PEAAEGU INIMENE
Mare Sabolotny

Mare Sabolotny noorsooromaan «Peaaegu inimene» jutustab 15-aastasest Grettenist, kes peab oma töötu ema ja iseenda ülalpidamiseks hakkama tööle baaris ettekandjana. Sellest tekivad õpiraskused koolis. Pärast mitme lähedase inimese surma ning pettumist oma isas, kes ühtäkki tema ellu ilmub, otsustab Gretten alustada elu nullist – hoopis teises kohas ja hoopis teise inimesena.
Mare Sabolotny eelmine noorsooromaan «Kirjaklambritest vöö» saavutas kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha ning VAT Teater tegi sellest ka lavastuse. Lavastaja Rein Agur pälvis selle töö eest 2011. aastal Salme Reegi nimelise teatriauhinna.


KALJUD JA KAMEELEONID
Marek Kahro

Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui saatus paiskab Joeli kokku jõukast perest pärit tüdrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest läbipõimunud ohtlik sündmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni.
Marek Kahro (snd 1987) debüütromaan «Kaljud ja kameeleonid» pälvis Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.


ORU KANGELASED
Jonathan Stroud

Halli armastab kuulata lugusid aegadest, kui org oli metsik ja ohtlik paik, mida piirasid verejanulised trollid. Talle meeldib kujutleda ööd, mil legendaarsed kangelased ühendasid jõud ja võitlesid hommikuni, et igipõlised vaenlased tagasi lüüa. Nüüd on põlluharimine asendanud trollidega võitlemise ja Halli suureks pettumuseks tundub kangelaslikkus olevat kadunud väärtus. Ent kui vana verevaen ühe vingerpussi pärast taas üles õhutatakse, kasutab ta võimalust, et asuda päris oma kangelasretkele. Temaga lööb seltsi Aud – Arne koja ainus järeltulija –, tüdruk, kes on sama hulljulge ja kangekaelne kui Halli. Koos seavad nad kahtluse alla selle, mida seni on tundnud, ning avastavad tõe legendide, oru ja iseenda kohta.
Jonathan Stroudi «Oru kangelased» on eepiline, ootamatute pöörete, salakavalate vaenlaste ja väikese, kuid unustamatu kangelasega seiklus.
J. Stroud on kirjutanud mitmeid raamatud, eesti keeles on ilmunud tema üle maailma väga menukas «Baritmaeuse triloogia».


Õppematerjal „Väike eesti kirjanduslugu“

Märt Hennoste koostatud „Väikse eesti kirjandusloo“ põhiosa on ülevaade eesti kirjandusest sajandite kaupa ning sellele järgnevad 67 eesti kirjandusloos silma paistnud autori loomingu lühitutvustused.
Materjali muudavad vaheldusrikkamaks rohked tekstinäited, helisalvestised, kunstireproduktsioonid ja fotod.
Vajadusel saab õpilane kasutada kirjandusmõistete leksikoni ning kontrollida õpitut testi abil.


NEELATUD
PÖÖRIPÄEV
Simon Holt
Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse vaimusünnitiseks. Kuid kui ta väikevend Henry hakkab veidralt käituma, on selge, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool hullumeelse naise kujutlusvõimet, ning Reggie saab teada, mis juhtub siis, kui hirmudest saab tõelisus.
Oma lähedaste päästmiseks peab Reggie õppima, kuidas luupainajate maailmas ellu jääda. Suudab ta alla neelata oma hirmud, enne kui need neelavad tema?
„Neelatud” on haarav õuduslugu, mis paneb su mõtlema: mis siis, kui sinu suurimatest kartustest saab tegelikkus? Kui sinu suurimad hirmud seisavad su ees, et sind hävitada, neelata...

Kuus kuud on möödas ajast, kui Reggie ühe räbaldunud päeviku lehekülgedelt neeljate olemasolust teada saab. Ajast, kui ta väikevend Henry hakkab loomi piinama ja pöördub tema vastu. Ajast, kui ta õpib oma hirme võitma ja hävitab neelja, et päästa Henry.
Nüüd, kui lähenemas on suvine pööripäev, jahivad neeljad teda ikka veel, aga vaid unedes – kuni ühel ööl muudab ootamatu külaline tüdruku luupainajad reaalsuseks.
Jubedust tekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.

KOLMTEIST PÕHJUST
Jay Asher
Nõustun kirjastuse Tänapäev kodulehel mainituga, et seda raamatut on alguses üsna raske lugeda. Tekstitasandeid on mitu, mistõttu tuleb hoolega jälgida, milline tekst on Hannah Bakeri oma ehk siis kassetilintidel olev ja milline on jutustaja ehk siis Clay Janseni oma, mis omakorda liigub kord olevikus, kord minevikus. Kui selline põnev jutustamismaneer läbi hammustada, siis läheb asi juba lihtsamalt edasi ja tegemist on vägagi põneva ning kaasakiskuva noorteromaaniga. Toonitan veelkord – NOORTEromaaniga, mistõttu pere pisematele seda kindlasti soovitada ei saa.

Noor lugeja leiab üsna põneva ja kirju tegelaste valiku, kes mingit moodi on Hannahi käitumist ning olekut mõjutanud. Lugeja peab ise otsustama, kellel lasub kõige suurem süü, miks Hannah just sellise otsuse tegi. Kaasakiskuv on lugeda, kuidas Hannah jutustab, mida teised teinud on, jättes samas lugejale otsustada, kas oleks pidanud teisiti või oleks saanud hoopis paremini. Raamatust leiab tülisid poiste-tüdrukute ja sõbrannade vahel, poiste üleolevat suhtumist tüdrukutesse, on piilujaid ja muid “huvitavaid” tegelaskujusid. Ja kas pole kummaline lugeda sellistest asjadest nagu luuletuse varastamine, sedelite pihta panemine, milles kaasõpilased sind varjatult kiita saavad, sest kõik need “kummalised” asjad mõjutavad Hannahi tegema seda, mida ta teeb.

Clay jutustab ka linnast, kus nad elavad ja käib läbi kohtasid, mis Hannahile olulised olid. Lisaks räägib Clay ka oma tunnetest Hannahi vastu ja sellest, mida ta oleks pidanud teisiti tegema.

Tegemist on psühholoogilise noorteromaaniga ja üsna valusa raamatuga, sest lugeda seda, kuidas noored inimesed oskavad üksteisele nii palju haiget teha (kes meelega, kes kogemata) on üsnagi valus – ja võiks ju öelda, et maailm ongi üsna sageli vägagi jõhker, kuid kindlasti ei peaks lõpptulemus olema selline nagu see selles romaanis on.
See, et raamat on võitnud igasugu auhindu ja seda on palju trükitud, pole sugugi ime, sest see on igati asjalik ja väga hea noortekas.

Tekst Marko Tiidelepp


Ajakiri VÄRSKE RÕHK


NULLPUNKT

Margus Karu

See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Autor on öelnud: „Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi.”


Romaanist on valminud ka illustreeriv treiler, kus teiste seas jagavad koolielu rõõme ja muresid Birgit Õigemeel, Lenna Kuurmaa, Rain Tolk, Marko Leht, Martin Saar, Jana Kask, Marilyn Jurman, Nele-Liis Vaiksoo, Marta Vaarik, Anatoli Taifitšuk, Agnes Aaliste, Kene Vernik, Getter Jaani, Anis Arumets jpt.

Treilerit näeb siit: http://www.youtube.com/user/raamatnullpunkt
Vaata, mida räägib noorteromaani "Nullpunkt" autor Margus Karu.

JA ANNA MEILE ANDEKS MEIE VÕLAD

Nirti

Koduvägivald, alkohoolikust isa, allaheitlik ema, koledad pruunid onud köögilaua taga ja väike tüdruk oma pisut suurema õega sellesama laua all – selline on lapsepõlvepildike peategelase Liliti tavalisest õhtupoolikust.
Suureks saades rebib Lilit end küll lahti maakolka masendavast argipäevast, ent taustsüsteemina jääb see teda saatma ka pealtnäha tõusujoones kulgevas täiskasvanueas – segased suhtevõrgustikud ja eneseotsingutel ämbrisse astumine jätkuvad ka suurlinna tulede valguses.
Noore autori esikromaan jutustab peategelase Liliti silmade läbi nendest Eesti igapäevaelu tahkudest, mille ees me parema meelega silmad kinni pigistaksime.
Nirti (s. 1988) on uus, noor ja vihane autor. «Ja anna meile andeks meie võlad...» esimene osa on otsekui 21. sajandi «Kadri. Kasuema», mis räägib lapsepõlvest maal – vaesuses ja alkohoolikust isa võimu all, väga häguse lootusega paremale elule. (Mele Pesti, kultuuriuurija)

Loe raamatust pikemalt


NUKUD JA ÕUNAD

Grete Kutsar

Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvusekaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike. Järk-järgult avaneb tõsiasi, et maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapäevaelu varjus tegutsevad jõud, kelle täpne olemus ja motiivid on väljaspool inimmõistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmärkide täideviimiseks inimesi.

Grete Kutsar sündis 1990. aastal Tartus, senine elu on möödunud Valgas. Pärast Valga Gümnaasiumi lõpetamist 2009. aasta kevadel alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Kirjutamisega tegi algust juba lapsena, seni on avaldanud lühijutte koolilehes. „Nukud ja õunad” on autori esimene romaan.


HEAD PAHAD POISID

Ivar Soopan

17-aastane Rain teeb vale otsuse, kui juhiloata autorooli istub. Süütuna tunduv olukord saab traagilise lõpu ja viib poisi noortevanglasse. See on põnev lugu maailmast, kuhu sattuda ei taha keegi, aga kus olles tuleb enda eest välja astuda. Lisaks Rainile seiklevad selles loos ka raamatust Kõik poisid ei kasva suureks tuttavad tegelased Jan ja Silver. Ootamatult põimuvad kaks täiesti erinevat maailma - sõbrad satuvad sündmuste keerisesse, mis paneks keema iga poisi vere.

MU SÕRALINE SÕBER

Birk Rohelend

Eesti Romaaniühingu 2008.a. romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri.

Žürii liige Peeter Helme: „Birk Rohelend on osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas!”


AUS AJALUGU - MIS JUHTUS TEGELIKULT

Ian Crofton

Kujutage ette ajalootundi, kus ei räägita ainult Rooma impeeriumi langemisest, ristirüütlitest ja Teisest maailmasõjast. Selle asemel jutustatakse hoopis Marcus Aureliuse kihlveost imekauni Kleopatraga või külluslikust makaronisaagist Šveitsis 1957. aastal.

See raamat on kummaline, haarav ja üllatav. Täis põnevaid fakte ajaloo varasalvest.


MUSTLASPLIKAD

Ketlin Priilinn

Tegemist on noorsooraamatuga, mis viib kolm õde – 21aastane Heidi, 14aastane Liisi ja 6aastane Rebeka – suurlinna Londonisse, kus nendega juhtub igasugu kummalisi ja põnevaid sündmusi. Õnneks on tüdrukud piisavalt nutikad, et erinevatest olukordadest edukalt välja tulla.

MU KUNINGANNA

Kamille Saabre

Noorsooromaani konkursil ära märgitud Kamille Saabre teos räägib armastuse võimalikkusest noorte vahel, keda lahutavad kultuur, usk, tavad ja meie mõistes ka vanamoelised vanemad.

Noor egiptlanna armub kenasse Euroopa noormehesse. Kõik maailmas on nende vastu, aga nad ei jäta, vaid asuvad armastuse eest võitlema, elavad läbi loobumisi ja eneseleidmisi.

Armastusloo seisukohast ei hiilga see raamat suurt millegagi, aga kui teid huvitab Egiptus, sealsed kombed ja peretraditsioonid, tasub kätte võtta.

 

KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ
Mare Sabolotny
„Kirjaklambritest vöö” saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. “Kirjaklambritest vöö” on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, 16-aastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi aru-saamatult, rääkimata emast-isast ja õpetajatest. Ta ei taha olla korralik ja keskmine, vaid hoopis metsik ja salapärane. Kuid üks tegu viib teiseni, probleemide hulk muudkui kasvab ning üha painavamaks muutuva kurbmängu lõpptulemus on ootamatult traagiline.


MAKAAGID JA MAJAD

Kerli Altmart

Tegemist taas raamatuga, mis on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel leidnud äramärkimist.

Lõpuks ometi hakkab ilmuma raamatuid, kus räägitakse noori huvitavatest teemadest läbi meeskodanike silmade.   Teoses ei ole nö. tüdrukuteraamatutele omast heietamist, pikemaid tunnete ja emotsioonide analüüsimisi, kõik lihtsalt toimub ja leiab oma lahenduse.

Võiks öelda, et see on läbinisti poistele kirjutatud raamat. Peategelasteks on viis gümnaasiumisse astunud noormeest, kes hakkavad koos tegema koolibändi. Jälgitakse ühte aastaringi bändi ja poiste elus. Kiirelt kulgev positiivse alatooniga raamat.


JÄÄTUNUD VÕÕRAS
Kristiine Kurema

Kristiine Kurema «Jäätunud võõras» saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Tegemist on põhikooli lõpetava Maria jutustusega ühest sügisest, mis muutis märkimisväärselt tema senist elu. Tulekahjus ema kaotanud tüdruk püüab kohaneda oma uue eluga, mis ootamatult on täis mitmesuguseid seni kogemata muresid ja probleeme.

 

HEI, DIMA!
Marje Ernits

Marje Ernitsa "Hei, Dima!" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärkimist leidnud töö.

On poiss ja on tüdruk. On kaks täiesti erinevat maailma. Tüdruku sillerdav, sädelev, moebrände ja asju täis maailm kohtub ühe lihtsa maapoisi piimalõhnalise universumiga. Midagi hakkab nende vahel särisema. Mis see on? Kas seda võib nimetada armastuseks? Mida teeb poiss, kui tüdruk, kellesse ta on kiindunud, läheb pärast suve lõppu tagasi linna, hüvasti jätmata? Mida teeb tüdruk, kes ei tea, mida ta tahab? Miks mõnikord juhtub asju, mida ei tohiks kunagi juhtuda? Lugedes ja mõeldes, saab küsimustele vastused.


MEDALJON
Ene Sepp 

Raamat jutustab 15-aastasest Heidist, kes ühel päeval saab sõnumi, mis muudab ta elu täielikult. Korralikust, viisakast, kuid teiste koolikaaslaste poolt tõrjutud tüdrukust saab hoopis teine inimene.

Raamatu on kirjutanud 17-aastane Ene Sepp, kes saavutas "Medaljoniga" Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanisõistlusel III koha.

 

ENESETAPJAD

Birk Rohelend

 «Enesetapjad» räägib ühe linna noortest, kelle elud on omavahel põimunud lootusetuks rägastikuks ja keda vaevab küsimus: milleks elada. Mõni neist põgeneb elu eest, teine selle poole; neid kõiki painab puudulik reaalsus ja unistused paremast tulevikust.
Raamatututvustuses on kirjas: «Kui inimesed mitte ei sünniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad kõik normidele vastavad. Ometi on võimalik, et isegi siis oleksid mõned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub mõni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata.»

 

TULE, MA JUTUSTAN SULLE LOO

Kogumikku «Tule, ma jutustan sulle loo», mis ilmus möödunud aastal kirjastuselt Petrone Print. Kogumikku on koondatud 19 autori novellid. Kõigi autoreid ühendab vanus, õigemini noorus, enamik neist on sündinud 1980. aastatel, aga esindatud on ka 1991. ja 1979. sünniaasta.



VIDEVIKU SAAGA RAAMATUTE koduleht

AIRMAN. TAEVAS SÜNDINUD POISS
Eoin Colfer

Põnev seiklusjutt, mis viib lugeja sada aastat ajas tagasi Euroopasse, kus kohtume Conori-nimelise poisiga. Conor on igati tavaline teismeline poiss, kui välja arvata üks tõsiasi: tema suurimaks unistuseks on avastada lendamise saladused. Iirimaa ranniku lähedal asuvas rahumeelses Saltee kuningriigis üles kasvades ei oska poiss aimatagi, kuidas tema elu ühel saatuslikul päeval muutub ...

NII MA NÜÜD ELAN
Meg Rosoff
Raamatu sündmustik leiab aset tänapäeva Inglismaal ja peakangelannaks on 15-aastane ameeriklanna Daisy. Tüdruk, kelle isa on leidnud endale uue elukaaslase, läheb hea meelega mõneks ajaks oma tädi juurde elama, lootes nii saada eemale oma uuest “emast”. Daysi, kes tunneb puudust tähelepanust, igatseb taga oma surnud ema ja kannatab söömishäirete all, leiab ennast tädi juures idüllilisest maamajast, ümbritsetuna armastusest ja hoolivusest. Suvi koos nõbudega oleks nagu muinasjutumaal viibimine, mille tipuks on armumine Edmondisse, kuid siis leiab aset midagi uskumatut. Algab sõda. Inglismaa okupeeritakse ja Daisy ning tema nõbude elu muutub täielikult.