oodata, et keegi temaga tegeleks, ta tegutseb ise. Ning isegi siis, kui Volli teinekord igavusest korraks lakke vaatab, tuleb talle kohe pähe trobikond vahvat ideed, millest kas või ühe teokstegemine paneb ema õhku ahmima ning isa igavikulistele väärtustele mõtlema. Kui suured inimesed on veendunud, et mõnda ideed ei saagi ellu viia, siis Volli ei lase end häirida sellistel pisiasjadel nagu täiskasvanute maailma reeglid või füüsikaseadused.


NÕIUTUD PULMARONG

Jaanus Vaiksoo

Sellest raamatust leiad põnevaid rahvapärimuslikke lugusid soovaimust – halli habemega taadist, kel jalas hiigelsuured kasetohust viisud, mille abil ta soos julgelt üle põhjatute laugaste võib kõndida. Raamat pajatab soovaimust kui soode ja rabade kaitsjast, kes hädasolijaid alati abistab ning loodusesse hoolimatult suhtujaid karmilt karistab.
Raamatus on rohkesti seiklusi, aga ka teadmisi meie looduse rikkusest – soode ja rabade ilust ning salapärast.
Muinasjuturaamat «Nõiutud pulmarong» julgustab lugejat rabaga sõbraks saama.


SIIL FELIX JA SEKELDUSTE SÜGIS

Leelo Tungal

Felix on uudishimulik siilipoiss, kellele meeldib jalutada, teiste loomadega mõnusasti juttu puhuda ja aegajalt luuletusi välja mõelda. Loomaaias on elu põnev ja siil Felix satub alatasa seiklustesse. Ta peab päästma varaste küüsist paabulind Paabu ja samal ajal võitlema ka lakkamatult peale kippuva unega. Sügis on tulekul... Õnneks leiab heasüdamlik Felix kõikjal häid sõpru, alates kuldkala Goldast ja lõpetades dogi Hektor-Hermiinega.
Samas sarjas on varem ilmunud: "Siil Felix ja päkapliks Kerli" ning "Siil Felix ja kriminaalne loomaaed".


MERERÖÖVLIMÄNG

Sass Henno

Seitsmeaastane Sten-Erik kolib koos vanematega paneelmajast teise linnaossa puumajja, mis kunagi kuulus tema vanaisale. Samas puumajas elab ka kuueaastane Maria, keda kasvatab tema vanaisa. Lapsed saavad sõpradeks ning leiavad koos mängides põneva pööningu, kirstu vanaaegsete asjadega, jõe äärde maha jäetud koerakutsika ja palju muud. Üheskoos ehitatakse kirstust mereröövlilaev ning sellest saab alguse suur ja ohtlikuvõitu seiklus, millest hargnevad välja õnnelikud lahendused ka täiskasvanute jaoks.

Autori sõnul on "Mereröövlimäng" lugu vahetust sõprusest.

ÜKSKORD, KUI SADAS VIHMA

Evelin Samuel

 Vimkasid täis fantaasiajutt, kus lugeja kohtub tontide, taskumagajate ning paljude eriskummaliste tegelastega. Selgub, miks koer on kurb, mis saab ammustest mälestustest ja kuhu on peidetud maailma uhkeimad aarded.


MIA, KONRAD JA AVANAEVAD UKSED

Kätlin Vainola
„ Mia, Konrad ja avanevad uksed“ jutustab10-aastasest tüdrukust Miast, kes suvevaheajal ootamatutesse seiklustesse satub. Mia vanemad on kogu aeg tööl ja tema jaoks neil aega ei ole. Kõik ta sõbrad suvitavad maal, laagris või mere ääres. Igaval suveõhtul longib Mia kodu poole ja märkab trepil teadvuseta meest, kellele ta kiirabi kutsub. Nii algab Mia tutvus salapärase mehega, kes laseb ennast Konradiks kutsuda, kuid ei mäleta õnnetuse tõttu, kes ta on. Varsti ilmneb, et mehel on ebatavaline võime: ta oskab kõiki uksi ja aknaid lahti teha. Tähtis roll on raamatus ka punase peaga kioskööril Miraldal ja töötul mehel, kelle huviks on tuulelohede lennutamine. Tegevusse on kaasatud ka Konradi triibuline kassipoeg Triibik. Koos otsustavad nad tungida linnavalitsusse, et võlupulbri abil hüpnotiseerida linnapea ja sellega takistada kauni puudealle maharaiumist. Nii leiabki Mia   endale uued sõbrad. Eriti heaks kaaslaseks saab talle Rasmus, kelle Konrad tuletõrjujana töötades leekidest oli päästnud.
Teos kuulub sarja ,,Minu esimene raamat '' ja õpetab lastele, et hädasolijat tuleb aidata.

VILLE
Kätlin Vainola

„Ville“ jutustab kuueaastasest poisist Villest, kes elab koos vanaemaga. Ville on üks päris tavaline poiss, kellel meeldib telekat vaadata, kommi süüa ja õues mängida. Vanaema juurde jäi poiss elama peale vanemate lahkuminekut, kuid selle üle ta ei kurvasta, sest teises linnas elavad vanemad käivad teda sageli vaatamas. Ville käib koos vanaemaga kaubakeskuse osturallil, teeb sõber Janariga telefonipulli, sööb ennast sünnipäeval kartulikrõpsuks, õpetab koera rääkima ja võtab ette palju muud põnevat. "Ville" väärtustab kodu ja hubasust, et kõigil oleks üks kindel koht, kuhu pärast järjekordseid seiklusi tagasi pöörduda.


LINNAVARBLANE MAAL

Harri Jõgisalu

See on raamat inimese ja looduse keerulistest suhetest, see on lugu meist endist.
Autor kirjeldab kaunist kodumaa maastikku järvesilmaga metsade ja nurmede keskel ning maakildu kaugel silmapiiril sinava mere taustal. Ta näeb haruldase orhidee ilu kodusel puisniidul ning kuulab ööbikut, kes laulab lapsed magama.

Kuid kirjanik leiab, et meie vahekord loodusega pole alati kaugeltki pilvitu. Kuigi inimene on osa elusloodusest, suhtume oma looduskaaslastesse sageli ülekohtuselt, hävitades mõtlematult loodusrikkusi.
Kokkupuuteist kaaslastega taime- ja loomariigist loetegi sellest mõtlemapanevast ja köitvast raamatust, mis ka oma vormi poolest, kus loodusminiatuurid vahelduvad valmidega, on omapärane ja haarav.