Viited uudiskirjandusele leiate raamatukogu FB lehelt.



2014. uudiskirjandus:

November:

Ilukirjandus:

Hannah, S. Agatha Christie. Monogrammimõrvad
Nesbo, J. Doktor Proktor ja maailma lõpp (lastele)
Kiik, H. Eesti koduloomad (lastele)
Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat (lastele)
Kudu, R. Elu algab kümneselt (lastele)
Rand, H. Esimene A klass ja kooliaasta algus (lastele)
Lintrop, A. Imeline koda
Porval, T. Just nii, härra seersant!
Kaplinski, J. Jutte
Sarapik, M. Kalendrilinnas aeg ei peatu (lastele)
Tomusk, I. Kriminaalsed automatkajad (lastele)
Conaghan, B. Kui härra Koer hammustab (noortele)
Karm, H. Kui vanaema väike oli (lastele)
Holzinger, M. Lukas ja nurgakoll (lastele)
Toomet, T. Minu kodu on Eestimaa (lastele)
Vilu, A. Minu Shanghai
Jansson, T. Muumitroll (lastele)
Leblanc, M. Mürsukild (1914)
Willett, M. Postkaardid minevikust
Morais, R. Saja sammu teekond
Saluste, M. See Senni (lastele)
Väljaste, E. Silmini armunud
Clare, C. Surmav arsenal 5. (noortele)
Jansson, T. Sõnumid
Under, M. Sügis
Künnapas, H. Tristan (noortele)
Lechermeier, P. Unustatud ja tundmatud printsessid (lastele)
Mäggi, J. Hinge pealt ära (lulekogu)
Lember, I. Nõiajaht koolis (lastele)

Aimekirjandus:
Juske, J. Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid (lastele)
Arne&Carlos Jõulukuulid
Kalender 2015
Carnarvon, B. Lady Almina ja tegelik Downton Abbey
Minu esimene mälumäng (lastele)
Kaasik, T. Saka mõis
Aedma, K. Saleduse saladused hõivatud inimesele
Suur viktoriin suurtele ja väikestele
Õun, M. Ajamatkad Soome lahe saartel
Vallas, A. Aolinnad, linnused ja kindlused
Lewis, M. Buumerang
Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased II kogumik
Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased IV kogumik
Eesti sõjaajaloo Aastaraamat 2 (8)
Eesti sõjaajaloo Aastaraamat 3 (9)
Shenk, D. Geenius meis kõigis
Rumelt, R. Hea strateegia/halb strateegia
Parring, T. Kuidas kodustada raha?
Õun, M. Külma sõja soomusmasinad
Megamuutus
Õun, M. Mehed, purjed ja püssirohi
Mäggi, J. Pind ja palk
Pärn, J. Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil

September:

Ilukirjandus:

Luik, V. Aastasaja lõpp on aastasaja algus (luulekogu)
Said, K. Ali ja Nino
Reinaus, R. Deemoni märk (noortele)
Laur, R. Islandil
Nesbo, J. Kummitus
Galbraith, R. Käo kukkumine
Hainsalu, L. Maailm möödub
Wiggs, S. Majakavaht
Hudilainen, M. Minu Peterburi
Jacobsen, R. Nähtamatud
Lee, G. Näiline kihlus
Räni, P. Näuliine nunnikute külas (lastele)
Cookson, C. Puhas kui liilia
Varunin, P. Rääbu (lastele)
Rippin, S. Sille S. Sirel. Esimene ja teine raamat (lastele)
Stacey, S. Sinust sisse võetud (Triloogia 2. raamat)
Remsu, O. Supilinna armastajad
Clare, C. Surmav arsenal. 4.
Rooste, J. Suur sume, suur tume (luulekogu)
Brasseur, D. Truudus
Kangilaski, K. Tuvi ei taha saia (lastele)
Shepard, S. Valelikud võrgutajad
Shepard, S. Veatu
Strandberg, M. Võti (Triloogia 3. raamat)

Aimekirjandus:

Eesti laste- ja noortekirkandus 1991-2012



Juuni-august:

Ilukirjandus:

Miralles, F. Armastus pisiasjadest
Lembit, A. Arnold Paasoja sõbrad ja vaenlased
Atkinson, K. Elu elu järel I ja II osa
Delinsky, B. Esimene, parim ja ainus
Pajur, P. Juured erinevas mullas
Kanarbik, M. L. Kaks on parem kui üks
Normet-Saarna, H. Kati ja teised (lastele)
Pets, H. Klassikokkutulek Kassaris
Stacey, S. Külg ees armastusse
Meister, S. Miks sa mulle ei rääkinud
Cantin, M. Mina küll ei karda (lastele)
Schank Tammkivi, E. Minu California
Hanso, H. Minu Istanbul
Mireij, H. Minu unistuste poni (lastele)
Tangsoo, J. Pikse tütar
Jourdan, H. Reedetud veri
Mänd, H. Sammaldunud auto (lastele)
Hohberg, A. Suvi nagu see
Neels, B. Õnnelik kohtumine

Aimekirjandus:

Õunap, E. Eesti päevaliblikad
Kangur, P. Eriline Eri Klas
Kirjanduspärand kultuuriloos
Marvet, A. Metsa-, soo- ja niiduaabits
Hilton, H. Mängud kogu perele

Mai:

Ilukirjandus:

Põder, R. Kuningapuu
Rendell, R. Majateenijate kaitsepühak
Simsion, G. Naiseotsing
Osila, V. Paigalrändaja (luulekogu)
Roberts, S. Parem kui šokolaad
Tungal, L. Puudel Pedro ja igatsustasu (lastele)
Clare, C. Põrgu sõdalased. 3. raamat (noortele)
Jõerüüt, J. Raisakullid. III ja IV osa
Sepp, A. Suhete kummalised keerdkäigud
Wood, S. Uue elu alguses. Ocean Breeze triloogia 3. raamat
Hion, E. Valged varesed

Aimekirjandus:

Anton, L. Eluteatri näitelaval. III vaatus
Osho Emotsioonid


Veebruar:

Ilukirjandus:

Murakami, H. 1Q84 I ja II osa
Jessen, I. ABC
Nesbo, J. Doktor Proktori ajavann (lastele)
Mankell, H. Enne külma
Kalda, K. Jumalate aritmeetika
Lundberg, U.-L. Jää
Raitar, I. Karmavõlad
Kirsberg, G. Kirjad India ookeanilt
Briggs, R. Lumemees ja lumekoer (lastele)
Lanz, A. Meie mees Shanghais
Anderson, C. Mineviku varjud
Suuman, B.-M. Mustikasinine öö (luulekogu)
Saar, O. Täpi Triinu (lastele)
Parr, M. Vahvlist südamed (lastele)
Raud, R. Vanem Paksem Tigedam
Sebag Monterfiore, S. Ühel talveööl

Aimekirjandus:

Maiste J. 101 Eesti mõisa
Hiiemäe, M. Endis-Eesti elu-olu
Mikita, V. Lingvistiline mets
Kronberg, J. Rännud kuue teejuhiga
Männil, P. Susi, kriimsilm, metsatöll...
Talvis, I. Õnnelikud päevad Jaago talus

Jaanuar:

Ilukirjandus:

Aksli, E. Ane

Levithan, D. Armastuse sõnaraamat

Harrik, A. Elu pärast surma(noortele)

Rand, H. Esimene A klass ja tarkusepäev (lastele)

Sepetys, R. Hallaaegade algus

Juske, J. Imelik nõukaaeg

Vaiksoo, J. Kellassepaproua

Arnaldur I. Klaasikamber

Mathura Käe all voogav joon (luulekogu)

Avestik, R. Kütkestaja

Saksatamm, M. Lepatriinu ja Pingviin (lastele)

Roosma, T. Meie aasta Siberis

Riismaa, K. Metamorfoosid (luulekogu)

Montefiore, S. Naine Pariisist

Viiding, E. Nõelad (luulekogu)

Mourlevat, J.- C. Ookeani kutse

Runnel, H. Põrsapõli (lastele)

Rooste, J. Rokenroll

Remsu, O. Supilinna armastajad : Triloogia viimase osa

esimene raamat

Sünnipäevalood

Veidemann, B. Tumenejad

Woods, S. Uus algus

Nilsson, U. Vanaema raha


Aimekirjandus:


Väljataga, M.-A. Elutarkuse terad

Aedma, K. Lugude jõud ja kasutamine

Maailma tähtpäevad


2013.a. oktoobrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Ehasalu, P. Aeg on selline
Söderberg, a. Andaluusia sõber
Kelly, C. Asenduskaasa
Afanasjev, V. Eesti Vaarao (luulekogu)
Eesti loomajuttude ja -salmide kuldraamat
Gregson, J. Jasmiinilõhnalised ööd
Pervik, A. Jänes keedab suppi (lastele)
Bannerhed, t. Kaarnad
Siefvater, M. Kaarnapoisid
Jaakson, M. Kass, kes oli kuningas Salomon
Clermont-Tonnerre, A. Kasukas
Tamm, M. Kelleks tahan saada? (lastele)
Tomusk, I. Kriminaalne koolipapa (lastele)
Koff, I. Kui ma oleksin vanaisa (lastele)
Stacey, S. Kõik, mida ta eales ihaldas
Leesmend, K. Lumi (lastele)
Moore, A. Majakas
Moyes, J. Mina enne sind
Ahonen, R. Minu Stockholm
Kaik, M. Mustade jälgede rida
Beaton, M.C. Näägutaja surm
Reinaus, R. Poisid Mustalt Hobuselt (lastele)
Almond, D. Poiss, kes ujus koos piraajadega
Panjuškin, V. Rubljovka : suure mängu käsiraamat
Ingemarsson, K. Saatuse mäng
Jürisson, H. Selle ilma kõlakojas (luulekogu)
Nothomb, A. Sinihabe
Vaher, H. Skvotterid (noortele)
Clare, C. Surmav arsenal I. Luude linn (noortele)
Clare, C. Surmav arsenal II. Tuhast linn (noortele)
Sund, E.A. Südamelõõm
Ilves, K. Sünnipäev
Hargla, I. süvahavva
Püttsepp, J. Tsss... Kuula! (lastele)
Hainsalu, L. Tuttuus titt (lastele)
Leiffson, T. Vanaema Huldi raamatukogu (lastele)
Reichenstetter, F. Väike lepatriinu ja tema sõbrad

Aimekirjandus:

Woodley, M. Armas ja lihtne
Eenmaa, I. Elu paralleelmaailmades : meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu ehitamisest
Pedersen, J. Loomahääled
Põltsam-Jürjo, I. Piduöögist näljahädani
Varblane, S. Tervislikud küpsetised
Arbuthnott, V. Õmmeldud kodutekstiilid



2013.a. septembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

White, P. Happy Valley linnake
Hosseini, K. Ja mägedelt kajas vastu
Emotsionaalne, provotseeriv ja unustamatu romaan sellest, kuidas me armastame, üksteise eest hoolitseme ja kuidas meie langetatud otsused mõjutavad terveid põlvkondi.
"Ja mägedelt kajas vastu" on liigutav ja kaasahaarav lugu, mis demonstreerib sidemeid, mis meid määratlevad ja meie elu kujundavad – ja seda, mida inimeseks olemine tähendab.

Priilinn, K. Kameeleonmees
Hetkeks valitses koridoris vaikus, keegi kolmest mehest ei öelnud sõnakestki ja ka naabriproua oli märkamatult oma korteri ukse taha taandunud. Noore politseiniku pilk jäi korraks pidama Gretheli kõhul. „Kardan, et meil on teile halbu uudiseid,” lausus ta siis. „Teie elukaaslane leiti täna hommikul surnult.” Lapseootel Gretheli elukaaslase ootamatu surma põhjus näib olevat röövmõrv. Asja asub uurima noor politseinik, kelle jaoks see on esimene mõrvajuhtum. Ent peatselt võtab kogu lugu üpriski kummalise ilme ...
Janosch Kiri tiigrile (lastele)
Kui väike karu kalale läheb, on väike tiiger kodus kurb ja üksildane. Käpad püsti lebab ta tagaaias, kuni saabub kiri, mis ta õnnelikuks teeb.
„Kiri tiigrile“ on lugu sellest, kuidas väike karu ja väike tiiger maaposti, lennuposti ja telefoni leiutavad. Ning seda ikka neile omasel armsal ja humoorikal moel.
Raamat on pärjatud Hollandi lastekirjanduse auhinnaga Hõbedane Krihvel.
Janosch on mitu rahvusvahelist auhinda võitnud saksa lastekirjanik, kelle loodut armastab Saksamaal juba kolmas põlvkond. Tunnustust on tema vaimukas looming pälvinud Eestiski – 2010. a ilmunud raamat „Oo, kui kaunis on Panama“ sai Hea Raamatu märgi ja nomineeriti Paabeli Torni auhinnale.

Kamsen, R. Kodukoppel (lastele)

Meie luuleilmas on Reinhold Karmsen (1871-1952) õige tagasihoidlik nimi. Ometi ei ole temast mööda saadud üheski esinduslikuma eesti luule antoloogias. Ainult kahe luuletusega – „Talvel” („Küll on kena kelguga”) ja „Murede maa” – on Kamsen endale kindlustanud püsiva koha aegade voolus, kuigi tema produktsioon tervikuna on üsnagi ulatuslik.
Kamsen on oma elutööks pidanud lasteluulet, kuid luuletuste kõrval on kirjanik avaldanud ka proosapalu, millest käesolev kogumik samuti mõned näited esitab.
Värsse ja lugusid aastaaegadest, loodusest ja laste töödest-tegemistest elustavad Katrin Kaevu suurepärased illustratsioonid
.
Saar, A. Kuidas meil asjad käivad (lastele)

Vassel elab ühes mõnusas Eestimaa linnas koos ema, isa ja väikevenna Joonaga, kes on alles poole kolmene. Siin raamatus räägib ja näitab Vassel, kuidas nende peres asjad käivad – kuidas neil loetakse, kirjutatakse ja joonistatakse, süüa tehakse ja süüakse, õudusjutte räägitakse, tülitsetakse, päkapikke oodatakse, autoga sõidetakse, magama minnakse, ära eksitakse, jalgpalli mängitakse, külalisi vastu võetakse ja asju unustatakse.
Stacey, S. Kõik, mida ta eales vajas
Runnel H. Maakoore pehmenemine (luulekogu)

Hando Runneli luuleteekond jätkub värskete ja taasleitud haruldaste tekstidega. Meistri sõnul „Elu on selleks, et elu mõtteni jõuda“, nagu ta sõnab avaluuletuses. Kõlab ajakaja, pauguvad lahedad väljaütlemised, leidub luuletusi, millega teha revolutsiooni või sarjata poliitikuid, julgelt mõttesügavustesse sukelduda või lihtsalt heal meelel olla.
Dennis, K. Minu Las Vegas

Räpinas üles kasvanud Kersti Dennis alias Amira on mitmel pool maailmas tunnustust pälvinud kõhutantsija, kes sattus Las Vegasesse üle kümne aasta tagasi lapsehoidjana. Lihtsast maatüdrukust metropoli tantsijannaks saanud naise elu meenutab nii tuhkatriinu kui inetu pardipoja lugu, oleneb, mis nurga alt vaadata...
Raamat piilub hasartmängupealinna patuurgastesse ja pajatab argipäevadest, millest enamikul Vegast külastavatel turistidel aimugi pole.

Colfer, C. Muinasjutumaa : Sooviloits (lastele)

Kaheteistaastaste kaksikute Alexi ja Conneri isa sai ühel päeval töölt tulles autoõnnetuses surma. Nüüd muutus kõik: kodumaja tuli ära müüa ja ema pidi hakkama tööl käima ning jõudis iga päev koju alles siis, kui lapsed juba magasid. Aga siis äkki tuli neile külla vanaema ja tema toodud kingituste hulgas oli ka raamat “Muinasjutumaa”. Siit algab põnev ja ülimalt ohtlik retk Muinasjutumaal, kus elavad meile muinasjuttudest tuntud tegelased.
Mankell H. Murelik mees
Kangro, M. Must tomat (luulekogu)
Waugh, E. Pommuudis

William Bootil, kes elab koos terve hulga hääbuvate sugulaste ja teenijatega vanas Boot Magna nimelises maamõisas, pole aimugi, et tema saatuses on aset leidmas ootamatu pööre. Üleöö saab temast väliskorrespondent ja algab teekond Aafri­kasse, riiki, mille nimegi ta enne õieti kuulnud pole... Endale omases väljapeetud stiilis toob inglise suurmeister Evelyn Waugh meieni ajakirjandusmaailma hiilguse ja viletsuse, ennekõike aga täieliku võõrandumise elu tegelikkusest.
Laidla, S. Pärivett ja vastuvoolu (lastele)

Teismeline Mai-Liis elab turvalises peres koos ema, isa, vanema venna Patriku ja koeranäss Stellaga. Ühel sügispäeval tuleb võimlemistundi sõudmistreener ja valib ta klassist ainsana akadeemilise sõudmise treeninggruppi. Sellest kujuneb spordikaugele neiule tõsine väljakutse. Kuidas kulgevad Mai-Liisi treeningud nõudliku juhendaja käe all, kas ta peab vastu topeltkoormusele – üheaegselt koolis ja füüsiliselt raskel spordialal. Sport kasvatab Mai-Liisi tahtejõuliseks ja tubliks neiuks ning tõsise töö tulemusena pole kaugel ka esimesed võidud. Selle üle tunnevadd kõige enam rõõmu treener Inge Pinal ja neiu salaaustaja Robert.
Pelmas, E. Seiklused Metsapärdil (lastele)
See on lugu tüdrukust, kelle vanematel ja isegi vanavanematel pole suvel lapse jaoks aega. Nii saadetaksegi tüdruk linnast metsa vanavanavanemate juurde, kus elu on hoopis teistsugune. Linnatüdrukule algselt võõrana tunduv maaelu saab ajapikku armsaks ning seiklused, mis linnas kunagi ei juhtuks, saavad nüüd tõeks. Nutikas tüdruk õpib heina tegema, magab esimest korda lakas, ehitab kindlust, tegeleb koduloomadega, leiab uued sõbrad ja lahendab ka ühe kuriteo.
Willet, M. Sellised me olime
Einhornm L. Siri
. Strindbergi varjus

Aasta pärast esimest kohtumist August Strindbergiga tõstab paruness Siri Wrangel mässu oma aja ja klassi konventsioonide vastu, ta jätab maha mehe ja lapse, et hakata elama koos noore andeka kirjanikuga. Üheskoos tahavad Siri ja August alustada võrdõiguslikkusel ja vastastikusel austusel põhinevat elu. Siril õnnestub täita oma unistus ja saada näitlejaks. Samal ajal kui Siri pääseb kuningliku draamateatri lavale, tõuseb Augusti täht Rootsi kirjandustaevasse. Ilmuvad “Punane tuba” ja “Meister Olof”. Prantsusmaal Skandinaavia kunstnikekoloonias veedetud aastad aga osutuvad abielu proovikiviks. 1875. aastal imelise unenäona alanud armulugu muutub 1890. aastaks kohutavaimaks õudusunenäoks.
Under, M. Suvi (luulekogu)
Raud, E. Triin ja päike (lastele)

Eno Raua populaarne, 1971. aastal ilmunud lasteraamatu uus trükk, millel on originaalillustratsioonid. Triin ja päike sobib lapsele ettelugemiseks, aga ka esimeseks ise lugemise raamatuks. Raamat on trükitähtedega ning räägib sellest, kuidas kaks sõpra - Triin ja päike - veedavad ühe suvepäeva.
Sund, E. A. Varesetüdruk
Tänapäeva Stockholm. Kaks naist, kelle teed ristuvad.
„Varesetüdruk“ räägib reetmisest ja sellest, mida reetmine võib inimesega teha. Psühhoterapeut Sofia Zetterlundil on kaks tähtsamat patsienti: Samuel Bai, lapssõdur Sierra Leonest, ja Victoria Bergman, keskealine naine, kelle hinges on lapsepõlvest saadik suur, lahtine haav. Kaks inimest, samad sümptomid: mõlemas on märke mitmest isiksusest. Samal ajal leitakse põõsastest noore poisi surnukeha. Kehal on rängad vägivalla tundemärgid. Piinatud? Ta on välismaalt ja juhtumit ei peeta kuigi tähtsaks, sest keegi ei tunne temast puudust. Kriminaalkomissar Jeanette Kihlberg ja terapeut Sofia Zetterlund põrkuvad sama küsimusega: kui palju kannatusi saab üks inimene teistele põhjustada, kuni ta pole ise enam inimene, vaid muutub koletiseks?
„Varesetüdruk“ on esimene osa triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus“.


Aimekirjandus:

Sikk, R. Ajalehe anatoomia

2011. ja 2013. aasta ajakirjanikuks kuulutatud reporter Rein Sikk viib lugeja tundelisele teekonnale läbi poolesaja meedias elatud aasta, et leida üles ja öelda välja Eesti ajakirjanike kõige suurem, olulisem ja salajasem saladus.
Viimaks on käes aeg paljastada tõde.

Tootsen, T. Kott seljas ümber "kodumaa"

1968. aastal sõitsid vennad Toivo ja Ülo Tootsen ümber Nõukogude Liidu. Täna vaatab Toivo sellele reisile tagasi hoopis teise pilguga. Aga nii nagu toona oli noil avarustel palju põnevat, leidub seda tagasi vaadates ka praegu. See oli imede maa, eksootiline maa, põnev maa. Toivo on oma reisimälestused kirja pannud paraja nostalgia ja sõbraliku huumoriga, nii nagu heale jutuvestjale kohane.
Lips. M. Seitseteist võimalust luule käsitlemiseks ...

Kuidas õpetada noort inimest luulet kuulama, sellest aru saama, seda ise looma? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Mõnikord
võib teema juurde tulla hoopis arvuti, muusika, mängu, liikumiste kaudu ja sealt edasi minna süvaanalüüsile. Üks on igal juhul oluline: luule peab puudutama meie hingekeeli.
Sellest kogumikust leiab mõtteid, kuidas käsitleda luulet 5.–12. klassi tundides, kasutades interneti võimalusi, liikumist, mängu ja joonistamist.

Luhaäär, I. Seniavaldamata intervjuu Gunnar Aarmaga
Intuitiivteaduste Kooli arhiivi korrastamisel tuli päevavalgele diktofonilindid Gunnar Aarma loengute ja vestlustega, mis olid jäänud omal ajal trükis avaldamata, lisavad aga mõndagi olulist, mida ta õpetas.
Õige toitumine, õige hingamine, kõige tähtsam aga - õige mõtlemine.
Täpsed juhised selle kohta, kuidas saavutada telepaatilise suhtlemise võime või kuidas kergesti vabaneda negatiivsetest emotsioonidest.

Pileggi, N. Tehtud mees : elu maffiaperekonnas
Nicholas Pileggi raamat on märkimisväärne kirjanduslik teos, kirjeldades kõige lähedasemalt ja sügavamalt elu surmavas ja riskide rohkes maailmas, mida enamus meist nimetab MAFFIAKS. Raamat „Tehtud mees“ on tõsielul põhinev bestseller, mille põhjal Martin Scorsese on vändanud mitmeid auhindu võitnud kassahiti „Omad poisid“ (Goodfellas). New York Times ja Cosmopolitan on väitnud et tegemist on ühe parima organiseeritud kuritegevust kirjeldava raamatuga.

2013. aasta maikuu uudiskirjandus:


Ilukirjandus:

100% fs (luulekogu)
Spencer, K. Deemonite suvi. Lubadus.
On suvi ning 17-aastased Dawna ja Indie pöörduvad koos emaga tagasi Whistling Wingi – lapsepõlve mängumaadele, mis on tulvil mälestusi armastatud vanaemast. Kuid Whistling Wing pole enam endine. Mitte kõik ei mängi lahtiste kaartidega ja sõpru on vaenlastest üha raskem eristada. Inimestes tekitab hirmu iga päevaga kasvav suurte mustade lindude parv. Kaheteistkümnendal tunnil taipavad Indie ja Dawna, milliseid uskumatuna tunduvaid ohvreid tuleb tuua, et varitsevat ohtu peatada. Põnevus, müstika ja armastus – need võiks olla selle romaani märksõnad.
Fossum, K. Harriet Krohni mõrvalugu
Charlo on endine mängusõltlane, kes on kaotanud töökoha, naise ja tütre. Et elu taas rööpasse saada, vajab ta raha. Seetõttu suundub ta ühel pimedal sügisõhtul Harriet Krohni juurde, sissepääsupiletina kaasas lillekimp. Kõik ei suju aga nii nagu plaanitud. Ta lahkub, käed verised, taskus siiski palju raha. Aeg läheb ja paistab, et politsei ei suudagi mõrva lahendada. Charlo maksab võla, täidab tütre unistuse ja tulevik näib helge. Mitte aga uurija Konrad Sejeri jaoks, kellele see oleks esimene lahendamata juhtum. Sejer ei kavatse siiski alla anda.
Liehu, R. Helene

Rakel Liehu vaatles kaua Helene Schjerfbecki maale ja läks siis aastaid väldanud rännakule otsima inimest, tema elu ja loomingut. Reis pakkus põnevaid elamusi ja kehastus romaaniks, milles kirjanik loob kunstniku kogu elukaare.

Teos räägib suurest andest, jäägitust pühendumusest, allasurutud
armastusest, üksindusest. Kirjanik on tundlik teejuht, kes visandab meile Põhjala ühe silmapaistvaima kunstniku autoportree. Tema kirjeldused on intiimsed, tugevate tõmmetega,
otse kui kunstniku enda pintslist pärit.

Rakel Liehu romaan „Helene“ pälvis 2005. aastal Põhjamaade kirjanduspreemia.

Sutehev, V. Kes ütles "näu"? (lastele)
Muinasjutt  räägib kutsikast, kes ärkab selle peale, et keegi ütleb: „Näu!” Uudishimulik ja vapper kutsikas läheb salapärast näugujat otsima ning kohtub oma teekonnal kuke, hiirepoja, koera, mesilase, kala ja konnaga. Lõpuks koju tagasi jõudnud, saabki ta oma küsimusele vastuse. Multifilmide stsenaristi ja režissööri, kirjaniku ja illustraatori Vladimir Sutejevi kirjutatud ja joonistatud raamat ilmus esmakordselt eesti keeles 1958. aastal ja pakub seega nii avastamis- kui äratundmisrõõmu.
Saaber, K. Kohtume Islandi väraval
Island, Gröönimaa ja tegelikult kogu Arktika oma karge ja suursuguse loodusega – sulavad liustikud, merre libisevad jäämäed, ootamatud vulkaanipursked, muutuv mereelustik – on autorile olnud romaani loomise taustaks. Siia lisandub aga mure ning ärevus nende muutuste pärast, mis selles piirkonnas – suuresti Euroopa ilmaköögis – aset leiavad. Kord vaimukas, kord poeetiline, kord maagilisse valdkonda kalduv teos on lugejale, kes adub teosesse peidetud „ajastu ahistavaid asju“.
Rendell, R. Kolmteist astet allapoole
Londonis Notting Hilli linnaosas on vana lagunev maja, mille perenaine Gwendolen Chawcer ei pane tähelegi, kuidas tema kodu tasapisi tondilossiks muutub. Raamatute maailm ja noorusmälestused tunduvad talle reaalsemad kui tegelikkus. Ka tema üüriline Mix Cellini elab omaenda maailmas, pühendades oma vaba aja kurikuulsa sarimõrvari John Christie eluloo uurimisele, unistades kuulsaks saamisest ja abielust kauni modelliga, kelle pilte ta kogub. Ent ühel päeval lööb tegelikkuse ja fantaasiamaailma kokkupuude Mixi elu pöördumatult segi.
Kivirähk, A. Maailma otsas
Hustvedt, S. Meesteta suvi
Kui luuletaja Mia Fredrickseni abikaasa palub pärast 30 aastat kestnud abielu pausi, kuna tal on suhe kauni prantslannast kolleegiga, murdub Mia vaim. Hullumeelsus annab maad raevule, mida naine sõidab maandama oma lapsepõlvekoju. Järk-järgult laseb Mia end tõmmata teiste eludesse: eaka ema hakkajad sõbrannad, nooruke kahe lapse ema naabermajast, salalikud teismelised tüdrukud tema luulekursuselt. Meesteta suve lõpuks teab Mia, mille nimel tasub võidelda – ja kelle määratud tingimustel. „Meesteta suvi“ on provokatiivne ja intelligentne tragikomöödia naistest ja tüdrukutest, armastusest ja abielust ning igipõlisest sugudevahelisest võitlusest.
Norra juurtega USA kirjaniku ja esseisti Siri Hustvedti (s 1955) viiest romaanist on eesti keeles seni ilmunud „Pimesi“ (2001). Hustvedt elab koos kirjanikust abikaasa Paul Austeriga New Yorgis. Tema teoseid on tõlgitud 29 keelde.
Mina arvan : lapsesuu ei valeta
Mida arvavad lapsed ilmast ja inimestest – kodu- ja välismaast, headusest ja kurjusest, minevikust ja tulevikust, hirmsatest ja ilusatest asjadest, kuulsusest ja rahast, moest ja muusikast, meestest ja naistest, elust ja armastusest ...
„Mina arvan“ on populaarne lastesaade, mis on raadioeetris olnud juba üle kümne aasta. Saadetes räägitakse 5-10-aastaste lastega kõikvõimalikel
teemadel: elust, loodusest, inimestest, igapäevastest tegemistest, rõõmudest ja muredest. On väga põnev osa saada lapse maailmapildist – vahel üllatuda, vahel kaasa noogutada, vahel heatahtlikult muiata. Siia raamatusse on kokku kogutud nende aastate jooksul kogunenud tabavad ja toredad ütlemised. Head lugemist!
Johannes, M. Minu Toba
Luik, K. Must & valge luik
Väärt lugemisvara kõigile, kes armastavad teha tööd iseendaga, kelle jaoks on oluline võtta aeg maha ning küsida eneselt kas ma torman õiges suunas? Miks ma üldse torman? Mis on minu elu mõte, milleks on mind saadetud?
Lauri ja Kadri on noored, kes on oma eale vaatamata juba nii mõndagi kogenud ning näinud ja enese jaoks selgeks mõelnud, mis on siin elus oluline. Miks nad ühte või teistpidi arvavad saabki lugeda peatselt ilmuvast teosest. Ükski areng ei lõpe täna siin ja praegu, isegi mitte siis, kui see on Sinu viimane päev. Iga kohtumine on samm iseenda Allikani, sest iga inimene mõjutab meid mingil moel, nii on mõjutanud teineteist ka need kaks noort. Ilmselt on neil roll Sinugi elus, kui julged ette võtta ette teekonna koos nendega iseendani.
Reinaus, R. Praktiline nõiakunst (noortele)
Reeli Reinausi uus romaan kõneleb vaimsetest eneseotsingutest, sõprusest, armastusest ja reetmisest. Tegevus toimub nii olevikus ja minevikus kui ka paralleelmaailmades, nii Eestis, Ameerika Ühendriikides kui Mehhikos. Peategelaste – neiu ja kahe USA kõrgkoolis õppiva noormehe – elud põimuvad ootamatult, mõjutades üksteist rohkem ja sügavamalt kui nad esialgu arvata oskavad. Romaani läbivateks teemadeks on püüd näha elu pealispinnast sügavamale, juhuse tähtsus üksikisiku elus ning inimsuhete haprus ja kramplikkus. Reeli Reinaus (s 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Olles õppinud nii teoloogiat kui folkloristikat käsitleb ta sageli oma teostes eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi.
Steffen, S. Pulmakink
Atzori, A. Põhjala logiraamat
Autor on Eestisse sattunud Itaalia vahetusüliõpilane, kes isegi Tartusse kohale jõudes ei suutnud uskuda, et sellises linnakeses võib leiduda ülikool. Et koduseid kaugel Vahemere ääres oma seiklustega kursis hoida, pani ta kõik - peaaegu kõik - nähtu ja läbielatu kirja. Emotsionaalselt, vahetult ja kirega.
Sõprade kirjad on su poole teel
Raamatus on ligi 100 kirja, mida 25 aasta jooksul on Ameerika ja Eesti vahel vahetatud, arvukalt unikaalseid fotosid ning Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi saatesõnad. Kirjutatakse eesti kultuurist, ameerika oludest, indiaanlastest ja neegritest, paljudest tuntud inimestest ning eesti kirjanduse olevikust ja tulevikust ENSV-s ja paguluses.
Hutchins, S. Toimiv armastuse teooria
Neill Bassett töötab tehisintellekti loovas San Francisco IT-firmas. Ta on hiljuti lahutanud lühikeseks jäänud abielu ning on nüüd uuesti vallaliste turul.
Neilli isa lõpetas elu enesetapuga ja temast jäi järele mahukas päevikulaadne materjal, mida hakatakse arvutisse sisestama. Inimest matkiva programmi lihvimiseks peab Neill vastama arvuti küsimustele ja ühel hetkel hakkavad kerkima üsna ootamatud ja ebameeldivad teemad.
Scott Hutchinsi (snd 1974) romaan räägib vana lugu uues võtmes: mis on meie elus tõeline, mis on näiline või kas see ongi oluline? See särtsakas ning lõbus debüütromaan viib meid teekonnale, mis ei lõpe ka pärast viimast lehekülge.
Kass, K. Unelinnu pesa (lastele)
Tekst on väiketähtedes.
Ühel õhtul, kui väike Ella on magama jäämas, märkab ta sinist lindu oma voodi kohal lendamas. See oli unelind, kes otsib mõnusat pesa.
Morton, K. Unustatud aed I osa
Väike tüdruk satub Londonis kummalistel asjaoludel üksinda Austraaliasse sõitvale laevale. Sihtpunktis võtab kaastundlik sadamaülem ta oma perre ja kasvatab üles. Kui Nell saab kahekümne üheseks, avaldab kasuisa saladuse: ta ei olegi nende laps. Neiu maailm variseb kokku ja kogu elu püüab ta saada jälile oma sünnipärale. Kate Morton jätab lugeja õhku ahmides ootama, pannes jutuotsa käest ühel sajandil, ühel mandril, et võtta see üles teisel ning naasta siis ajarändurina endisesse kohta, ammusesse aega, näitamaks tegelaste saatusekanga korduvaid mustreid ja nende käitumise hämaraid tagamaid, pakkumaks lugejale samastumisvõimalusi ning põnevust – ikka ja jälle põnevust, kui etteaimatavana näiv lahendus osutub taas kord ekslikuks.
Tammeveski, A. Ühtmoodi eikuidagi
Romaan on kolmeosaline. Esimene annab läbilõike lastekodus üleskasvanud poisi eluteest, mis algab tehnikumisõppimisega ja lõpeb kelnerina töötamisega pealinna tipprestoranis. Tal on õnne kohtuda mitme hea inimesega. Ta ei vingerda kõrvale ka kokkusaamiste eest halbadega, kuid terve eluvaist aitab mehel ka sealt õppust võtta. Kõik see koos enda mõtetega aitab meie, tegelasel paljudes oluliselt tähtsates elupunktides antud hetkel vastu võtta kasulikke , ja ka kellelegi teisele mitte kurja tegevaid otsuseid. Viimasel kelneri-õhtul kohtab ta just restoranis oma tõelist armastust. Lahkutakse koos ja järgneb romaani teine osa, mis annab esmalt ülevaate daami senisest elukäigust. Lõpuks kolitakse elama naise lapspõlvekoju Kunimaa-nimelises külas, kus mees paneb tööle väikese puidutöökoja. Romaani kolmas osa tutvustab kerge - kuid üldsegi mitte õela või selgelt pahatahtliku irooniaga kolme maailmasuhtumiselt ja saavutuslikkuselt erinevat meest. Kui neid midagi ühendab, siis toosama Kunimaa küla, kuhu kõik viimaks elama asuvadki. Raamatu teise poole haarab endale Lisapala - paarkummend elujaatava huumoriga maitsestatud novelli.
Ränik, V. Ülejõel, Kassilaiu pealinnas (lastele)
Raamat hõlmab kümmet aastat kahe Tartu koolipoisi elust, keda nende huvid- harrastused, naljad, unistused ja loomaarmastus läbi kõigi raskuste iseseisvasse ellu aitavad. See on aastatel 2000 ja 2006 ilmunud lustaka tõsielulise loo jätk põhikooliealisele lugejale ja tema vanematele.

Aimekirjandus:

Boursin, D. Paberkujude voltimine
See värviküllane ja luuleline raamat avab teile voltimisemaailma. Lapsed,
teismelised ja täiskasvanud õpivad elementaarsetest algvormidest meisterdama
nii lihtsaid kui ka keerukamaid mudeleid: hamstrist liblikani, lennukist
majani, vanikust täheparveni. Paberit voltida ja murda on lõbus, ühtlasi
tähendab see jalutuskäiku loomingulisuse võlumaailma.
Siin raamatus leiduva 24 mudeli valmistamisel on abiks lihtsad värvilised
joonised, mis toeks igal sammul.
Frick, M. Soome keel iseõppijale
Õppekomplekt õpetab ennekõike soome keelt kuulama ja rääkima, harjutusi on aga ka lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks. Komplektis on kolm audio-CDd, mille eestikeelsed vahetekstid annavad õppijale juhiseid. Kursus läbib olulisimad igapäevateemad, ning õpetab toime tulema reisil, külas käies, aga ka Soome elama ja töötama minnes.




2013. aasta märtsikuu uudiskirjandus:


Ilukirjandus:

Myrakas Mida mustikat?!? (lastele)
Mere kaldal seisab tiidakil seintega vana maja, milles kunagi elas kapten Poolik. Meremees oli salapäraselt kadunuks jäänud ning nüüd käisid külaelanikud majast kaarega mööda. Liiati kostis aia tagumisest sopist veidrat joodeldamist ja akordionihelisid ning maja korstnast popsatas õige tihti välja vikerkaarejupikesi...
Muhe lugu nii lastele kui nende vanematele õunapuu otsa kolinud muusikalembese hobuse Mauno ja kuraasika varese Meeme ning mahajäetud maja isevärki elanike naljakatest juhtumustest.

Beaton, M.C. Agatha Raisin ja mõrtsukalik abielu
Petrone, E. Anna hambad (lastele)
Raamatust „Marta varbad” tuttav tüdruk Marta saab ühel päeval teada huvitava uudise: emal on kõhus näpupikkune pikuke, tulevane õde Anna. Mis siis juhtub, kui Anna on sündinud ja kasvanud ja tahab Marta nukku endale saada? Kuidas Marta ja Anna koos kooli ja matemaatikatundi mängida saavad, kui Anna ei taha ühtegi seent, vaid hoopis kõiki komme? Kes on jobu ja kes on jõehobu? Kui suur on vaala puuks? Mida teeb vanaema surnuaias mulla all? Mismoodi käib tigude võidujooks?

Raudsepp, H. Imbi
Käesoleva romaani sündmused leiavad aset ühes Eesti mereäärses suvituslinnas, kus ristuvad Imbi ja ajakirjanik Heino Runo teed. Imbi põuasinised silmad süütavad sügava armutule noormehe südames. Väikelinna kauneid kohti ja kultuuriüritusi agaralt külastavad noored jäävad silma ka Heino üliõpilasest naabrile Hansule. Enesekindlalt käituva elumehena püüab Hans neiut sõbralt üle lüüa ja nii moodustubki armukolmnurk Heino – Imbi – Hans. Romaan paelub lugejat eeskätt eheduse ja emotsionaalsusega, kujutades noorte inimeste hetkemeeleolusid ja tundevirvendusi läbi pika ilusa suve.

Pettai, K. Kaarina ja võluvärgid (lastele)
Kaarina vanaema ei ole päris tavaline vanaema. Kiiktoolis istumise ja moosikeetmise asemel meeldib talle hoopis mööda maailma ringi tuisata – sõita ühel päeval džunglis elevandi seljas ja mõnel järgmisel osaleda juba Veneetsias karnevalil. Maailmas vist polegi sellist paika, kus Kaarina vanaema käinud ei oleks! Ühel päeval avastab Kaarina oma vanaema saladuse – võluvärgid, mis teevad reisimise imelihtsaks. Muidugi ei suuda Kaarina vastu panna ahvatlusele neid võluvärke ka ise järele proovida. Nii saavad alguse peadpööritavad seiklused, mille käigus selgub, et võluväe kasutamine ei olegi nii ohutu, kui algul tundus ... „Kaarina ja võluvärgid” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel äramärgitud töö.

Mänd, H. Karupoega otsimas (lastele)
Südamlikud lookesed väikelastele, milles on põimitud tuntud ja tundmatu. Laps kohtub talle populaarsest unelaulust armsaks saanud karupojaga metsas, kus on ka palju teisi vahvaid tegelasi. Raamat on õpetlik ja arendav, tutvustades lapsele metsaelu ja selle elanikke, sidudes meisterlikult proosa ja luulevormi ning ka lastele sobiva ja eesti rahvaluulesse ulatuva korduselemendi kasutamise. Emale ja isale on aga meeldivaks üllatuseks H. Männi „Karumõmmi unelaulu“ edasiarendus. Imelist kujutluspilti metsast ja selle elanikest, aitavad luua Maarja Aaloe kaunid ja lastepärased illustratsioonid.

Kordemets, G. Klass
Mutt, M. Kooparahvas läheb ajalukku
Romaani tegevus toimub poole sajandi jooksul 1960-2010. Mitmete kõrvuti kulgevate ja siinseal põimuvate elusaatuste kujutamise kaudu otsib autor küsimust vastusele, miks läks kõik nii, nagu läks, miks on Eesti Vabariik säärane, nagu ta on? Ja kuidas peaks mõtlev inimene sellesse kõigesse suhtuma? Autori lõikav iroonia vaheldub skepsise ja resignatsiooniga, kui maalib pildi ajastute vahetumisest, arutleb ideaalide ja tegelikkuse üle. Elu on, nagu ta on, ja viimases instantsis ei ole selle üle mingit kohtumõistmist.

Wikland, I. Kullake (lastele)
Lugu tüdrukust, kes jääb ilma oma armsast kiisust. Tüdruk kurvastab väga ja ei tunne enam millestki rõõmu. Kuni ühel päeval ilmub ootamatult ta koduukse taha Kullake.
See raamat räägib lugejale kurbusest ja rõõmust, peamiselt piltide keeles. Need on joonistanud Ilon Wikland, üks armastatumaid raamatukunstnikke, kelle illustratsioone leiame paljudest unustamatutest lasteraamatutest.

Ladõnskaja, V. Lasnamäe valge laev
Vogl, C. Lillehaldjad ja pöialpoisid (lastele)

Fossum, K. Ma näen pimedas
Riktor, näiliselt tavaline tasane ja viisakas mees, on hulk aastaid töötanud Lųkka hooldekodus. Kui aga võimalus avaneb, piinab ta patsiente, kitkub neid juustest ja kallab ravimid WC-potti. Jälgi sellest ei jää ja abitud vanainimesed ei ole ka võimelised mehe tegudest rääkima, sest Riktor valib oma kiusuobjekte hoolikalt. Kuni ühe patsiendi surma korral tekib mõrvakahtlus.
Riktor on väga üksildane mees, kes vabal ajal istub pargipingil inimesi jälgides. Seal tutvub ta Arnfinniga, vana joodikust meremehega. Kummalgi mehel on teineteisele midagi pakkuda ja kõik sujub hästi seni, kuni Riktor näeb, kuidas Arnfinn näppab tema rahakotist raha.
Karin Fossum (s 1954) on Norra põnevus- ja kriminaalromaanide autor, kes on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust.

Bobõlski, R. Maailma parim tront (lastele)
Äärelinna mahajäetud majakeses elab heatahtlik tront, kes sõbrustab vana toriseva kellakäoga ning armastab raamatuid lugeda ja vorstivõileibu süüa. Tihtipeale võtab tront aga ette üht-teist hoopis ootamatut – näiteks osaleb olümpiamängudel, peab keset talve jaanipäeva, saab tuttavaks taevatähega ja lahendab oma majakesega seotud põneva mõistatuse. Kui tronti ja kellakägu ähvardab kodutuks jäämine, saavad nad teada, et hea südame ja sõprade abiga saab jagu isegi kõige suurematest raskustest. „Maailma parim tront” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel äramärgitud töö.

Laidla, S. Maratonikassid (lastele)
Lustakas lasteraamat neljast orvust kassipojast, kes õpivad taliolümpia-aastal suusatama.
Kuna kassidel tuleb suusatamine üsna hästi välja, otsustavad nad minna metsaolümpiale võistlema. Võistlus läkski korda, kiisud võitsid suusamaratoni ja kogusid kuulsust. Kiisudele oli tubliks abimeheks lumehangest leitud väike roostetanud ekskavaator, kes neile suusaradasid lahti ajas ja sõidutas. Lõpuks leiab iga kassipoeg ja ka väike ekskavaator endale turvalise kodu.
Raamatut ilmestavad autori poolt joonistatud lastepäraselt armsad illustratsioonid.

Laamann, T. Minu Jamaica
Leps, I. Perihveerija päev
Gerritsen, T. Pruudivalvur
Sumberg, K. Pühapäevaisa
Südamliku ajaviiteromaani lugu on alguse saanud 80-ndate lõpust. Ajad olid siis keerulised ja ajalehed huvitavad. Pidevalt oli hinges ärevus ja hirm tuleviku ees. See oli muutuste ja lootuste aeg.
„Pühapäevaisa“ on jutustus ühest noorest Tartu neiust, nähtuna tema enda silme läbi. Ta vaatab tagasi oma kooliajale ja isikliku elu algusele. Tema eluteele satub nii suuri kui ka väiksemaid raskusi, kuid visadus, töökus ja armastus aitavad tal hakkama saada.

Lembe, M. Segased seigad
Trapido, B. Seks & Stravinsky
Raud, P. Teistmoodi printsessilood (lastele)
Lood selles raamatus pole tavalised printsessilood, vaid on hoopistükkis teistmoodi. Ka printsessid ise on siin igaüks täitsa isemoodi ning sealjuures üsnagi kentsakad. Näiteks leiab siit tagurpidi-printsessi, kes teeb kõike valepidi ja haukuva printsessi, keda hammustab kirp, samuti printsess Õhupalli, kes korraldab pallidele balli ja printsess Muumia, kes kardab hiiri. Raamatust ei puudu ka paar kurja lohet ning mõned kenad printsid, rääkimata rohketest ilusatest kleitidest, kübaratest ja roosipõõsastest. Pildid raamatule tegi autor ise. Kuidas ta saanukski teisiti: kõik ju teavad, et printsesse joonistada on lihtsalt tore.

Taylor, L. Tütar suitsust ja luust
Noor kunstiõpilane Karou kistakse Prahas julma ebamaisesse sõtta. Toimumas on midagi eriskummalist – üle terve maa ilmuvad ustele põletatud mustad käejäljed, mille jätavad taevas haigutava lõhe kaudu kohale hiilinud tiivulised võõrad. Karou joonistusvihikute lehed on täis koletisi, kes võivad olla ka tõelised. Ta ise kõneleb mitmeid keeli ja sugugi kõik neist pole inimestele mõistetavad. Ning Karou sinised juuksed on ka tegelikult sellist kummalist värvi. Kes ta on? Ja kes on Akiva – poiss, keda ta oleks nagu tundnud juba ammu?

Parr, M. Vilgukivioru Tonje (lastele)
Allen, S.A. Virsikupuu saladus
Põhja-Carolina osariigi Walls of Wateri linnakeses valmistutakse kunagise uhke häärberi taasavamiseks. Paxton Osgood, kelle perekond on häärberi taastamise enda peale võtnud, pöördub oma klassiõe Willa Jacksoni poole, et ühiselt mõelda, mil moel galaõhtut sisustada, aga too ei taha asjast midagi kuulda. Pidulik sündmus läheneb, jäänud on veel vaid häärberi kõrval kasvava viljatu virsikupuu asendamine iidse tammega, ent üles kaevatud puu juurte alt aga tuleb päevavalgele...

Tomusk, I. Volli kasvab suureks (lastele)
Volli kasvab suureks on järg Ilmar Tomuski populaarsetele lasteraamatutele Tere, Volli ning Volli vanad vigurid. Seekordses raamatus Volli muuhulgas istutab puu, kohtub tulnukatega, otsib elektrone, toidab peret, hakkab leiutajaks ... ja lõpuks kasvab suureks.

Sauter, P. Ära jäta mind rahule : a love story
Romaan räägib avameelselt minategelase kohanemisest eluga pärast abielulahutust. Olnud sunnitud jätma maha pere ja kodu, jagab kirjanikust minategelane räämas ateljeekorterit teismelise poja, peavarju otsinud saksa hipitüdruku Jessica ja oma pisikese tütrega. Suure osa ajast veedab kirjanik juues koos teiste kirjanikega ja hängides kõrval asuvas Seltsimajas, kus peatuvad boheemlased kogu maailmast. Tasapisi tekib kirjanikul püsivam ja lähedane suhe peol kohatud tüdruku Lauraga.

Sharma, N. Julmus
Raamat jutustab karmi loo väikesest moslemi tüdrukust, kellelt imaam röövis süütuse ja kes teda aastaid ahistas. Autor ise kinnitab, et juhtunust kirjutamine oli teraapia, mis aitas kohutavate läbielamistega lõpuks leppida. „Räägin mitte ainult enda, vaid ka loendamatute teiste nimel, kes on liiga hirmul, et rääkida,” nendib ta. „Ja pöördun teiste ärakasutatud laste poole: palun, ärge kannatage vaikides.” „Julmus” on lugu sellest, kuidas kurjus, peites end auväärt usutegelase maski taha, saab ligipääsu kõige kaitsetumate – laste – juurde.


2013. aasta veebruarikuu uudiskirjandus

Ilukirjandus:

Till, J. Charlie+Leo (lastele)
Falco, E. Corleone perekond
„Ristiisa“ eellugu
Mario Puzo filmistsenaariumil põhinev romaan
Mitme autasuga pärjatud Edward Falco on kirjutanud Mario Puzo stsenaariumi põhjal eelloo „Ristiisale“, mis tutvustab Corleone perekonnasaaga algaastaid.
New York 1933. Linn ja riik on suure surutise seisundis. New Yorgi kuritegelikud perekonnad on nüüdseks majanduslikult edenenud, kuid seoses keeluseaduse peatse lõppemisega terendab ees võitlus, mis määrab, millised organisatsioonid tõusevad ja millised seisavad silmitsi vägivaldse lõpuga.
Vito Corleone jaoks pole miski tähtsam kui ta perekonna tulevik. Tema noorimad lapsed Michael, Fredo ja Connie on koolis, teadmatuses oma isa tõelisest ametist, ning ta adopteeritud poeg Tom Hagen käib kolledžis. Kuid kõige rohkem muretseb ta oma vanima lapse Sonny pärast. Vito püüab suunata Sonnyt äriellu, kuid Sonny – seitsmeteistkümneaastane, kannatamatu ja hoolimatu – tahab midagi muud: käia oma isa jälgedes ja võtta osa tõelisest perekonnaärist.
See köitev ja sündmusrikas romaan traditsioonidest ja vägivallast, ustavusest ja reetmisest avab lugejale “Ristiisa“ perekonnaloo tagamaad, kui valikuid tuli teha ka ammuse sõpruse hinnaga.
Perec, G. Elu, kasutusjuhend
Dontsova, D. Hirmsa ilu kehastus
Kangur, T. Häkkerijaht
Tempokas põnevusromaan Eesti ja Vene eriteenistuste võidujooksust. Hämara taustaga tellimustöö kallal nokitsedes saab IT-mees Janek hoiatussõnumi. Ta põgeneb, kuid juba on hilja: välja on kuulutatud häkkerijaht, tema ärikaaslane tapetakse ja vaid mõned tunnid hiljem leiab Janek end oma sõbra mõrva peamise kahtlusalusena. Pääsemiseks peab Janek leidma viimase töö tellija ja välja selgitama, miks talle mälupulga tausta uurimise eest sõda kuulutati. Janekit jälitavad juhtumiga seotud Eesti ja Venemaa salateenistused, politsei ning põgenejat varjuna saatev endine sõdur. Taavi Kangur (snd 1974) on varem avaldanud romaanid „Kõigile saab kurikaga virutada“ ning „Nii siis jääbki“.
Glattauer, D. Igavesti sinu
Judith (35 ja vallaline) kohtub supermarketis Hannesega, kes talle rahvahulgas kanna peale astub. Hannes (parimates aastates, vallaline, arhitekt) pole mitte ainult kõikide ämmade unelm, ka Judithi sõpruskond vaimustub temast jäägitult. Esialgu naudib Judith seda, et too sihikindel mees, kellel peale tema enam muud vist peas polegi, ta lausa troonile tõstab. Kuid pikkamisi hakkavad mehe pidevad armutõotused koormavaks muutuma, intensiivne andumus kipub lämmatama. Judith tunneb, et on nurka surutud, ahistatud ja pideva kontrolli all. Kõik katsed meest oma elust välja tõrjuda nurjuvad, Hannes järgneb talle unenägudessegi, ja kui Judith ärkab, ootab teda juba jälle, et teha talle meeldivaid üllatusi… Daniel Glattauer (s 1960 Viinis) on õppinud pedagoogikat ja kunstiajalugu ning enne vabakutseliseks kirjanikuks hakkamist töötanud ajakirjanikuna. Idee käesoleva romaani jaoks sai kohtusaalis nn stalking-protsesse jälgides. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid „Hea põhjatuule vastu“ ja „Kõik seitse lainet”, mis tegid temast rahvusvaheliselt tuntud menuautori, rääkimata meeletust populaarsusest Austrias.
Dontsova, D. Ihtüandri luikede järv
Riley, L. Kasvuhoonelill
Saar, K. Keteriin Salaaias I raamat (lastele)
Väike Keteriin elab koos ema ja isaga pealtnäha toredat, ent siiski pisut igavat elu. Ühel suvepäeval satub Keteriin liblikat taga ajades kodu lähedal asuvasse mahajäetud parki, kus avastab nähtamatu ukse eriskummalisse võluriiki - Salaaeda. See on maailm, kus kõik on sootuks teisiti kui tema kodus ning kogu unenäoline ümbrus peidab endas igal sammul põnevaid avastusi.
Voolaid, J. Kullamäe lood (lastele)
Lood on kirjutatud tõestisündinud lugude ainetel, mis leidsid aset 20. sajandi keskpaiku Viljandis, raamatu peategelasteks on mõneteistaastased poisid. Kuna temaatika on igihaljas, on lood toodud tänapäeva, et lugejal, eriti lastel, oleks lihtsam tegevustikku sisse elada. Teemad, mida puudutatakse, on needsamad, mis poisse läbi aegade huvitanud on: varandusejaht, tüdrukud, sport ja seiklused.
Raamat näitab väikelinna poiste elu, mida pole vallutanud IT-maailm, ning kus esikohal on endiselt läbikäimine sõpradega, liikumine värskes õhus ja armastus oma kodukoha vastu. Kindlasti on oluline tänapäeval vohavate arvutimängude ja tehislike superkangelaste virrvarri tuua sisse kindlaid väärtusi, oma ja armsat Eestimaad.
Nesbo, J. Lumememm
Hannah, K. Maja salapärase järve ääres
Petrone, J. Misjonäripoos
Justin Petrone Misjonäripoos on tõsieluliste lühilugude kogumik, mis kajastab Eesti elu läbi kohaneva välismaalase silmade. Jutukesed räägivad mobiilidest ja ahiküttest, jobudest ja joodikutest, Eesti verest ja välismaa meestest, hapukurkidest ja tuumatalvest, verivorsti- ja süldinaljadest, kuulsusest ja püksilukust, nõuka-nostalgiast ja kalapäevast, lõbutüdrukutest ja pornosõltlastest, rasedusest ja dementsusest, kolimisest ja remondist, rõivastest ja hõimudest, saladustest ja saunasüütusest, narkosõjast ja lendavast diivanist, Facebookist ja vuajerismist. Autor ei pääse mööda ka Liis Lassist, Marju Lauristinist ning muudest tähtsatest tegelastest, näiteks Jänksist ja Mustikust.
Harrison, L. Monster High. Kõrvalmaja koletis (lastele)
Illipe-Sootak, H. Pörkölt (lastele)
Raud, R. Rekonstruktsioon
Juba viis aastat on Enn Padrik teadnud, et kunagi tuleb tal välja selgitada oma tütre surma tegelikud asjaolud. Ning nüüd ei saa seda enam edasi lükata. Selleks peab ta sõitma läbi suure osa Eestit ning käima koguni Prantsusmaal, et kohtuda paljude väga mitmesuguste inimestega, kellest ühed üritavad senini toona toimunut oma mälust kustutada, teised aga oleksid teda otsekui oodanud, et lõpuks ometi kõik südamelt ära rääkida. Ja kokku kujuneb sellest palju keerulisem pilt, kui Enn oleks osanud loota või karta...
Või kui lühemalt, siis: Ise surma palge ees seistes on Enn Padrik asunud välja selgitama oma tütre ja ta sõprade ühise enesetapu tagamaid, mis osutuvad oletatust tunduvalt keerulisemaks.
Saar, K. Ruubeni liblikad: Kirsipiia (noortele)
Septembrikuu algus toob ühte Tallinna gümnaasiumi lõpuklassi uue õpilase – nägusa ja kütkestava Ruubeni, kes võidab oma meeldiva oleku, erakordse tarkuse ja sarmiga otsekohe koolikaaslaste poolehoiu. Ent kõigi üllatuseks näib noormees kaunitest kooliõdedest enim huvi tundvat hoopis paksukese ja paljude pilkealuse Kirsipiia vastu. Tüdruku vastu, keda keegi endale sõbraks ei taha. Keda isegi ta enda kass mingil seletamatul põhjusel vihkab. Kelle ainus meelelahutus on oma kurbust, üksildust ja tõrjutust peletada krõpsupaki või kommikoti sisu tühjendades. Hoolimata ebavõrdsest taustast areneb vastastikune sümpaatia Kirsipiia ja Ruubeni vahel kiiresti sügavaks armulooks, mille taga peituvaid tumedaid ohtlikke hoovusi armastuse kõikvõimsusesse sinisilmselt uskuv tüdruk esialgu aimatagi ei oska.
Jancis, K. Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud seiklused (lastele)
Morten Viks on esimese klassi õpilane.
Tema isa on kaugsõidukapten, kes seilab ookeanil, kus elavad lendkalad. Jõulude ajal meisterdas isa pojale laeva.
Laev on kiilu ja tüüriga. Punaste purjede ja mastikorviga. Kaljas Salamander.
Morten on oodanud pikisilmi kevadet, mil jäävangist vabaneb oja, mis suundub merre. Ojakaldal mängides rändab ta Salamandriga kujuteldavatel meredel ja maadel, elab läbi torme ja väldib salakavalaid karisid ning võitleb hirmuäratavate merekoletistega.
Aga ühel päeval algab seiklus, mis on põnev ja natuke hirmus ka.
Viiding, E. Teised (novellikogu)
Elo Viiding kuulub kaasaegse eesti luule tippude hulka, kes on avaldanud ka sõnavahedat ja iroonilist proosat. 2008. aastal ilmunud novellikogu „Püha Maama“ pälvis kriitikutelt häid hinnanguid ja oli lugejate hulgas populaarne. Elo Viidingu uus proosaraamat „Teised“ sisaldab kuus novelli ja ka siin raamatus on Elo Viidingu iga sõna täpne ja kirjutatud lood on väikesed täiuslikud tervikud. Samas, võrreldes „Püha Maamaga“ ei ole sarkasm nii lõikav, lood on realistlikumad, mõtlikumad, leebemad ja tegelasi mõistvad. „Teised“ räägib inimestest, kes elus on mingil põhjusel teised, mitte esimesed. „Teisteks“ ongi neid muutnud võimetus konkureerida „esimestega“ ja äärmuslik kohanematusetunne. Aga samas, kui poleks „teisi“, poleks ka „esimesed“ esimesed.
Strandberg, M. Tuli (noortele)
Engelsforsis muutub olukord üha kuumemaks. Väljavalitud alustavad oma teist gümnaasiumiaastat. Suvi otsa on nad deemonite järgmise sammu ootuses hinge kinni hoidnud. Ent oht ähvardab neid hoopis teisest, täiesti ootamatust suunast. Üha selgemaks saab tõsiasi, et midagi on Engelsforsis tõeliselt valesti. Minevik põimub tänapäevaga, elavad kohtuvad surnutega. Väljavalitud saavad üksteisega üha lähedasemaks ja neile tuletatakse taas kord meelde, et maagia ei leevenda õnnetu armastuse piinu ega paika purunenud südant.„Tuli” on kogu maailmas laineid lööva noorte fantaasiatriloogia teine osa. Esimene raamat, “Ring” (e. k. 2012), pälvis Rootsis nii kriitikutelt kui ka lugejatelt väga sooja vastuvõtu ning see esitati Rootsi aasta laste- ja noortekirjandusauhinna Augustpriset 2011. aasta nominendiks.
Smith, L.J. Vampiiripäevikud. Taaskohtumine (noortele)
Harrik, A. Õnnistatud needus (noortele)
“Õnnistatud needus” on eduka teismelise kirjaniku Airika Harriku (sündinud 1995) triloogia teine osa. Kui esimeses osas “Iseenda laps” oli jutustajaks ulmeliste sündmuste keskmesse sattunud Tallinna koolitüdruk Annika, siis teist osa näeme tema Valvurist sõbranna Akiira pilgu läbi. Tegelased, kellest enamik jätkuvalt müstilised olendid, seiklevad nii Põrgus, New Yorgis kui Tallinnas ning peadpööritavate sündmuste kõrval leiab peakangelaste ellu tee ka armastus. Kõik see pole aga kaugeltki lihtne ning iga tegelane sugugi see, kes ta pealtnäha paistab.
Triloogia esimest osa «Iseenda laps» on kriitikud võrrelnud ka kuulsa «Videviku» saagaga.

Aimekirjandus:

Erilaid, H. Aja jälg kivis: Austria ja Saksamaa
Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatute ajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale.
Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime ära ka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslased uhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaa pealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetame Berliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnade tänavatest, mis iial ei maga.
Eesti Vabariik : Maa. Rahvas. Kultuur.
Teos sisaldab muuhulgas põhjalikku ülevaadet Eesti haldusjaotusest, riigikorrast, rahvastikust, ajaloost, majandusest, loodusest, spordist ning erinevatest kultuurivaldkondadest (rahvakultuur, kirjandus, ajakirjandus, kunst, arhitektuur, muusika, teater, film jt). Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga ning varustatud geograafiliste kaartide, statistiliste tabelite ning graafiliste skeemidega.
“EESTI VABARIIK. Maa. Rahvas. Kultuur” on meie riigi 95. sünnipäeva vääriline teatmeteos.
Lugemismängud : lauamängud
Lugemisoskus on lapse tervikliku arengu asendamatu tegur ning lugemise teel saadavad teadmised ja kogemused on tugeva hariduse vundament. Lugemisoskus on üks põhilisi akadeemilisi oskusi, millel põhineb õppimine ning akadeemiline edasijõudmine koolieas. Huvitavate ja kaasahaaravate mängude kaudu on võimalik lapsi suunata lugemisoskuse omandamisele ning hilisemale iseseisvale lugemisele.
Lauamängude kogumiku eesmärgiks on kaasa aidata laste lugemisoskuse kujunemisele, lugemisvilumuse tekkele ning võimaldada omandatud lugemisoskust kasutada.


2013. aasta jaanuarikuu uudiskirjandus


Ilukirjandus:

Foenkinos. D. Delikaatsus
Nathalie’l on kõik, et olla õnnelik. Ta on noor ja ilus ning tema abielu on täiuslik ... kuni ta abikaasa ootamatult sureb. Elurõõmu kaotanud naine pühendub aastateks täielikult tööle, suutmata kujutleda enda kõrval ühtki teist meest. Kuid iseeneselegi ootamatult suudleb ta ühel päeval oma veidrikust kolleegi. Uskumatu paar põgeneb jahmunud, mõistmatute ja kadedate töökaaslaste silme alt, et oma tärganud tunnetes selgusele jõuda. See on jutustus kõikehaaravast leinast, tunnete kaotamisest ja taasleidmisest, delikaatsusest ja armastuse kummalistest teedest. “Delikaatsus” on praeguseks pälvinud kümme kirjandusauhinda ja tõlgitud mitmekümnesse keelde. Aastal 2011 valmis romaanist ka film (e. k „Õrnad tunded”), Nathalie rollis Audrey Tautou.
Ivanov, A. Hanumani teekond Lollandile
Kuidas Euroopas illegaalina ellu jääda ja mitte hulluks minna? Mida kõike ei tee indialane Hanuman, et jõuda Lollandi saarele – Taani Ibizale, „sinna, kus poolpaljad tüdrukud siuglevad basseinides kui viigrid, kus ecstasy kukub suhu nagu meteoor ookeani lõugade vahele, kus on muusika ja möll“! Ta müütab prügikastist pärit toitu, murrab lahti telefonikoode, esineb vene maffiamehena ning vabastab varjupaigataotlejate laagri kavalaid ja pätilikke asukaid nende säästudest. Ent pettes osavalt teisi, lendab Hanuman koos eestivenelasest sõbra Jevgeniga samuti ühtelugu orki, ning tundub, et teekond Lollandile ei lõpe iial...Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga Hanumani teekond Lollandile jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud ka Peotäis põrmu (2011) ja Minu Taani onuke. Tuhk (2010).
Väljaste, E. Jõmmiparadiis
Tomusk, I. Kriminaalsed viineripirukad (lastele)
Metsatuka gümnaasiumi üheksanda klassi poisid teevad õpilasfirma, kus neljanda A klassi õpilased Piia ja Mati ehk Kribu ja Krabu hakkavad viineripirukaid küpsetama. Teenitud raha eest sõidavad lapsed suvevaheajal külla Šotimaal arvutiteadust õppivale Paulile.
Kuid juba Edinburghi lennujaamas satuvad nad täiesti kriminaalsetesse sündmustesse.
See on järg raamatule „Kolmanda A kriminalistid“, kus lapsed koos Pauliga Soomes seiklesid, et kätte saada neile kuuluv hinnaline raamat.

Collingridge, R. Kui sajab lund (lastele)
Kui maailm mattub paksu lume alla ja kõik ümberringi justkui seiskub, keelduvad üks väike poiss ja tema kaisukaru ainult ilma tõttu seiklustest loobumast. Poiss ja karu asuvad imelisele teekonnale. Nad sõidavad jääkaru seljas, kohtuvad hiigelsuure lumemehe ja Polaarkuningannaga, haldjate ja päkapikkudega, tohutu suure põhjapõdraga ning muidugi jõuluvanaga.
Raamatu lõpus, õdusas soojas toas kamina ees, saame aru: see oli poisi ja kaisukaru võlureis! Poiss mõtles end oma lemmikraamatu sisse! Ka Sina saad sellele reisile minna, kui end selle raamatu sisse mõtled.

Oksanen, S. Kui tuvid kadusid
Rohkem infot raamatu loo kohta näeb veebilehelt http://www.tuvid.ee/
Õnnepalu, T. Kuidas on elada (luulekogu)
Kuidas on elada keset metsi, keset saart, keset vaikust…? Tõnu Õnnepalu uus luulekogu, arvult seitsmes, koosneb väikestest piltidest, äratundmistest, mõtetest, mis kerkivad esile päevade tasasest voolust kusagil üksildases paigas, kus “tänapäeva elu” on nii kaugel, aga elu ja täna seda lähemal.
Look, K. Leemuripoeg Ville teeb sääred (lastele)
Nupukas leemuripoeg Ville on kahetsusväärsel kombel sündinud eriti tobedate ahvide pesakonda. Nii ei jäägi tal midagi muud üle, kui kodust minema lipsata ja linnaorav Pierre’iga maailma uudistama minna. Seiklused viivad sõbrad Euroopasse: tulbiturule ja kassidest pungil veskikohvikusse ning isegi kuulsasse kaubamajja ja kunstimuuseumi! Teele satub mitmed lõbusaid loomi ja Ville õpib neilt nii mõndagi. „Leemuripoeg Ville teeb sääred” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel III koha.
Russell, R.R. Luuseri päevik (lastele)
Bernhardt, E. Minu Bangkok
„Kui teil on plaanis lähiajal Bangkokki sõita ja lootsite sellest raamatust reisi peale kasulikke näpunäiteid leida, siis pange see parem tagasi sinna, kust võtsite, ja kui enam ei õnnestu, siis palun vabandust.
Aga seda, mida mina seal nägin, Lonely Planetis ei olnud, ehkki hoiatati, et ärge te Tais sigadusi tehke, muidu alles saate, nii et paha hakkab.”
Ervin Bernhardt
1995. aasta juunikuus võeti Ervin Bernhardt Bangkoki lennujaamas kinni süüdistatuna narkootikumide veos ja mõisteti eluks ajaks vangi. Tänu riikidevahelisele kokkuleppele toodi ta kaheksa aastat hiljem, 2003. aasta kevadel Bangkokist Eesti vanglasse üle.
Autor säästab lugejat vanglaelu õudustest ja alasti ängist, kirjeldades tavamõtlemise piiridest välja­poole jäävaid olukordi ja teekonnal kohatud värvikaid tüüpe groteski ulatuva huumoriga.

McLain, P. Pariisi abikaasa
Raamatu peategelane on Hadley Richardson, kes kohtub kahekümne kaheksa aastaselt Chicagos Ernest Hemingwayga ning armub, sest teda võluvad mehe energia ja kirglik tahe kirjanikuks saada. Nad abielluvad ja lähevad elama Pariisi. Pariis on just selline, nagu seda kirjeldas Hemingway oma raamatus „Pidu sinus eneses“, ainult et nüüd vaadeldakse seda tema naise silmadega. Õhtud kirjanike ja kunstnikega, säravad vestlused, purjutamine ja üldine õhkkond polnud kindlasti soodne abielu püsimiseks ning ka Hadley ja Hemingway koosellu tulevad lahkhelid.
Frazier, C. Pime mets
Selli, t. Rõõmus Miia (lastele)
„Rõõmus Miia“ on autori esimene pisematele mõeldud raamat, mis sündis püüdest tajuda argipäeva lapse rõõmsa meelega. Inspiratsiooni Miia loomiseks on autor saanud iseenda lapsepõlvest ja oma kahelt toredalt tütrelt, kui nad veel väikesed olid.
Smith, L.J. Salaring 3. Vägi (noortele)
Kõnnussaar, T. Tagasitee koju (lastele)
Under, M. Talv (luulekogu)
Siinne valik Marie Underi talveluuletusi jätkab tema loodusluuletuste sarja, mis algas kevadega. Valiksarjas naaseme Underi luuletuste esmatrükkide juurde, mis ei kanna hilisema enesetsensuuri ega ületoimetamise märke. Luuletuste algversioonide keel annab ajaloolist hõngu, neis on säilinud luuletaja sõnaline värskus ja väljenduse spontaansus.
Kull, A. Vabrik
Pikkov, P. Vana prints
Nagu juba raamatu pealkirigi ütleb, on tegu Antoine de Saint-Exupéry „Väikesest printsist“ tõukuva teosega. Aga „Vana prints“ just nimelt tõukub – kuigi ka Pikkov kasutab teksti ilmestamiseks illustratsioone, on need teosed siiski sootuks erinevad. Tegu pole kunstmuinasjutu, vaid eelkõige tõsise ja süüviva, lausa mälestuslikku laadi romaaniga. Käesolev romaan on Ülo Pikkovi esimene pikem proosatekst.
Daugherty, C. Õhtukool (noortele)
Allie Sheridani kunagi nii turvaline ja mõnus maailm on purunenud. Kõik algas sellest, kui ta vend kadus. Sellest ajast saadik on Allie teinud kõik, et ta elu veel hirmsamaks muutuks. Ta vihkab kooli, kus ta käib, ja tema meeleheitlikud ettevõtmised viisid lõpuks ta vahistamiseni. Tema vanemad otsustasid seekord midagi ette võtta ja saatsid ta raskestikasvatatavate teismeliste kooli, Cimmeria akadeemiasse. Selgub, et tegu on kummalise kooliga, kus ei tohi kasutada ei arvuteid ega telefone ning ka õpilased pole seal lihtsalt käitumisraskustega, vaid kummaline segu andekatest ja neist, kes pärinevad väga privilegeeritud perekondadest.

Aimekirjandus:
Õun, M. 101 Eesti lahingut
Hein, K. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses
Raamatus on tuntuimate kodumaiste raamatukangelaste prototüüpide realsed elulood ja ajalooline taust.
Kalender 2013
Traditsiooniline tähtraamat, kus kalendaariumile lisaks on tuntud inimeste tähtpäevi, hinnatud autorite artikleid, vähetuntud lugusid, mida võiks teada, fakte ja andmeid, hüva nõu, moodne intiimne leksikon,nalja ning köögi-ja aiatarkusi.
Tammis, I. Mustrimosaiik
Selles raamatus on 80 fotot üksikute motiividega. Neile, kellele meeldib tikkida vaid rist- või madalpistet, on fotod muudetud mustriteks vastavalt tehnikale. Nii saavad kõik oma osa. Kes aga arvavad, et nad ise üksikuid motiive kokku panna ei oska, on raamatus ka 20 kompositsiooni. Raamatuga on kaasas mustritega CD-plaat ning et mustreid oleks hõlbus plaadilt leida ja välja printida, on raamatus iga motiivi juures kirjas faili nimi.
Koger, H. Nostalgilised tikandid
Omaaegsete populaarsete käsitööajakirjade Käsitööleht ja Ilutegija väljaandja Helga Koger on nende kaante vahele kogunud mustrid oma lapsepõlve mälestustest – tikitud esemed 20. sajandi esimese poole Eesti kodudest.
Raamat : kirjanduslik mälumäng
Hion, E. Valdo Pant - aastaid hiljem
Ajakirjanik Ene Hion on kogunud kokku ja pannud kirja mälestused oma kolleegist, nüüdseks legendaarsest Valdo Pandist, keda võib pidada Eesti raadio- ja teleajaloo epohhiloovaks loominguliseks isiksuseks. Hion, keda sidus Pandiga paarikümneaastane koostöö raadios ja televisioonis, avab meile Valdo Pandi fenomeni läbi enda ja kolleegide mälestuste, tutvustades mehe tegemisi ja avades tema isikupära kujunemise telgitaguseid, andmata sealjuures liigseid hinnanguid ning kiskumata esile suhtedraamasid.
Suuroja, M. Virumaa loodusmonumendid
Selle raamatu kaante vahele on mahutatud Virumaa omanäolised ja meeliülendavad tähelepanuväärsused – läänest ja idast, põhjast ja lõunast, Ida- ja Lääne-Virumaalt. Need loodusest loodud või inimkätte poolt kokku pandud asjade üle tunneb valla- või linnarahvas uhkust ning nende järgi püüab ta end ka määratleda. Kokku 37 omavalitsust, mille seas 8 (+2) linna ja 29 valda, on see mida Virumaal välja pakkuda.



2012. aasta detsembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Reinaus, R. Aguliurka lapsed (lastele)
Karli pere kolib teise linna, kus poiss sõbruneb omamoodi kambaga: Riksiga, kes teab kõike, Sumoga, kes sööb kogu aeg, Maxiga, kelle eluunistus on saada indiaanlaseks, Oskariga, kellele meeldib leiutada, Jussiga, kellel on kombeks korraldada plahvatusi, ja Ukuga, kelle suurim soov on saada superstaariks. Üheskoos tuleb neile mõte vändata üks verine action-film. Sellest saavad alguse seiklused, mis ei jää oma pentsikuselt ja naljakuselt alla kuulsas Kummi-Tarzanis või Väikese Nicolas lugudes aset leidvatele sündmustele. Reeli Reinausi Aguliurka lapsed saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta lastejutuvõistlusel I koha.
Murphy, Y. Alla kirjutanud : Mata Hari
Romaan tuntud tantsijatarist, osavast armukesest ja legendaarsest naisspioonist
1917. aasta külmal oktoobrikuul istub Margaretha Zelle, rohkem tuntud kui Mata Hari, Pariisis vangikongis ja ootab spionaažisüüdistusega kohtuprotsessi. Karistuseks on mahalaskmine. Oodates jutustab salajasest süüst vaevatud Mata Hari lugusid nagu Šeherezade, et osta ülekuulajatelt tagasi oma elu.

Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat
„Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat” sisaldab unejutte ja -salme viiekümnelt eesti autorilt, samuti kimbukese eesti rahvalaule. Raamatust leiab ka mitu just selle kogumiku jaoks kirjutatud lugu.
Vahtre, L. Ilus valge ratsu (luulekogu)
Montefiore, S. Itaalia kosjasobitaja
Haarava ja romantilise raamatu peategelane Gianluca on edukas ja jõukas mees, kelle töine elu möödub Londoni Citys ja lõõgastushetked veedab ta koos samasugust elu elavate sõprade ja vapustavalt kaunite sõbrannadega. Ta tunneb aga, et ta elu on mõtet kaotamas – abielu on purunenud, tütardega ta peaaegu ei suhtlegi. Lõpuks otsustab Gianluca põgeneda Itaaliassse, Palazzo Montelimonesse, et seal oma elu üle järele mõelda. Tegu on paigaga, mille on restaureerinud tema vanemad ning Gianluca leiabki sealt eest mitte rahu, vaid majatäie ema ekstsentrilisi sõpru ning oma üllatuseks ka üpris tumedad ja ähvardavad minevikuvarjud. Gianluca üritab lahendada mõistatusi, millega ta silmitsi seisab, kuid tema teod võivad kaasa tuua vägagi ootamatuid tagajärgi...
Winman, S. Kui jumal oli jänes
Inglise näitleja ja kirjaniku Sarah Winmani (snd 1964) romaani minajutustajaks on tüdruk nimega Elly, keda ümbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid: vend, kes kuidagi ei suuda maailmas oma kohta leida; vanemad, kes teinekord otsustavad teha õige äkilisi kannapöördeid; võluv filmistaarist tädi; hakkaja, ajuti lausa üleloomulike võimetega sõbratar; öömajalised, kellest aastatega saavad peresõbrad. Kõik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge – ei lapsepõlves ega täiskasvanueas, ei 1970. ega 1990. aastatel, ei Londonis, Cornwallis ega New Yorgis. Napis, humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhterägastikes ellu jääda ja võib-olla koguni õnnelikuks saada.
Romaan jutustab vennast ja õest, lapsepõlvest ja suureks saamisest, sõpradest ja perekonnast, võidurõõmust ja kaotuskurbusest ning kõigest, mis sinna vahele jääb. Ennekõike aga jutustab see raamat armastusest igal võimalikul kujul.

Padu, E. On alles elu
Jaanimaa, L. Tule eile meile
Kettu, K. Ämmaemand
Ämmaemand“ on soome kirjaniku Katja Kettu teine eesti keeles ilmunud romaan. Raamatu sündmused leiavad aset Teise maailmasõja aegsel Lapimaal. Isepäine soome ämmaemand armub saksa ohvitseri ning otsib tööd vangilaagris, et olla oma armastatu lähedal. Kui siis ajaloo tuul pöördub, Soome ja Nõukogude Liit sõlmivad vaherahu ja endistest liitlastest saavad vaenlased, leiab noor naine, et temast on saanud üks vang
teiste hulgas. Laagris on sõjavangidega tehtud asju, mida ta pole suutnud uskuda, nüüd saab ta kogu vägivalda ja õudust oma nahal tunda.
Kettu käsitleb taas kord grotesksete inimsuhete, ühiskonnast väljatõugatuse ja naiste vastu suunatud vägivalla valusaid teemasid. „Ämmaemand“ räägib sõjast ja armastusest, olemata sealjuures sõja- ega armastusromaan. Pigem on see inimsuse piire kompav lugu kõigest heast ja kõigest halvast, mis inimene inimesele teha saab.


Aimekirjandus:

McCloskey, J. Hõrgud kingitused
Pole tähtpäeva, mis ei vääriks mõnd isetehtud kingitust koduse hõrgutise näol. Üha rohkem inimesi naaseb traditsioonilise toiduvalmistamise juurde ning seetõttu on suurenenud ka huvi isikupäraste kingituste vastu. Selle raamatu läbimõeldud ja viimistletud retseptid teevad kingisaajale kindlasti rõõmu ning nende valmistamisega saavad hakkama ka kõige rohelisemad kokad. Raamatu retseptid on lihtsad, nende põhjal valmivad kingitused aga rikkaliku ja põneva maitsega – sobiva retsepti leiab siit nii šokohoolikule kui ka tšillisõbrale. Autor annab ülevaate kogu protseduurist – alates koostisosade ostmisest kuni selgitustega retseptide ja elegantsete pakendite valmistamiseni.
Karl Ristikivi teekonnad
Eesti kirjanduse suurkuju Karl Ristikivi (1912–1977) loomingut läbib Eesti Euroopasse kuuluvuse mõtestamine ja usk humanistlikesse põhiväärtustesse. Rohkesti eriti Vahemeremaades reisinud kirjaniku sajandaks sünniaastapäevaks ilmunud raamat annab üksikasjaliku ülevaate nii kirjaniku reisidest kui ka tema lähemast sõpruskonnast. Ristikivi postkaarditekstid ja nende kommentaarid aitavad meil paremini mõista Ristikivi ajalooainelist loomingut, aga lähendavad meile ka inimest ennast. Täieliku ülevaate tõttu kirjaniku reisidest võime seda raamatut käsitleda kui illustratiivset monograafiat, mis sobib nii taustamaterjaliks kirjaniku loomingu juurde kui ka iseseisvaks lugemiseks või reisilektüüriks.
Hayden, T. Tiigri tütar
Kuidas õpetaja saab aidata last, kelle ta ema on hüljanud, isa on narkomaan ning kelle ainsad relvad maailma ebaõigluse vastu on viha ja unustus?
Kas õpetaja saab asendada õpilasele tema vanemaid ja sõpru?
Kui kaugele teise inimese ellu tohib keegi aitamise eesmärgil astuda? Kus lõpeb aitamine ja algab sekkumine?
Torey Hayden jutustab tõestisündinud loo õpetaja ja õpilase suhetest – mida nad teineteisele õpetavad ja missugused küsimused neil ühiselt veedetud aja ja vestluste põhjal kerkivad.
Selle loo läbi mõistame, kui tähtis roll on lapse elus hoolival ja usaldusväärsel täiskasvanul.
Autor on hariduselt eripedagoog ja lastepsühholoog, tema raamatud põhinevad erivajadustega laste õpetajana ja nõustajana töötamise ajal saadud kogemustel.


2012. aasta novembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Laur, M. Appassionata
On 1974. Pietro Salvari, andekas muusikaõpetaja, kelle külm ratsionaalsus võib olla sama hävitav kui tema sisemised vastuolud ja talitsematu saavutusjanu, leiab end väikesest Itaalia mägikülast, kus tema saabumine rebib lahti vanad haavad ning ähvardab pinnale tuua aastakümneid varjatud saladused. Intriigide hämaruses saab Pietro majakaks erakordne mees, kelle võimuses on anda elu suurmeistrite sündimata muusikale, ent kes peab selle eest maksma ränka hinda... Samal ajal käivitab Roomas plahvatanud autopomm üleriigilise otsingu terroristi tabamiseks ning jäljed osutavad tundmatule, kelle üks varjunimesid on Salvari. Viiskümmend aastat enne seda astub aga noor Silvia Manzo Napoli uduses sadamas viimasele laevale, mis viib põgenikke Uude Maailma, aimamata, et teda ootab ees suurim proovilepanek, mille ta eales läbi teeb...
Märt Lauri debüütromaan Appassionata pälvis Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Kallas, V. Idatuulte pöörises
Romaani sündmustik toimub aastatel 1940–1947 ühes Eesti vallas ja kandub romaani lõpus osaliselt väljaspoole Eestit. Romaani tegelasteks on mitme talupere liikmed ja neis peredes kasvavad noored.Sündmustik algab 1940. aasta „juunipöördega“ ja nõukogude riigikorra kehtestamisega Eestis. Järgnevad küüditamine ja Suvesõja sündmused ning algav Saksa okupatsioon. Nende sündmuste taustal hargneb kahe noore kiindumise ja armumise lugu.
Myers, E. Jutuvestja (noortele)
Ükskord ennemuistsel ajal elas poiss, kelle nimi oli Jack. See Jack polnud aga kangelane, vaid jutuvestja, seitsmeteistkümneaastane talupoiss, kes läheb kuningalinna õnne otsima.
Teel on tal palju ohtlikke seiklusi. Ta kohtab näiteks rääkivat lindu, ühesilmalist röövlit, mustkunstnikku ja nukrat printsessi. Kõigil neil on jutustada oma lugu ning neist põimitakse kokku kirev jutukangas, mille kaudu autor vaatab, milline vägi on neil lugudel, mida me kõik jutustame.

Lender, M. Kui mäng on lõppenud
Viljandis elava noore autori romaani peategelane Brett on poiss oma unistuste ja tulevikuplaanidega, millest enne armeesseminekut jõudsid mõned täituda, mõned mitte. Armeeteenistus viib ta Afganistani. Sealt naastes tunneb Brett, et sõjavägi oli tema elu murdepunkt – miski pole enam endine, tekkisid probleemid eraelus ja katkes suhe vanematega. Peagi leidis naine soomlasest elukaaslase ja lahkus koos tütrega, kooliõpetajast isa lootusi ei suuda poeg aga enam kungi täita. Mis siis Bretiga neil aastail tegelikult juhtus ja mida püüab ta nüüd avalikkuse eest varjata?
Runnel, H. Kui nagu nagu, kui nagu kui, ehk ...
Käesoleva valikkogu läbivaks teemaks ja luuletuste algussõnaks on ‘kui’, mis autori sõnul esineb eesti keeles õige mitmes tähenduses:
“Mu meelest kolmes küll igatahes. Esmalt ‘kui’ nagu ‘siis’, see tähendab kindlat ajapunkti äraolnud ja algava aegkonna vahel. Teiseks ‘kui’ nagu ‘nagu’, mis tähendab lihtsat võrdlust ja enamvähem võrdsust. Ja siis kolmas, ‘kui’ nagu ‘kui’, väljendab kartust, kahklemist, tingimuste seadmist, lühidalt öeldes embkumbsust.”
Illustratsioonid autorilt

Lu, M. Legend (noortele)
Kivirähk, A. Lood
“Buratino, mu poeg!” karjatas Carlo. “Mida sa ometi teed?”
“Isa, ma ei suuda!” oigas õnnetu puupoiss. “Ta on mul
kogu aeg silme ees! Isa, ma tahan endale naist!”
Papa Carlo võttis höövli ning viis selle tagasi tööriistakappi.
“Vaata, mida sa oled enesega teinud,” lausus ta murelikult
ja pühkis Buratino säärtelt kollaseid höövlilaaste. “Nii ei
või, sa oled isegi peenike. Poja, palun sind, ära enam ennast
höövelda. Ma muretsen sulle naise, luban seda.”
“Neitsi Maarja?”
“Küll sa homme näed. Katsu nüüd magada, varsti juba
koidab.”
Hommikul läks loppis näoga Buratino kooli, papa Carlo
aga asus tegutsema. Poiss on juba suur, tal on tõesti naist
tarvis, mõtles ta.

Alavee, A. Luule, ametnik
Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. “Luule, ametnik” on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. “Luule, ametnik” saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.
Ragde, A.B. Ma teen su nii õnnelikuks
Ogawa, Y. Majapidaja ja professor
Kaun, E. Minu India
Petrone, J. Montreali deemonid
Bristol, P. Nonstop
Kogumiku fotograafiliselt detailne, peatumatust mälupiltide voolust kantud luule ja lüüriline proosa (sekka üks dialoog noore
ajakirjanikuga) on äratuntavalt Bristoli-näoline. Lüüriline mina ei peitu väljamõeldud maskide taha, vaid on julgelt seesama P. B. ehk konkreetne Tartu poetess peaaegu konkreetsest Roosi tänava või ehk hoopis Fortuuna perioodist, liikugu ta siis vahelduse mõttes Tallinnas, Belgias või on pagendatud kuhugi nii maisesse kohta nagu kodu. Tema kaaslasena ilmub mees (seekord pikajuukseline ja näitleja), teda nõustavad mõnikord advokaat ja toimetaja, teda väisavad kummalised kujud ebareaalsustest ja muu linnarahvas ning teda ümbritseb nagu läbi paksu klaasi ruutude või fotoobjektiivi nähtud linnamaastik. Poolkogemata ühe Tartu ajaloost kirjutava raamatu leheküljele sattunud autor küsib: „Kas tuleviku vaataja nimetab seda pilti „21. sajandi naiseks õlleklaasiga“? Kas enda avastamine keset Tartu ajalugu peaks olema ajend eksistentsiaalseteks mõtisklusteks?“

Saar, O. Robi (lastele)
Smith, L.J. Salaring. Vang. (noortele)
Molay, F. Seitsmes naine
Willett, M. Suvemaja
Winterson, J. Taak : Heraklese ja Atlase müüt
Niit, E. Taeva võti : luulet lastele
Ellen Niidu lasteluule on osutunud aegumatuks. Kuid antud valikkogu teeb väga eriliseks asjaolu, et raamatu kaanel ning esimesel sajal leheküljel on Edgar Valteri seni avaldamata pildid, mis tehtud 1967. aastal Ellen Niidu luulekogule. Raamat pidi ilmuma Soomes, kuid millegipärast seda välja ei antud. Edgar Valteri piltide originaalid ootasid avaldamisvõimalust Ellen Niidu kodus 45 aastat. Nüüd on need lõpuks raamatusse jõudnud.
Need pildid tingisid ka valikkogu ülesehituse. Kuna “Suur maalritöö” tundub olevat lahutamatu Edgar Valteri illustratsioonidest, kaasasime ka selle, ja niisamuti kõik lood Krõllist, et kasutada Valteri loodud visuaalset tegelaskuju. Seega ilmuvad selles väljaandes need luuletused, mis on nii-öelda laulatatud Edgar Valteri piltidega.

Hellerma, K. Taevarändurid ja teisi jutte (lastele)
Lastejuttude kogumik „Taevarändurid ja teisi jutte” on eriline raamat, sest koondab samade kaante vahele lugusid, mis mõeldud erinevas vanuses lastele. Raamatu astmelise ülesehituse taga on püüd tuua lugejate hulka korraga mitmes eas lapsi, arvestades nende kõigi ootusi ja arusaamise taset.
Autori sõnutsi on ta salakesi kindel: kõik need lood on olnud juba varem kusagil võlumaailmas olemas ja temal oli vaid õnne need laste ette tuu
a.
Vadi, U. Tagasi Eestisse
Hirv, I. Tiivavalu (luulekogu)
Kolme tsüklisse („Seitse laulu“, „Linnuprii“ ja „Veel kolm laulu“) lennanud laulude, üteluste, salmide, mõtiskluste, nentimiste, märkamiste jne. kogumik pakub lugejale Indrek Hirve kargemat loomet.
Raamatut iseloomustab poeetiline konkreetsus. „Pisikese elu“ väikesed sümbolid ja tundetähised avarduvad järsku silmapiirini ulatuvate vaadeteni nagu kitsalt metsarajalt põldude vahele ära keerates või hämarast trepikojast linnaväljakule astudes. Hingeülendav, ehk jõulueelnegi helendus hakkab kumama läbi luuleraamidesse valatud kujunditeilma.
Kujunduses on kasutatud Toomas Kalve fotosid.

Mankell, H. Tulemüür
Alver, B. Tulipunane vihmavari (luulekogu)
Valik armastatud luuletaja Betti Alveri loomingust, kus luuletused on järjestanud kronoloogiliselt ja avaldanud esialgsel kujul. Lisaks Alveri mitmeid originaalkäsikirju ja huvitavaid fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest.
Piirve, M. Ühe maailmavalutaja märkmed

Aimekirjandus:

Holland, J. Ebatavaline sõprus
Raamat pakub lugejale võrratult südamlikke lugusid, milles loomad leiavad kõige hämmastavamaid sõpru teiste liikide esindajate seast. Ja pole ka ime, kui arvestada seda, millise kerguse ja innukusega loome meie sõprussuhteid koerte, kasside, hobuste ja muude loomadega. Kui avame silmad neile imelistele loomadele, kellega koos oma planeeti jagame, saame teada, kuidas kaastunne ja empaatia ületavad isegi liikidevahelisi piire. Südamesõpradeks võivad saada kassipoeg ja gorilla, elevant ja lammas, makaak ja tuvi, küülik ja merisiga – 47 südantsoojendavat lugu liikidevahelisest sõprusest muudavad täielikult meie arvamust loomadest ja nende eludest.
Talvet, J. Juhan Liivi luule : monograafia
Kohtla-Järve esimese kooli lugu
Byrne, R. Maagia
Üks sõna muudab kõik
Üle kahekümne sajandi on ühe pühateksti salapärane lause ajanud segadusse ja olnud valesti mõistetud peaaegu kõigi poolt, kes seda on lugenud. Ajaloo jooksul on vaid vähesed inimesed aru saanud, et see on mõistatus, ja kui sa selle ära lahendad – kui paljastad saladuse –, siis avaneb su silme ees uus maailm.
„Maagias“ avaldab Rhonda Byrne maailmale selle salapärase lause tähenduse, mis muudab kogu elu. Seejärel õpetab ta sulle hämmastava 28-päevase rännaku jooksul, kuidas seda teadmist oma argielus kasutada.
Pole tähtis, kes sa oled, pole tähtis, kus sa oled, pole tähtis, milline on su praegune olukord – „Maagia“ muudab kogu su elu!

Hay, B. Vanamoodi moodsaks
Kas sooviksid kanda Marilyni lokisoengut, Brigitte Bardot’ mesitaru või hoopis Jackie O bufooni? „Soengud. Vanamoodi moodsaks” aitab sind muuta tõeliseks vintage-kaunitariks.
Fotodega ilmestatud samm-sammulised juhised, mida on lihtne järgida.
Klassikalised soengud, nagu Hollywoodi lained, rulltukk, bufoon, mesitaru ja püsttukk.
Lisaks nõuanded selle kohta, milliseid vahendeid on vaja, milliseid tehnikaid kasutada, kuidas siduda peasalli, teha soengutäidist ja soengut viimistleda.



2012. aasta oktoobrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Tamm, B. 11 elu ja 11 surma
11 inimest, 11 muret, 11 elu, 11 surma
Rahulikust Tartu linnast, kus inimesed sagivad oma radu, kandes kuklas isiklikku murekoormat, juhindudes oma soovidest ja hirmudest, saab alguse surmade laine.
Ohvritele, kelle elu ja mured sel päeval lõppesid, on antud võimalus rääkida oma lugu. Rääkida oma viimasest päevast.

Hinrikus, K. Et head haldjad sind hoiaksid (lastele)
Tuule ja Uku on 8-aastased kaksikud. Nende ema on surnud ning laste arvates heaks haldjaks muutunud. Kaksikute isa õlul on mõlema vanema roll ning kohustus perele leiba teenida. Seepärast ei ole tal kodu jaoks kuigi palju aega ning õde-venda peavad tihti iseseisvalt hakkama saama. Vahel õnnestub see üsna hästi, vahel tuleb ette ootamatuid äpardusi ja seiklusi. Mõned neist on päris naljakad. Oma osa selles on ka isal, kes iga päevaga üha lahedamaks lapsevanemaks muutub.
Boyd, W. Harilikud äikesetormid
Ühel maikuu õhtul kaotab äsja Londonisse saabunud noor klimatoloog Adam Kindred hetke ajel langetatud otsuse tõttu kõik – kodu, töökoha, maine, passi, krediitkaardid ja raha. Politsei ja palgamõrvar armutult kannul, ei jää Adamil muud üle, kui peitu pugeda ja liituda kadunute ridadega, üritades ise samal ajal mõista, kuidas tema elu sedavõrd tähelepanuväärselt koost on lagunenud. Otsingud viivad ta Thamesi äärest Chelseast East Endi. Teel kohtab ta aristokraate, preestreid, prostituute ja politseinikke – aga kas tal õnnestub end uuesti leida?
Šiškin, M. Izmaili vallutamine
Mihhail ŠŠišškini romaan „Izmaili vallutamine” auhinnati 2000. aastal vene Bookeriga. See on otsinguromaan, mis vaatamata „sõjaajaloolisele” pealkirjale sarnaneb õige vähe kanoonilise ajalookirjandusega, kuigi põhineb minevikusündmustel. Revolutsioonieelne kriminaalkohus – selle kõrval stseenid Stalini, Hruštsovi ja Brežnevi ajast. Reaalsed ja väljamõeldud kangelased, tänapäevane sõnavara ja vanaslaavi stiil – autor otsekui kriipsutaks alla nende samaväärsust Venemaa kõigi epohhide ja sündmuste jaoks, nende täielikku läbipõimumist.
Karupoeg puhh : filmiraamat
Klassikalised muinasjutud
Raamatusse on kogutud kuus tuntud ja armastatud klassikalist muinasjuttu. „Kolm põrsakest“, „Kolm karu“, „Pöialpoisi seiklused“, „Saabastega kass“, „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ ning „Aladdini imelamp“ – muinasjutud, mis saadavad meid kogu elu.
Bard, E. Lõunasöök Pariisis
Raamat noorest ameerika naisest, kes satub kahe kirgliku armuloo keskele: üks on tema uus armsam Gwendal ja teine Prantsuse köök. Elizabeth pakib asjad ning sööstab uude ellu maailma kõige romantilisemas linnas, mis on täis võrratuid turgusid, trendikaid bistroosid ja saledaid femme fatale’sid. Ta õpib kala puhastama (Jane Austeni abiga) ja koduigatsust leevendama (šokolaadisuflee abiga). Mida enam Elizabeth Prantsuse kööki süveneb, seda mõistetavamaks Pariis tema jaoks muutub, sest prantsuse kultuur on nagu hallitusjuust: selleks, et jõuda pikantse sisuni, tuleb läbi tungida alati mitte just kõige ahvatlevamast pealispinnast.
Õnnepalu, T. Mandala

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…

Siit leiad ka video, kus Tõnu Õnnepalu loeb ette väikse katkendi oma raamatust: http://www.youtube.com/watch?v=cgAzXyKvzgc

Koff, I. Meie suur puu (lastele)
Tegemist on meditatiivses laadis kirjutatud, meeleolul põhineva jutustusega suurest puust kui perekondlike mälestuste keskpunktist.
Vastupidiselt tüüpilisele lasteraamatule ei juhtu siin suurt midagi, küll aga antakse lastele aimu püsivate asjade erilisest väärtusest.
Raamat märgiti ära 2011. aastal Põlvepikuraamatu konkursil ja selle väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Friedenthal, M. Mesilased
Romaani sündmustik leiab aset 17. sajandi lõpus. Leideni ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Laurentius on saanud stipendiumi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoolis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris hirmuäratavad.
Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.

Gerhold, P. Minu Brasiilia
Lõpuks, kui poripritsmed katavad autot kuni katuseni, jõuame kohale.See on minu unistuste kodu - maja keset vihmametsa. Lapsed kiiguvad orhideesid täis puuoksa küljes. Akende taga on koolibrite jooginõud, nagu talvelindude söögimajad Eestis, ainult pekitüki asemel on
suhkruvesi. Öö hakul lendavad õhus neoonrohelist valgust plinkivad jaanimardikad ja tsikaadide sirin on nii kõva, et inimesed peavad omavahel valjemini rääkima.
Lähen Brasiiliasse doktoritöö jaoks lehelõikajasipelgaid uurima ja vihmametsi päästma. Mu elupaigaks saab telk, vannitoaks metsaoja ja esmatarbevahendiks matšeete. Pean öösiti tolmuimejaga sipelgatele jahti, võitlen ninakarude, opossumite, aeglasevõitu tudengite ja maanteeröövlitega.
Pärast kahte aastat Brasiilias olen looduse kõrval hakanud armastama inimest - saan aru, et me kõik liigutame väikeste sipelgate kombel seda suurt ilmapalli.

Moore, M. Mägismaa pärijanna
Lodge, D. Mõtleb
Romaan pakub humoorikaid vastandusi vaimu ja keha suhetest, vaimsusest ja seksuaalsusest. Peategelased on pärit eri maailmadest: esmapilgul asjalik teadvuseuurija Ralph Messenger tutvustab end juba romaani alguslehekülgedel lootusetu naistekütina, tema uus tähelepanuobjekt, kirjanik Helen Reed aga lõhub humanitaari stereotüüpe. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt, kuidas katoliiklikus vaimus kasvatatud, hella süümega peategelanna lõpuks siiski seksuaalsele tõmbele järele annab ning kuidas keha hädad sunnivad hedonistist meespeategelast oma ellusuhtumist ümber hindama.
Riddell, C. Ottoline läheb kooli
Saage tuttavaks Ottoline’iga ja tema karvase abivalmis sõbra härra Munroe’ga. Ottoline on teel Teistmoodi Talentide Kooli ja ta on mures — vahest tal polegi erilist talenti. Härra Munroe muretseb pigem kummituse pärast, kes väidetavalt öösiti kooli koridorides ringi liigub. Kas Ottoline avastab oma varjatud ande ja kas neil kahel õnnestub kummituse saladus paljastada?
Chris Riddell on tunnustatud Inglise lasteraamatute autor ja illustraator. Ottoline’i raamatud on toonud talle hulga autasusid, sealhulgas Nestlé Kuldmedali. Kirjastuselt Draakon & Kuu on samas sarjas ilmunud “OTTOLINE JA KOLLANE KASS”. Chris elab Brightonis, Inglismaal.

Lindgren, A. Pipi ajab kõik joonde ja teised lood
Lastelemmik Pipi Pikksukk tegutseb taas! Nutikas Pipi ning tema sõbrad Tommy ja Annika seiklevad koomiksis, mis ilmus esmakordselt juba 1950. aastatel.
Pildid ja tekst on samad tänapäevalgi.
Koomiksiraamatus veab Pipi vargaid ninapidi, tähistab sünnipäeva, otsib spunki ja peaaegu läheb laevale. Tekst on kirjutatud trükitähtedega ja nii läheb lastel lugemaõppimine eriti lihtsalt.

Roe, P. Pundar valesid
Kangilaski, K. Päike läheb puhkusele
Päike tunneb, et ta on väga väsinud ja otsustab puhkusele minna.
Ta muudab end kollaseks kassiks,hüppab taevast alla ja leiab mõnusa kodu väikese poisi ja tema vanemate juures. Mis juhtub aga ilmaga siis, kui päikest enam taevas pole?
Raamat märgiti ära 2011. aastal Põlvepikuraamatu konkursil ja selle väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Barbery, M. Siili elegants
Pariislanna Renée Michel elab ja töötab väga uhkes majas. Ta on majahoidja. Tüüpilise majahoidjamuti fassaadi taga elab Renée aga salaelu: ta jumaldab kauneid kunste ning ahmib endasse kirjanduse, heli- ja filmikunsti tippteoseid. Samas majas elab ka intellektuaalselt varaküps 12-aastane Paloma, kes on otsustanud elust lahkuda. Ta püüab inimkonda otsekui entomoloogi pilguga vaadeldes välja selgitada, kas maailmas leidub midagi, mille nimel tasuks edasi elada. Kahe peategelase taustal saab lugeja tuttavaks kireva seltskonnaga ning näeb aset leidmas suurt hulka pisikesi, kuid olulisi sündmusi. See on raamat äratundmisest, ilu vabastavast jõust ja rahust.
Delinsky, B. Sõbrad või armsamad?
Stout, R. Teine ülestunnistus
Tsitaadivaramu. 2. raamat
Haarav kogumik terava vaimu ja osava sulejooksuga silma paistnud eri rahvustest ja eri aegadel elanud inimeste arvamustest mitmesugustel teemadel: poliitika, religioon, kirjandus, muusika, sport, kunst, meedia, äri, teater, kino jne. Nauditavat lugemismaterjali jätkub kõigile, neile aga, kel on oma kõne või kirjatüki jaoks mõnd tabavat ütlust tarvis, teeb teose kasutamise mugavaks asjaolu, et tsitaadid on esitatud teemade kaupa ning lisatud on autorite tähestikuline register. Inimesi, kelle ideed rikas-tavad elu, leidub kõigis põlvkondades ja igal elualal. Kohati mõtlemapanevad, kohati lõbusad tsitaadid on justkui läbi-lõige aegade jooksul maailma eri paigus esile kerkinud andekate isiksuste säravamatest mõtetest.
Tapver, A. Vabad radikaalid
Esimene osa, "Apelsin kellavärgis" lõppes, kus ajakirjanik Tapver oli sunnitud põgenema Ameerikasse. Teine osa kirjeldab mehe keerulist elu Ameerikas, uusi tutvusi, mis lõpevad pea alati sellega, et Tapver peab otsima uue peavarju, politsei eest põgenedes.
Ühel päeval helistab Catrin talle ja kutsub mehe Eestisse tagasi. Tapver tulebki. Advokaat soovitab mehel sõita nõndanimetatud pikale puhusele, Eestist kaugemale. Nii nad reisivadki koos Catriniga Kreekasse, kus peale mõningast romantilist perioodi satuvad nad jälle ebatavaliselt keerukasse olukorda – lõbusõidujaht põrkab Türgi vetes kokku kalapaadiga, - veepinnale lekivad laevakerest narkoootikumi pakikesed. Politsei avastab Türgi vetes seilavalt jahilt narkolasti ja relvi, kuid kes on kauba omanik ja kus on kauba vastuvõtja. Küsimus, kes jääb ellu ja kuidas on üsna terav...


Aimekirjandus:

Zetterström, M. Kaunid tikandid
Kui õhtud pimenevad ja tekib soov tõmbuda diivaninurka kerra, siis lase käsitööl näppudele tegevust anda ja meelt rahustada. Tiki koju padi või laudlina ja elavda rõivaid tikitud koti või prossi abil.Tekstiilikunstnik Monica Zetterström tunneb eri ajastutest ja kultuuridest pärit tikkimismustreid. Klassikaline roostikand ja juugendstiilis taimornamendid on kõrvuti moodsate mustritega. Raamatust leiab ka lastele mõeldud tööjooniseid.
Turovski, A. Loomadest, armastusega
Zooloog Aleksei Turovski uus raamat on järg ülipopulaarsele „Loomult loomale“. Uues raamatus esitab autor talle omase sarmiga taas suuri küsimusi: miks me kipume end loomadele vastandama, miks loomad käituvad, nagu nad käituvad, mida nad meist mõtlevad ja mida me saame ära teha, et targalt koos elada? Raamat on koostatud Kuku raadios peetud vestluste põhjal ja sisaldab autori enda võluvaid illustratsioone.
Miljon miksi. 3.
„Miljon miksi 3” on temaatiline entsüklopeedia, mille eesmärk on rahuldada noorte – ja mitte enam nii väga noorte! – uudishimu kõikides valdkondades, mis neid huvitavad.
Tekstid on illustreeritud väga kvaliteetsete dokumentidega, mille laad (foto, joonis, gravüür) sõltub iga peatüki teemast ning iseloomustab sobivalt neid peatükke.
Illustratsioonide allkirjad ei kirjelda lihtsalt, mida lugeja näeb, vaid seal esitatakse täiendavat teavet, mis aitab teksti sisu paremini mõista.

Kiosaky, K. On aeg tõusta!
Kim Kiyosaki kirjutab oma raamatus otsekoheselt ja kaasahaaravalt sellest, kuidas leida julgust, saada võitu sisemisest ebakindlusest ja kasvatada eneseusku, selleks et oma materiaalsed unistused täide viia.
Toomas Hendrik Ilves : kikilipsu taga
Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta oleks Toomas Hendrik Ilves hoopis teistsugune mees, kui ta on täna.
Kuidas sai pikajuukselisest, vigast eesti keelt kõnelevast ja väliseestlastele pentsikult mõjuvast boheemlaslikust noorukist, kes keskkoolipäevil
rock-muusikat mängitades tüdrukute südameid murdis, suur Eesti patrioot ja tagatipuks ka riigipea?
Vastused leiate sellest raamatust, mis avab president Toomas Hendrik Ilvest siiani avalikkuse eest varjul olnud külgedest.

Холопова, Е. Тойлаский променад и Игорь Северянин : фотоальбом


2012. aasta septembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Giordano, P. Algarvude üksildus
Autori esimene romaan, mis pälvis tuntuima Itaalia proosakirjanduse auhinna Premio Strega. Giordano on kõikide aegade noorim Strega laureaat. Raamat on juba tõlgitud mitmekümnesse keelde ning sellest on 2010. aastal valminud ka film.
„Algarvude üksildus“ on kahe noore inimese kujunemislugu. Mõlemad on üksiklased, kes ei oska ümbritseva maailmaga kohaneda, mõlema elu ja saatust määrab suuresti lapsepõlves juhtunud trauma. Matemaatik Mattia arvates on tema ja Alice, hingelt ja olemuselt väga lähedased, tegelikult nagu üksildased algarvud, mis jaguvad vaid ühe ja iseendaga, elades oma paralleelset elu, ent päriselt kokku ei saa iialgi.
Black, B. Christine Falls
Benjamin Blacki nime kasutab iiri kirjanik John Banville, kirjutades raamatuid, mis erinevad tema tavapärasest loomingust. Erinevad need eelkõige selle poolest, et neis on olemas kriminaalne süžee ning tegevus toimub 1950. aastate Dublinis. Praeguseks on tal ilmunud juba neli romaani, milles on peategelaseks Püha Perekonna haigla patoloog Quirke, vastuoluline mees, kes püüab ausaks jääda ja ka tema tähelepanu köitnud saladuslikes juhtumistes selgusele jõuda. „Christine Falls” on meeldesööbiva õhustikuga raamat inimlikust õnnetusest, selle ära kasutamisest ja tragöödiast, mis leiab aset, kui inimesed ennast jumalaks pidama hakkavad.
Hage, R. De Niro mäng
Romaan räägib kahe lapsepõlvesõbra saatusest kodusõjast räsitud Beirutis. Bassam ja George veedavad oma päevi mootorrattaga mööda linna kihutades ja rahateenimismooduseid haududes. Kohalikku omakaitsesse astunud George muutub aina äraarvamatumaks, Bassam veendub aga üha enam, et peab Liibanonist minema pääsema. Nii pannakse poisipõlvesõprus ja ustavus proovile. „Mulle tundub, et Bassami kindel otsus sõja eest põgeneda oli üsna minu moodi,” märkis Rawi Hage ühes intervjuus. Bassam pageb Prantsusmaale, Hage ise siirdus 1980. aastate algul New Yorki. 1991. aastast elab ta Montrealis ning tegeleb lisaks kirjutamisele ka fotograafiaga. „De Niro mäng” pälvis 2008. aastal 100 000 euro suuruse IMPAC Dublini kirjandusauhinna
Pervik, A. Isegi Max ei usu enam (lastele)
Dillon, L. Kodutud koerad ja üksikud hinged
Romaani keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jäänud ja tasuvalt töökohalt lahkunud Rachel pärib tädi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi üllatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue armastuse ja elu mõtte. Lahutatud üksikema Zoe kohtab tänu koerale oma unelmate printsi. Natalie, kes on tagajärjetult üritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sõbrast. Omaette tegelased on koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sügava kaasaelamisega.
Kangro, H. Kolmeteistkümnes kääne ehk Kõik kalamaja tänavad (luulekogu)
Hanna Kangro (pelgu)linn on veidi nukker ja lohutu paik, see on melanhoolne, ehk sentimentaalnegi, kurbliku, uitvel luule kodukoht. Siit sünnivad kurbuse ja kulgemise sõnad. Samas lõhnavad need kujundid tuttavalt, nagu mõned ruumid, tänavad, meeleolud ja hetked. See on natuke mina-olin-siin-poeesia, aga seda küll vaid hääs mõttes.
Jürgen Rooste
Kasemaa, A. Leskede kadunud maailm
Andrus Kasemaa (snd 1984) on Eesti uue põlve andemakaid luuletajaid, tänaseks kolme luulekogu autor. „Leskede kadunud maailm” on tema esimene proosateos, mis jätkab luulekogudest tuttavat Peipsi-äärset omakandimütoloogiat, ent sedapuhku märksa laiahaardelisemalt. Vanade fotodega illustreeritud „Leskede kadunud maailm” on kütkestavalt kirjutatud proosapoeem „Poeedirahu” (2008) leskedest, nende elu siirdefaasidest, kiindumustest ja unenägudest, haarav kirjanduslik etnograafia maailmast, mille me oleme kaotanud, ent mis seda enam meid kummitab.
Banner, C. Pimeduse hääl
Nesbo, J. Päästja
Mankeel, H. Sammu võrra maas
Kolm noort saavad jaaniõhtul kokku looduskaitseala kõrvalisel metsalagendikul, et ümber riietuda ja suveöös oma salajast rollimängu mängida. Ühe puu taga varjab end aga keegi, kes teeb nende peole kohutava lõpu. Ystadi politseijaoskonnas valitseb suvine vaikus. Kriminaalpolitseinik Kurt Wallander on enda pärast mures ja püüab tervislikumalt elama hakata. Ootamatult leitakse üks politseinik tapetuna. Kolleegid on sunnitud tõdema, kui vähe nad tegelikult üksteise elust teavad. Politsei ainsaks niidiotsaks on foto noortest ajaloolises riietuses ja parukates. Wallander peab esimest korda elus tuhnima oma töökaaslase eraelu saladustes. Ta näeb asju, mida ta poleks iial osanud ette kujutada. Õudsed mõrvad aina jätkuvad ning Wallanderil on tegemist eriti külmaverelise mõrvariga, kes on temast pidevalt sammu võrra ees.
Vallisoo, M. Tabamatu toalävel (luulekogu)
Pärli-Sillaots, H. Tee viib järveni
Peetz, M. Teisipäevanaised
Iga kuu esimesel teisipäeval kohtuvad viis naist oma lemmikrestoranis ja korra aastas veedavad mõnusalt aega ühisel nädalalõpuväljasõidul. Juba 15 aastat on nad parimad sõbrannad. Ent sel aastal on kõik teisiti: äsja abikaasa kaotanud Judith tahab minna oma mehe jälgedes Lourdes’i palverännakule. Leinava sõbratari pärast muret tundes otsustavad teisipäevanaised Judithit Jaakobuse teel saata. Selle käigus jõuavad viis naist samm-sammult jälile saladusele, mis pöörab segamini nende kõigi elud ja paneb proovile nende sõpruse.
Ruiz Zafon, C. Tuule vari
Raamatu sündmused langevad ajavahemikku 1945 kuni 1966, jutustab loo Daniel Semperest, kes on sõjajärgses koolerapuhangus kaotanud ema ning avastab ühel hommikul ägates, et ei mäleta enam oma ema nägu. Et poega lohutada, viib Danieli vanaraamatukaupmehest isa ta Unustatud Raamatute Surnuaeda – salapärasesse raamatukogusse, mida hoiavad elus Barcelona haruldaste raamatute kaupmehed, ning kuhu on varjule toodud raamatud, mille maailm on unustanud ja mis ootavad seal, et keegi neist jälle hooliks. On tavaks, et kui keegi tuleb esmakordselt sellesse paika, saab ta valida endale tollest riiulite labürindist ühe raamatu, mille võtab oma kaitse alla, andes lubaduse kanda hoolt, et see mitte iialgi ei kaoks, vaid elaks igavesti. Raamat, mille Daniel välja valib – või raamat, mis valib välja Danieli – on kellegi Juliįn Caraxi romaan “Tuule vari”.
Trull, I. Tuvi jalutab (luulekogu lastele)
Ilmar Trulli luulekogumik on tulvil vahvaid ja vaimukaid lasteluuletusi. Kogu on illustreeritud Trulli enda joonistatud piltidega.
Lees, J. Õnnemängijad
Kevad 1928, Portugali koloonia Macau, torm. Lained peksavad, tuul lõõskab, rotid vallutavad linna, rentslist hulbib pinnale laip. Nii algavad sündmused Briti kirjaniku Julian Leesi romaanis Õnnemängijad. Lees on sündinud ja kasvanud Hongkongis, tunneb Ida- ja Kagu-Aasia eluolu omast käest, ning käesolev põnevus-, armastus- ja ajalooromaan põhineb Leesi enda perekonna lool eelmise sajandi alguskümnenditest. Peategelasteks Nadja, vallaline ja eneseteadlik noor naine, kes on koos ema ja onuga Venemaalt Macausse elama põgenenud, ning Šotimaalt pärit Briti luureohvitser Iain. Lees maalib elegantselt ja erakordse detailitäpsusega erinevaid ajaloolisi ruume ja viib lugeja 1920ndate lõpu Macausse, revolutsioonieelsele Venemaale, Šoti mägismaadele, teise maailmasõtta ja Hongkongi. Poeetiliselt, aga ka vaimukalt kirjutatud romaan on mitme inimsaatuse lugu keeruliste ajalooliste sündmuste taustal, pakkudes seiklust, põnevust ja üldinimlikkust.

Aimekirjandus:

Siplane, N. Mina olen moslem
Raamatu sõnum on, et iga päev on uus päev, on uus algus, on uus võimalus.
Iga päev on parim päev ja täna on esimene päev nende päevade jadas.
Autorist: Nele Siplane on Egiptuses El Mansūras elav eestlanna, kellelt on varem ilmunud raamatud “Egiptimaa. Eestlanna Elu loori varjus”, “Egiptimaa II. Eestlanna ja tuhat üks ööd” ning kes on kokaraamatu “Araabia köögi radadel. Egiptuses ja Marokos” kaasautor.
Arutunyan, A. Müstiline Putin
Venemaa kirjastajad ei söanda seda raamatut välja anda. Ka mõned Venemaa naabrid on raamatu kirjastamisest loobunud. Viimased üheksa aastat Venemaal elanud kakskeelse vene-ameerika ajakirjaniku päevakajaline ja provokatiivne raamat ei otsi vastust sageli esitatud küsimusele “Kes on Vladimir Putin?”, vaid analüüsib vahetult ja põhjalikult praeguse Venemaa kultuuri ja majandust ning nende inimeste psüühikat, kes on lasknud Putinil kujuneda selleks, kes ta praegu on.
Paukson, E. Pauksoni astroloogiline abimees 2013
Jennings, T. Väike loomaaiapäevik

Kui hästi sa loomi tunned? Kas tead, millisel loomal on küürud seljas? Aga miks kalmaarid tinti pritsivad? Või kuidas kameeleonid oma nahavärvust muudavad?
Nii mõnigi loom esineb looduses nii harva, et vajab loomaaias inimeste kaitset. Selle raamatu abil saab noor loodusesõber õppida tundma maailma eri paigust pärit loomi, nende eksootilisi nimetusi ja kombeid.


Auvised:

Mantra Gora Haldjatants
Flavor Seeing is deceiving


2012. aasta suvine uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Leith, P. Aednik
Armastuse öö (luulekogu)
Öö ja igatsus armsama järele andsid eesti luules ammu arglikke kokkukõlasid. Esimene ööluuletuste kimp ilmus Auguste Kaarna „Eesti luuleilmas” 1913. aastal. Öö ja armastuse tõstis kõrgele taevatähtede alla Marie Underi tähelend. Sõna armastus esineb ligi pooleteisesaja luulekogu ja lauliku pealkirjas. Sõna öö kaunistab neljakümne luulekogu kaant. Nüüd siis eesti luule Armastuse öö.
Kogumikus on esindatud Lydia Koidula, Betti Alveri, Marie Underi, Ernst Enno, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Bernhard Kangro, Doris Kareva, Indrek Hirve, Jaan Kaplinski, Merca ja paljude teiste luule. Kokku üle saja tuntud ja vähemtuntud eesti luuletaja.
Koostaja Vallo Kepp
Wallace, D. Scarlotte Street
Sepa, T. Eelsoodumus armastada 2. raamat
Pettai, K. Jaanik(a) (noortele)
17-aastane Jaanika ja tema 35-aastane ema saavad läbi nagu parimad sõbrannad. Ent alati, kui Jaanika küsib kas või ääri-veeri oma isa kohta, keda ta kunagi näinud ei ole, muutub ema vaikivaks kivikujuks. Ühel suvel, kui Jaanika sõidab maale, ema lapsepõlvekoju, hakkab ta tasapisi mõistma, et vastused tema isa puudutavatele küsimustele peituvad nende majalähedases kummalises metsas ... „Jaanik(a)” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Kyrö, T. Kerjus ja jänes
Rumeeniast pärit Vatanescu asub teele Soome, sest ta tahab osta pojale putsad. Teekond tuleb pikk, muuhulgas kohtub ta jänese, kurjategijate, eestlasest ehitaja ja rea teiste värvikate tegelastega. See on kirjanduslik ilutulestik ja südamlik ühiskondlik satiir, mis on kui moodne ja tuunitud versioon Arto Paasilinna Jänese aastast.
Tuomas Kyrö (snd 1974) on üks oma põlvkonna tuntumaid, hinnatumaid ja viljakamaid soome kirjanikke. Ta on kirjutanud romaane, följetone, kolumne, joonistanud karikatuure ning koomikseid. Mõningatel andmetel on ta soome kirjanduse suurimaid tulevikulootusi ning kuulujutud räägivad, et ta on hakanud ka suusatama.
Kennedy, D. Kiusatus
Pervik, A. Klabautermanni mure (lastele)
Suure sadama kõrvalises sopis seisab vana purjelaev Pamina, mille grootmast on endale juured alla kasvatanud: grootmast õilmitseb ja kannab vilja kui pirnipuu. Pamina pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas.
Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure. Mässajad on Klabautermanni laeva kapteni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval salakaupa.
Sarapik, M. Kohtumine sündmuste horisondil
Romaani keskmes on ühe Tartu tudengipaari seiklusrikas reis loomavagunis läbi Venemaa Kesk-Aasiasse 1984. aasta talvel. Ajendatuna sündmustest, mis ulatuvad minevikust tänapäeva, rändab minategelane mõttes läbi aja ja ruumi ning püüab neist pöördelistest päevadest justkui salapärase musta augu servalt päästa midagi olulist, millele ta pole siiani julgenud otsa vaadata. See on kohtumine minevikuga, mis võib küll haiget teha, kuid mille tunnistamine on edasiminekuks ainus võimalus.
Yeadon, H. Kui Sophie kohtus Darcy Dayga
Liigutavad, südantsoojendavad ja innustavad, tõepoolest erakordsed tõsilood pajatavad Greatwoodist – kohast, kus iga päev sünnib imesid, kohast, mis pakub kodu mahajäetud, väärkoheldud ja „pensionil“ loomadele ning hingeabi ja loomadega suhtlemist lastele.
Biin, A. Kuum suvi Setumaal
Elu asjades saamatuvõitu ja linnast maale taandunud mees satub oma suvekodus üksinda viibides õnnetusse olukorda, millest teda aitab välja loodusfotograafist neiu, kes juhuse tahtel tema õuele tuleb. Paraku moodustab see olevikuline, noore ja ühtlasi oma eluvalikute ees seisva neiu ning eaka, melanhoolse mehe lugu vaid fooni sellele teosele, milles on rohkelt tagasivaateid peategelase varasemasse ellu. Ja need minevikupildid toovad lugejani ühe mitte just õnnestunud abielu loo ning samaaegselt ka teise, läbi elu kestnud hingeühenduse tagamaad.
Erints, M. Leidmata
40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult päeval, mil ta satub orjapõlve psüühiliselt väärastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. Ühel päeval õnnestub tal eneselegi ootamatult põgeneda. Sellest päevast seisab ta hoopis rängemate küsimuste ees: kas ja kuidas on võimalik taastada kaotsiläinud aastaid? Kas iseennast üles leida on enam üldse võimalik?
Autorist: Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.
Park, E. Linnujahireeglid (luulekogu)
Eeva Pargi uued luuletused.
Sa aerutad,
hambad ristis,
aga ma pole paat,
vaid puri.
Heiska mind masti ja mine!
Loe üle kõik pilved.

Puškin, A. Luule : valikkogu eesti ja vene keeles
Meie armastuse emad
Org, L. Minu Suriname
Suriname on väike riigike Lõuna-Ameerikas, kus Liina Org veetis kümme kuud. Sõitnud kohale suurte lootuste ja hiiglaslike plaanidega, mille hulka kuulusid vihmametsade päästmine (ei õnnestunud) ning kliima soojenemise peatamine (kukkus läbi), avastas ta eest riigi, mis hoolimata põrgukuumusest, harjumatust elurütmist ning läbinisti veidrast töökultuurist oli nii lummav, et pani ta euroopalikke eluväärtusi ümber hindama ja maailmajao vahetamist kaaluma.
Ehasoo, E. Minu esimene äri (lastele)
Raamat tutvustab väikestele lugejatele äritegemise põnevat maailma. Koos 8-aastase Erkiga õpib laps tundma ärimaailma esmaseid mõisteid ja saab teada, mida tähendab äri tegemine: kuidas luua oma toote turustamiseks tõeline äri, panna tootele sobiv hind, leida reklaami tehes esimesed kliendid ja palju muud.
Ots, L. Mustamäe valss
Kultuuriloolase ja pedagoogikateadlase Loone Otsa mälestusteraamat pakub vaateid lähiajalukku, täpsemalt aastatesse 1966-1984. Seda ajavahemikku on seni käsitlenud vaid üksikud memuaristid, kellest keegi pole luubi alla võtnud massiehituse esimest produkti Mustamäed. Ühe pere loo kaudu salvestatakse ajastu dokument, mis ulatub nõukogude võimu tulekust süvastagnatsioonini.
Raamatu põhitegevuspaik on 60 000 elanikuga Mustamäe, 1960. aastate inimeste unistus. Läbi huumori- ja satiiriprisma kirjeldab autor nõukogudeaegse magala rajamist ja kasvamist, defitsiidikaubandust jm, lisaks kirkad koolielukirjeldused, taustal 1980. aasta olümpiamängud ning noorterahutused.
Oma rada otsides : innustavaid mõtteid
Elu on täis valikuid. Ei ole õigeid ega valesid, häid ega halbu. Igaüks peab tegema omad.
Siia raamatusse kogutud mõtteterad aitavad sind sellel teel... leidmaks oma rada.
Pane like ja postita oma seinale
Äratundmisrõõmu pakub see raamatuke nii teismelistele kui ka nende vanematele. Raamatusse on kogutud killuke uuemat noortefolkloori – Facebooki seintele postitatud ahelsõnumeid, mis tavapäraselt lõpevad vormeliga „Pane like ja postita oma seinale!“ Sellised sõnumid kõnelevad suhetest, koolielust, perest, igapäevaelust. Suurem osa postitusi on lõbusad, kuid jagatakse ka muresid ja hoiatusi.
Täiskasvanud lugeja võib avastada, et nii mõnigi Facebookis ringlev tekst on tuttav juba lapsepõlve salmikust. Emad-isad, vanaemad-vanaisad ja õpetajad saavad raamatu kaudu pilku heita ka laste arvutimaailma, mille uks on neile tihtipeale suletuks jäänud.
Vincenzi, P. Parimad ajad. 2. osa
Raud, E. Peep ja sõnad (lastele)
Nordqvist, S. Pettsoni peenramaa (lastele)
Järjekordne raamat Pettsoni-taadi ja kass Finduse tegemistest. Ühel ilusal kevadhommikul, kui linnud laulavad, rohi juba mühinal kasvab ja kõiksugu putukad-mutukad ümberringi sumisevad, arvab Pettson ilma ja mulda hinnates, et käes on aeg aiamaa korda teha. Ta plaanib kartulid maha panna ja aedvilja külvata. Findus lööb rõõmuga kaasa, aga temal on maaharimisest oma ettekujutus. Ka Pettsoni kanadel, Gustavssoni seal ja naabri lehmadel on sõna sekka öelda. Nii lähebki kõik jälle nagu tavaliselt, see tähendab väga ebatavaliselt.
Pervik, A, Proua O imekspanemised
Kaunis juubeliraamat, milles on ühe elu näinud ja targa naise tähelepanekud elust, olukordadest ja inimestest, peaaegu nagu luule...
Oll, S. Päevad käivad päripäeva (luulekogu lastele)
Terviklik ja sisukas luuleraamat meie rahvakalendri tähtpäevadest – küünlapäevast, vastlapäevast, jüripäevast, jaanipäevast jne.
Selles kogus põimuvad loodusmotiivid isikupäraste ehedate elamustega, siin on värvikat kujundlikkust ning sõnaseadmisleide. See on meeleolurännak läbi aasta.
Strandberg, M. Ring (noortele)
Jonasson, J. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja ...
Smith, L.J. Salaring : riitus (noortele)
Modiano, P. Silmapiir
See on armastuslugu 1960ndate aastate Pariisis, kus juhuslikult kohtuvad väikeses raamatupoes töötav noormees ja neiu, kes on sekretär, hiljem guvernant. Neil mõlemal on paineid minevikust, nad tunnevad seepärast pidevalt varjatud ohtu. Teineteiselt leiavad nad lohutust ja tuge. Millised on need ohud, seda autor sõnaselgelt ei ütle, annab vaid üksikuid detaile ja vihjeid, neist kujuneva mosaiikpildi peab lugeja ise kokku panema, täites puuduvad killud omaenese fantaasiaga. Õrn ja karge armastuslugu katkeb, kui Margaret peab ähvardava ohu eest päevapealt pagema. Ta kaob jäljetult Pariisist, kuid mitte algaja romaanikirjaniku Jean Bosmansi südamest.
Harper, F. Stiletodelt niidetud
Massey, S. Surm lumes. Ray Shimura
Cornick, N. Süütu neiu skandaalid
Tüdrukute jutud
Selles muinasjutuvaramus leidub 20 vanema ja uuema aja lugu väiksematele ja suurematele tüdrukutele. Ja kindlasti mitte ainult neile! Lugeja kohtub taas Pöial-Liisi, Väikese Merineitsi ja kuldse hanega ning saab teada, kuidas kuri hunt ühel päeval heaks hakkas ja kes päästis Liblikaaia. Tänu eriilmelistele illustratsioonidele on see raamat teiste seas omamoodi haruldus.
Leis, J. L. Vihmasaatjad
Ministeerium ja ülikool – linn ja maa – valikuvõimalused ja nende puudumine. Lugeja ees on kaks peaaegu paralleelselt kulgevat elu ja peategelaste võimetus selles elus ettetulevaid vastikuid stsenaariumeid vältida. Ühelt poolt on see lugu üksindusest, töötusest ja depressioonist. Teiselt poolt on see aga lugu seotusest, sõprusest ja võimalusest oma elumustreid muuta.
Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistluse võidutöö.
Grau, M. Võõramaalane : reisiromaan novellides
Need novellid räägivad Eestist pärit tüdruku Anna elust Londonis,
leitud armastusest ja edasirännust mehe kodumaale Prantsusmaale.
Vahepeal satuvad kummalistel asjaoludel Anna kätte tuntud professori
märkmed, milles viimane plaanis kirjutada romaani oma 19. sajandil
Inglismaale tulnud esivanematest. Annale ei anna märkmed rahu, ta
otsustab kirjutada kadunud professori romaani valmis... omamoodi.
Cartland, B. Õppides armastama
Prince, A. Apelsinid ja mõrv
Holler, C. Räägi meile krokodillist (lastele)
Lazar, E. Seitsmepäine haldjas (lastele)
Ervin Lįzįr on üks neist haruldastest kirjanikest, kes on meeltmööda nii lugejatele kui ka kriitikutele. Tema toredad lood on aastakümneid toonud elevust ungari lastekirjandusse. Lįzįri mängulisus avardab traditsioonilisi lastelugude maailmu, lisades neisse sürrealismi ja absurdi. Tema kummaliste nimedega tegelastest on saanud laste armastatud sõbrad.
Stewart, P. Teispool Süvalaant : Servamaa kroonikad (lastele)

Kohe pärast sündimist ohtuderohkesse Süvalaande maha jäetud Taipliku kasvatab üles metsatrollide perekond. Ühel külmal ööl aga teeb Taiplik seda, mida ükski metsatroll iial enne teda pole teinud – ta astub rajalt kõrvale.

Iga viimane kui peatükk selles raamatud on täis tegevust ja seiklust. Sa pole teistsugune vaid eriline, ära karda küsida, välimus pole veel kõik, headust võib leida ootamatuiski paigus – need on mõned selle raamatu sõnumid.

McDaniels, P. Täiuslik lumemees (lastele)
Pietri, A. Versailles' apelsinipuud (lastele)
Kui Versailles lossi aedniku tütar nooruke Marion asus Louis IV-da favoriidi Madame de Montespani teenistusse, ei oleks ta iialgi arvanud, et satub paleeintriigide keerisesse ning et tänu oma erakordsele haistmismeelele saab temast lõpuks kuninganna enda parfüümmeister.
Saaber, K. Virumaa, me hingepigi : marginaalia

Aimekirjandus:

Ader, A. Alam-Pedja
Konsa, U. Hoonete biokahjustused
Barvier, P. Kastraatide hiilgus ja viletsus
Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses.
Lenk, H. Lõhutud elud
Kõverjalg, A. Valikud elus (4 osa)
Ahvileivapuust ämblikliiliani
Ajast aega on loomad ja taimed olnud omavahel seotud. Käesolev raamat valgustabki neid ajatuid seoseid, kuid üsna erilise vaatenurga alt.
Püüame jälile jõuda saladusele, miks üht või teist taime on hakatud aja jooksul seostama mõne kindla loomaga. Leemuripalm, emupuu, maohabe, koerahammas, utekakar, tuvipuu, elevanditapp, paavianilill ja rotisaba on väid mõned näited.
Raamat loomanimedega taimedest sobib lugemiseks kõigile loodushuvilistele, kooliõpilastele, õpetajatele ja uudishimulikele inimestele, kes tahavad ümbritsevast maailmast rohkem teada saada.
Braun, H. Aiakujundus : 400 ideed igasse aeda
Erilaid, H. Aja jälg kivis : Hispaania
See on neljas „Aja jälg kivis“ – rännakud suurde, uhkesse ja salapärasesse Hispaaniasse. Külastame ajaloolist Madridi ja muidugi Barcelonat, mõistatuslikku Antonio Gaudķ linna. Käime ära Andaluusias ja Kastiilias ning liigume mööda vapustavalt kaunist mägiteed Rondasse, kuhu sealne härjavõitluse areen on otsekui magnetiga ligi tõmmanud kuulsaid mehelikke mehi eesotsas Ernest Hemingwayga.
Lõpuks tõuseme köisraudteel Gibraltari kaljule Ibeeria poolsaare kõige lõunapoolsemas tipus, et üle kitsa väina silmitseda uduses kauguses paistvat Aafrika mandrit.
Altjõe, K. Ehedad elamused Eestimaal
Ehedad elamused Eestimaal on isiklik ja siiras reisijuht peredele.
Ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Kirsi ja fotograaf Hele-Mai pakkisid oma lapsed autosse ja tegid aastaga Eestile mitu-mitu tiiru peale. Oma elamused panid nad kokku reisiraamatuks, et neid teistegagi jagada.
Raamatust leiad lisaks mõnusatele peresõbralikele muuseumidele ka matkaradu, linnuseid ja mõisu, söögikohti ja piknikuplatse, ronimisparke ja mänguväljakuid, rannaribasid ja metsaonne üle Eesti. Boonusena on raamatus soovitusi, kuidas autosõit põnnidele lõbusamaks muuta, mida maitsvat söögiks kaasa pakkida ja palju muud kasulikku.
Eestimaa on võrratult lai ja põnev, avastamisrõõmu jätkub kõigile!
Raamat valmis koostöös RMK ja PREMIAga.
Sits, E.H. Mooni metsauudistaja
Mooni on 10-aastane linnatüdruk, kes kolis perega maale väikesesse talumajja elama. Moonile meeldis metsas jalutamas käia ja omi mõtteid mõlgutada. Metsas jälgis Mooni loomi ja taimi ning asus kõike seda kohe ka kirja panema. Tüdruk õppis, et tegelikult pole mets kunagi lihtsalt mets, raba lihtsalt raba või järv lihtsalt järv – kõik nad paiknevad läbisegi, olles tihedalt üksteisega seotud. Mis aga kõige olulisem – mets õpetas talle, et ta võib olla väga hea sõber, kui ise tema vastu hea oled – temasse heatahtlikult suhtud ja teda hoiad. Siis on metsal sinu jaoks musttuhat ilusat üllatust varuks.
Sellest raamatust saadki lugeda, milliseid loomi, linde, puid ja taimi Mooni oma kodumetsas märkas ning mida huvitavat ta nende kohta teada sai.
„Mooni metsauudistaja“ on järjeks Eve Hele Sitsi varasematele raamatutele „Õunte ootel“ ja Mooni taluraha tähtpäevik“.
Cunningham, D. Puhas tarkus : lihtsad asjad, mis muudavad su elu
See lihtne, kuid sügavmõtteline raamat aitab meil näha oma elu teise nurga alt. Raamat suunab mõtted tihti tähelepanuta jäävatele pisiasjadele, mis muudavad selle kogemuse siin ilmas meie jaoks eriliseks. Nii saab keerulisest lihtne.
Kaplinski, J. Santorini ; Teekond Ayia Triadasse
Kaks lugu autori
kahest reisist Kreekasse. Lugeja võetakse kaasa Kreetale
ja//Santorinile, põimides reisikirjelduste vahele katkeid Kreeka
mütoloogiast, mõtisklusi Kreeka ajaloo ja kultuuri, elu ja inimeste üle.
Nagu autor ise viitab, sisaldab see reisikirjeldus „mälestusi, muljeid
ja mõtteid“. Mida ta soovijatega lahkesti jagab.
„Teekond Ayia Triadasse“ on varemalt ilmunud 1993. aastal. „Santorini“
ilmub esmakordselt.
Vseviov, D. Suur ajaloo mälumäng : 1000 küsimust ja vastust
Sellest raamatust leiad Sa tuhat küsimust ja vastust alates kaugemast minevikust kuni kahekümnenda sajandi lõpuaastateni. Nende seas on nii raskemaid kui ka kergemaid, kuigi mineviku puhul on selline lahterdav hinnangu andmine küllaltki küsitav.
Selles raamatus on mängud temaatiliselt jaotatud erinevate pealkirjade alla. Kuid see jaotus on valdavalt tinglik, mis on mineviku puhul ka igati arusaadav. Sest kõik olnu on ju mingis mõttes omavahel seotud. Nii võib olla Eesti ajalugu ühtlasi XX sajandi ajalooks ning sõdade ja lahingute ajalooks. Seega on siinne jaotus pigem üldisemaks orientiiriks või küsimuste püstitamise lähtenurgaks, mis võiks samas olla mõningaks suunanäitajaks vastuste otsimisel.
Mikk, R. Söögimosaiik : retsepte ja toidumälestusi
Eesti toiduilma kuldvarasse kuuluvaid retsepte täiendavad paljude tutud inimeste mälestused, kellest igaüks mõtles korraks läbi ühe tahu 1970/80. aastate toiduelust. Ja nuta või naera, kuid need meenutuskatked on uskumatult sarnased meie kõigi ühise kogemusega, moodustades kokku justkui miniatuurse eesti rahva toiduteemalise mälupanga.
Raamat on elutervelt rõõmus ja asjalik, valides välja kõik hea.



2012. aasta maikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Musso, G. Ingli kutse
Romaani peategelased Jonathan ja Madeline põrkavad kokku New Yorgi Kennedy lennuvälja rahvarohkes ootesaalis. Mahapillatud asju üles korjates lähevad vahetusse nende mobiilid. Kui nad seda märkavad, on naine juba Pariisis, mees aga San Franciscos. Uudishimust aetuna uurivad nad teineteise telefone ja satuvad saladustele, mida kumbki on püüdnud avalikkuse eest varjata. Saladuste ilmsikstulekul käivitub erakordselt haarav sündmustik, milles on mitu ootamatut pööret ning pinget jätkub viimaste lehekülgedeni.
Taar, A. Hulkumas ja põgenemas

Hannah,K. Jaanimardika tee
Müller, A. Jumal, kes oli näinud koeri
Hipipõlvkonna väärika esindaja mälestused.
Läckberg, C. Jutlustaja
Lauli, O. Kodutus
Raamat jutustab hingematva, nägemusliku loo praeguse ajastu meelelaadist ja hingeseisust. See on ühtaegu eepiline ja nüansitundlik romaan, mis lausa dostojevskiliku kirega inimesteni haardub, et neid lahti rebida ajast, mis liigestest on lahti. Lugeja ette kerkivad nii metafüüsilised kaemused kui ka sotsiaalse meeleseisundi painavad, palavikulisse kaasaelamisse mähitud kirjeldused. Halastamatult otsib Lauli halastust, juhtides lugeja tunnelisse, mille otsas paistab teise tunneli suu, ja selle lõpus omakorda uus, aga ometi on kusagil ka pimestav ja valgustav väljapääs.
Glattauer, D. Kõik seitse lainet
Daniel Glattaueri sooja ja intelligentse huumorimeelega kirja pandud e-kiriromaan „Hea põhjatuule vastu” ilmus Austrias 2006 (eesti keeles Varrakult 2011) ja sai kiirelt bestselleriks, mille põhjal on loodud ka teatrilavastusi. Ning kuna paljude-paljude lugejate soov oli saada teada, kuidas võis nende tegelaste elu edasi minna, kirjutas autor romaanile järje “Kõik seitse lainet” (Alle sieben Wellen), mis ilmus 2009.
Kurema, K. Liblika lein (noortele)
Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Russell, R. Luuseri päevik (lastele)
Kaljund, H. Lõhkine
Saar, K. Martin Greeni juhtum (noortele)
Martini elu on pärast kallima kaotust muutunud lõputuks leinaks. Ent ühest saatuslikust kohtumisest kummalise tütarlapsega pimedal meeleheiteööl saab alguse sündmusteahel, mida pole enam võimalik peatada ja milles miski pole lõpuks enam nii, nagu näib. Kas peategelane suudab hingelises kaoses taas tasakaalu leida ja lahendada mälukaotusega tüdruku ümber heljuva müsteeriumi? Mida sügavamalt Martin nimetusse võõrasse kiindub, mida lähemale lahendusele jõuab, seda eluohtlikumaks ja painajalikumaks muutub neid ümbritsev reaalsus.
Malin, J. Meile
Tänavu möödub Eesti Kirjanike Liidu asutamisest 90 aastat. Jaan Malini luuleraamat Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1.jaanuar 2010 koosneb 306-st valdavalt seni ilmumata luuletusest, mis igaüks on pühendatud eranditult ühele ülaltoodud ajahetkel EKLi liikmeks olnule. Raamatus on luuletustele lisaks ka visuaalid (midagi foto ja joonistuse vahepealset).
Pamuk, O. Must raamat
Vaimustavalt omapärane müsteerium, mis kätkeb terve rea võluvaid lugusid Istanbulist. Lugejad üle kogu maailma hindavad seda kõrgelt kui raamatut, milles Orhan Pamuk leidis talle omase kirjutuslaadi.
Talviste, K. Porgand Marianne seiklused (lastele)
Raamat räägib uudishimulikust porgandilapsest, kes peab aias kihavat elu vaatama ühelt kohalt, juur kõvasti maa sees kinni, kuid sellegi poolest leiab palju sõpru ja satub seikluste keskele.Raamat on mõeldud nii pesamunale ette- kui ka algajale iselugemiseks.
Nemirovsky, I. Prantsuse süit
Juudi päritolu prantsuse kirjandusklassiku Irčne Némirovsky „Prantsuse süit” on üks esimesi ilukirjanduslikke teoseid Teisest maailmasõjast. Esimest korda alles 2004. aastal trükis ilmunud romaan jutustab tõetruult Prantsusmaa lüüasaamisest ja eelkõige selle mõjust prantslaste eludele.
Vaher, H. Punk ei ole surnud (noortele)
On 80ndate aastate teine pool. Esimest aastat keskkoolis õppiva Toomase punkbänd otsib lauljat. Laulja nad saavad. Koos uue bändiliikmega kaasneb aga palju muudki, mis muudab Toomase ja tema sõprade elu põnevamaks kui filmis.
Kunnas, M. Pööraselt põnev autoraamat
Väikeste ja suurte autosõprade rõõmuks on Mauri Kunnas kõigile tuttavad tegelased autoajastusse seiklema pannud ja vestab meile oma võrratul moel muinasjutte „Kolm soovi“, „Hans ja Grete“, „Punamütsike“, „Kolm sokukest“, „Tuhkatriinu“.
Ctvrtek, V. Rumcajs (lastele)
Pervik, A. Rändav kassiemme (lastele)
Suurepäraste piltide ja haarava sisuga väikelasteraamat armastatud lastekirjanikult Aino Pervikult, millega tähistame Aino Perviku 80. sünnipäeva 22. aprillil.
Patterson, J. Salamängud
2012. aasta juulikuu. Londonis on algamas olümpiamängud. Ettevalmistused on kulgenud veatult ning kõik on valmis suurejooneliseks vaatemänguks. Ühel mehel aga on plaan see kõik nurjata. Ta on oodanud oma võimalust ning nüüd on aeg kättemaksuks küps. Kui oma aiast leitakse Sir Denton Marshalli, Londoni Olümpiamängude korralduskomitee võtmeisiku ilma peata laip, kutsutakse appi Peter Knight, Private Londoni juht. Private London hoolitseb olümpiamängude turvalisuse eest, kuid Peter on ka isiklikumalt puudutatud. Nimelt pidi tema ema abielluma Denton Marshalliga. Peagi aga selgub, et Denton Marshalli mõrv oli alles algus ning kurjategija on võtnud sihikule olümpiamängud...
Zusak, M. Sõnumitooja (noortele)
Mitchell, D. Varikirjas
Nagu eesti lugejale juba tuttav „Pilveatlas”, koosneb ka David Mitchelli esimene romaan „Varikirjas” mitmest (sedakorda üheksast) erinevast loost, mis kõik on kummalisel kombel omavahel seotud. Igal lool on uus jutustaja, muuhulgas Jaapani viimsepäevasekti liige, Kultuurirevolutsiooni üle elanud vana hiinlanna, Hongkongi investeeringufondi jurist, tipptasemel kvantfüüsik Iirimaalt ja koguni kehatu mõistus, kes suudab liikuda vaid inimperemehi vahetades. Lugudes on korduvaid tegelasi, põimuvaid kujundeid ja mõttevälgatusi, tulemuseks aga kirev ja panoraamne pilt inimese ja inimkonna tänasest päevast ning tulevikku tumestavatest varjudest.
Raulda, H. Väike Albert (lastele)
Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.
Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad.
Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

Aimekirjandus:

Erints, P. 101 Eesti looma
Selles raamatus portreteerib Peeter Ernits loomi, kellega eestlane kõige enam kokku puutub: ükskõik kas siis kodus, suviti maal, aias, põllul, metsas või rannas. Kõige väiksem loom on vähem kui 3 mm pikkune oa-lehetäi. Kõige suurem on ligi kolme meetri pikkuse kerega põder. Kõik ülejäänud mahuvad kenasti nende kahe tegelase vahele.
Autori oskus näha looduses tavapärast mõne ootamatu nurga alt ja seda ka mõnusalt kirja panna lummab lugejaid ning ärgitab ümbritsevat nägema teise pilguga.
Crompton, C. 200 heegeldatud lille, kaunistust ja pitsi
Erilaid, H. Aja jälg kivis : Itaalia
See on ajaloo- ja kunstirännak imeilusasse Itaaliasse. Alustame Igavesest Linnast, jätkame rännakuid laguuni saartele rajatud Veneetsias. Maailma kunstipealinnaks kutsutud Firenze lugematutest aaretest valime seekord Santa Maria del Fiore katedraali, Signoria väljaku ja legendaarse Uffizi galerii. Peatume Milanos, kus väikese Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumi seinal on maailma kõige kurvema saatusega maal – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg”.
Raid, A. Eesti intiimne saladus
Ajaloohuvist saadetuna kaevusin arhiivitoimikutesse ja muudesse unustuse hõlma vajunud dokumentidesse.Üllatuseks leidsin kuhjade viisi väga huvitavat materjali, mis viis mind ootamatute leidudeni ühe eesti soost naise kohta... aga ka eesti naisteni palju laiemalt ning nende sajandeid varjus olnud saladuseni. (Autor)
Anton, L. Eluteatri näitelaval
Lääne, T. Heade mõtete tegijad
On inimesi, kelle ümber toimub kogu aeg midagi. Nad ei mõista istuda normaalsete inimeste kombel paigal ja vaadata rahulikult televiisorit. Nad toimetavad, sehkendavad, korraldavad, paluvad abi, kutsuvad teisigi kaasa ja saavad lõppkokkuvõttes hakkama väga paljuga.
Nende mõte lausa lendab. Nad on võimelised käima välja täiesti hullumeelseid ideid, mida hakata ellu viima. Just siis on nad kõige tülikamad, sest tavalised inimesed tahaksid teha kõike nii, nagu tavaliselt on tehtud, ja mitte midagi muuta. Nemad aga ei lase rahulikult elada, muudkui ajavad oma joru.
Need on inimesed, kelle tegevus ei puuduta ainult neid ennast, vaid on tähtis külale, kogukonnale. Nii mõnigi neist mõjutab elu kogu Eestis.
See raamat on inimestest, kes Ants Paju väljendit tarvitades “Eesti käru mäkke lükkavad”.
Raul Rebane
Jõeste, K. Kirjatud teekond
Kindaid kirjutatakse ja lugusid kirjutatakse – selles raamatus kohtuvad kunst ja kirjandus, kaks loojat, kellest üks kirjutab oma lood varrastega, teine sõnades. Kristi Jõeste mängud Eesti rahvakunstist pärit kirjadega, hoolega valitud värvid ja justkui sajanditetagune tihe kude on lummavad oma täiuslikkuses. Kristiina Ehini tundlikud ja fantaasiaküllased lood Eesti kudujanaistest kutsuvad mõtetes kaasa rändama aegadesse, mil pea iga talutare argipäevas loodi maagilist kindamustrite maailma.
Tammer, E. Lia Laats. Kaljo Kiisk. Kalmer Tennosaar [viimane vestlus]
2003.–2004. aastal rääkisid Lia Laats, Kaljo Kiisk ja Kalmer Tennosaar
Enno Tammerile oma elust. Keegi ei teadnud, et need pikad jutuajamised
jäävad Lia Laatsile, Kaljo Kiisale ja Kalmer Tennosaarele viimaseks
laiema publiku jaoks mõeldud vestluseks oma elust. Lia Laats ja Kalmer
Tennosaar sulgesid silmad igaveseks uneks enne, kui valmis lõplik tekst
nende viimase eluvestluse põhjal. Kaljo Kiisk nägi lõplikku teksti ning
leidis, et on jutud oma elust ära rääkinud ning kõik ka ilusasti kirja
saanud.
Enno Tammer: „Minu au, õnn ja rõõm on olnud Lia Laatsi, Kaljo Kiisa ja
Kalmer Tennosaare viimased vestlused jäädvustada, midagi väärtuslikku
pöördumatult kulgevas ajas kinni püüda.“
Lihavõtted
Raamatusse on koondatud rahvatraditsiooni ja kommete seletuse kõrval mänge, meisterdamist, toiduretsepte ja lauluviise urbepäevaks ning kiigel laulmiseks.
Jürgen, M. Liibanon 2011
Sellist raamatut ei ole eestlased varem kirjutanud.
Eestlastest rändureid ei ole varem niimoodi pantvangi võetud. Siin raamatus ei ole mingit tagantjärele tarkust. See on aus lugu sellest, mida seitse meest nägid, tundsid, mõtlesid 114 päeva jooksul Lähis-Idas.
See raamat on tänuks neile, kes ootasid, otsisid ja päästsid.
Tiit Pruuli
Mikkor, T. Nuweiba : lugusid kõrbe ja mere piirilt
Nuweiba on raamat sellest, kuidas varatu eestlane leidis koha ja võimaluse pimedad hilissügised ning talved enda elust välja lülitada. Peale sooja ja päikese, mida ta otsima läks, leidis ta eest veel palju muud põnevat: seiklused Siinai kõrbeliivas, kanjonites ja mägedes, kireva korallrifi selle kirevate elukatega, sõpruse kõrbeinimeste ja mustanahaliste aafriklastega, lemmikloomaks kaheksajala ning veel palju muud. Nuweiba on sobiv raamat neile, kel endil pole võimalik kogu talveks kurgedele järele lennata. Raamat toob päikese neile koju kätte.
Siilats, V. Paadiga Euroopasse
Hoopis teine tunne kui maad mööda tulles on saabuda riiki mere poolt. Viktor Siilats on ühendanud oma rohkem kui kümne aasta jooksul toimunud merereisidest sündinud kirjatükid kogumikku, mille puändikad lood viivad lugeja erinevatesse Euroopa mereriikidesse, aga ka kaugemale. Autor on teravmeelselt tabanud inimloomuse keerdkäike ja neid mõnuga kirjeldanud. Raamat on kirjutatud selliselt, et igaüks leiab sealt midagi – kes naudib reisikirjeldusi, kes leiab kasulikke näpunäiteid omaenda merereisiks.
Kershaw, I. Saatuslikud valikud
Enne 1940. aasta maikuud oli käimas kaks erinevat sõda maailma kahes eri otsas. Üks neist oli kibe sõda, mis möllas Hiinas alates 1937. aastast, kui jaapanlased Hiinale kallale tungisid. Teine oli sõda Euroopas, mis oli alanud 1939. aastal, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, millele kaks päeva hiljem järgnes Suurbritannia ja Prantsusmaa poolne sõja kuulutamine Saksamaale.
Selles raamatus võetakse vaatluse alla otsused, mis tegid neist kahest eraldiseisvast ja piirkondlikust sõjast ühe tõeliselt globaalse ja laastava hävingu – konflikti, mille keskmeks olid genotsiid ja seninägematud barbaarsused. Saatuslikud otsused, mida langetati Saksamaal, Suurbritannias, Nõukogude Liidus, USA-s, Jaapanis ja Itaalias – erinevate poliitiliste süsteemide ja otsuse langetamise protseduuridega riikides – toitsid üksteist ja olid omavahel tihedalt läbi põimunud.

2012.a. aprillikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Priilinn, K. Evelini lood (lastele)
Evelin on julge ja asjalik kümneaastane tüdruk, kes elab paljulapselises peres – tal on kolm venda ja kolm õde. Raha on neil küll alati vähevõitu ja paljustki puudus, ent see-eest ei hakka nii suures peres kunagi igav ja see Evelinile meeldib!
Raamatu esimene lugu „Evelin uues koolis” jutustab sellest, kuidas pere vahetab elukohta ja lapsed üritavad omale uues koolis sõpru leida. Loos „Evelin läheb tööle” otsustab Evelin suvevaheajal natuke taskuraha teenida. Paraku saab ta peagi aru, et töölkäimine pole sugugi lihtne.
Marsh, N. Haudvaikus
Michaels, K. Hulljulge kaunitar
Michaels, K. Kadunud poja tagasitulek
Raoul-Duval, J. Kafka, igavene peigmees
Kirjanik Franz Kafkal on peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendaja kuulsus. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühtaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummab ta nii oma toonaseid adressaate kui ka tänaseid lugejaid. Niisama heitlik kui ta loomus, oli ka Kafka suhe naistega: ta armastas naisi, pidas nendega palavikulist kirjavahetust, kuid otsene suhtlus nendega käis talle üle jõu. Nagu Kafka ise on kirjutanud: „See naine on kättesaamatu, ma pean temast loobuma ja mu jõud on nii otsakorral, et kisendab rõõmust, kui seda teen.“ Teos jälgib suure kirjaniku tosina viimase eluaasta viie kiindumuse lugu. Need viis naist Kafka elus olid Felice Bauer, Grete Bloch, Julie Wohryzek, Milena Jesenskį ja Dora Diamant.
Mänd, H. Kassikäpp : kirjanduslikud memuaarid II
„Mälestused ise on pehmed nagu kassikäpad. Ja ka mina olen
pehme kassikäpp. Ent mu küünekesel on veel varuks midagi, mida ma ei
teadnud oodata ja mis mind ehmatab. Kriibib: kui inimene eksib, võib ta
oma viga parandada, aga kui raamat eksib, on kuri karjas. Raamat ei tohi
eksida. Viga jääb umbsõlmeks sisse ja seda ei haruta enam keegi lahti.
Ja küüneke kriibib edasi. Kriibib: mõnikord on parem mõnest mälestusest
loobuda, kui see kirja panna. Et see ei muutuks raamatus valesti
mõistetavaks, sest mõnikord on mälestusel rumal komme joosta mööda
inimesi nagu koer ja nende peale haukuda.“
Heljo Mänd
Kevvai, T. Kiikshobu : kogupere luulelugemik
Luule- ja lauluraamat Kiikshobu on raamat eesti keele ilust läbi
huumoriprisma. Tormi Kevvai kirjutas luuletused, joonistas
illustratsioonid, tegi mitmele luuletusele laulviisi ja salvestas CD koos

Toomas Lunge (klaver); Alari Piispea (kontrabass, klarnet, basskitarr);
Karl Laanekask (kitarr, mandoliin); Tanel Aavakivi (trompet); Margus
Tammemägi (löökriistad); Susi Ann Kaljas (laul); Lauri Liivak (heli)
ja raamatu autor (laul, suupill) Lauluplaadi leiab lugeja raamatu vahelt.
Michaels, F. Kuldne Lasso
Michaels, K. Kõige sobimatum peigmees
Vaiksoo, J. Lumemöll (lastele)
Grady, R. Miljardär voodiveerel
Nukke, M. Minu Jaapan
23 vaadet tõusva päikese maale.
Jaapan on kindlasti üks neid kultuure, mille kohta olen kuulnud kõige erinevamaid ja vastuokslikumaid seisukohti, alates sellest, et jaapanlased on ühteaegu külalislahked ja ei võta võõraid omaks, kuni selleni, et Jaapanis elada on lihtne, kuid samal ajal ka raske. Olen mõelnud, et küllap see sõltub sellest, kellena ja mis positsioonis sa selles kultuuris toimid. Turistile näidatakse igas kultuuris seda, mis kohalike arvates on neis parim, ning mulle tundub, et Jaapan on vähemalt Aasia maade hulgas üks paremini müünud kultuure. Et turist liigub mööda ette antud trajektoori, millest ta tavaliselt keeleoskuse puudumise tõttu kardab kõrvale kalduda, satub ta vaid sinna, kuhu teda tahetakse suunata. Temalt ei oodata tülikat küsimust „Miks?”, sest teda huvitab reeglina ainult „Mis?”. Sestap ongi hea olla Jaapanis lihtsalt kultuuri uurija, kes kalli ja oodatud külalisena tuleb, küsib ja vaatab, andes kohalikule meelitavalt kõiketeadja rolli, ning lahkub õigel ajal ja viib enamasti oma teadmised endaga kaasa.
Merusk, M. Minu Sitsiilia
Sitsiilia võlub oma värvide, lõhnade ja maitsetega.
Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure tööpuuduse ja kohatise minnalaskmisega.
Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem.
Ja kui päike särab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni äsja küpsetatud saia magusat lõhna, siis tundub, et kõik halb kaoks nagu hoopiski…
Sitsiilia ja selle pealinn Palermo oma muretu elurütmi ja südamlike inimestega võlusid mind nii, et jäingi siia. Minust ei saa kunagi päris sitsiillast, küll aga on kohalikud mõjutused teinud minust parema ja rõõmsameelsema inimese.
Mae Merusk
Keränen, M. Minu Supilinn
Supilinn pole lihtsalt maalapike Emajõe luhal. Supilinn sümboliseerib aega ja elustiili, mis on enamikus Euroopas läinud kaduviku teed. Kui Mika kohtas kakskümmend aastat tagasi Eesti-lipu-siniste silmadega Evat, ei teadnud ta veel, et nende silmade kaudu avaneb talle uks tõelisesse, eheda elu maailma. Sinna, kus tuleb oma puid ise lõhkuda ja ahju laduda, oma aknaid ise kraapida, kittida ja värvida, oma seinast maha kukkunud lüliteid ise vahetada ja maadelda vana lukuga, mis peremehe võtmele alluda ei soovi.
See raamat on eestistunud soomlase Mika ülevaade Tartu Supilinnast ja sealt leitud sõpradest, ka Tartu vaimust, kes elavat Mehis Heinsaare koridoris. Veel on see raamat ühe poisi meheks kasvamisest ja poisitempudest, mis sellele teele jäid. Kas oma hinges on lastekrimkade autor Mika Keränen nüüd suureks ja keskealiseks saanud või mitte, see jääb lugeja otsustada.
Sits, E. Mooni talurahva tähtpäevik (lastele)
Mooni on 10-aastane tüdruk, kes kolis koos perega elama maale. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord oli teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kommete tundmaõppimine. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut, abiks nii vanemad kui ka sõbrad.
Lihtsas keeles kirja pandud päevik tutvustabki talurahvakalendrit ning räägib rahvapühadega seotud kommetest minevikus ja tänapäeval.
Arvukate illustratsioonidega raamat sobib nii ise avastamiseks kui ettelugemiseks-arutlemiseks kodus, koolis või lasteaias.
Ulman, M. Muinasjutt printsist, kes kaotas näo (lastele)

Valitud 2011. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka!

Ühes tillukeses kuningriigis, mis oli ometi nii suur, et mahutada seitsme torni ja seitsme tuulelipuga lossi, tumedaid laasi ja nõelteravaid mägesid, läbipaistvaid järvi ja põllumaid ning pilvi ja aastaaegu, elasid kord kuningas ja kuninganna. Kaua ei olnud neil järeltulijat, aga kui see kord tuli, siis oli kõigil rõõm seda suurem. Sündis poisslaps, kellele pandi nimeks Belart.
Kord pillas kuninganna maha väikese kuldpeegli. See kukkus otse vaibal ukerdava Belarti ette. Laps tõstis peegli näo ette, uuris oma peegelpilti ja puhkes õnnelikuna naerma. Kui peeglit taheti ära võtta, pistis põngerjas-kõrgeausus karjuma, tõmbudes lausa näost siniseks, ja nõnda jäetigi see tema kätte ning Belart unustas jonni sedamaid…

Remsu, O. München, Hitler ja Dostojevski
Eesti reisikirjanduse elav klassik Olev Remsu sõidab jalgrattaga mööda Müncheni ajaloolisi tänavaid. Teiste hulgas kohtub ta Hitleri, Dostojevski ja paljude teiste värvikate tegelastega.
Raud, P. Natuke napakad lood (lastele)
Lood selles raamatus on natuke napakad. Ka lugude tegelased on tiba tobedavõitu, kuid see-eest väga armsad ja head.
Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid, ning porgandi, kes ei tea isegi õieti, kes ta selline on. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest ja kalade kirest juua maitsvat teed.
Pildid raamatule on teinud autor ise, sest kes teine võikski teada, kuidas too kummaline seltskond täpselt välja näeb.
Sillaste, K. Pannkoogiraamat (lastele)
Geniaalselt lihtne väikelapse kokaraamat.
Pannkoogitegemise õpetus on antud imelihtsate, vaimukate algriimiliste
selgituste kaudu. Tekstiga kooskõlas on samuti lihtsad ja lakoonilised
pildid. Raamat õhutab lapses huvi söögitegemise vastu, aga on ka
ülisobilik veerimisraamat algajale lugejale.
„Pannkoogiraamat” sai Põlvepikuraamatu konkursil kolmanda koha.
Ehin, A. Pilvest ja varesest (luule)
Rosinad : lood lastekirjanike lapsepõlvest
Usu või ära usu – aga kõik suured inimesed on kunagi lapsed olnud! Umbes sellised nagu sina praegu.
Sellest raamatust saad lugeda, mida eesti lastekirjanikud lapsena tegid. Kuidas Eno Raud oma esimese luuletuse kirjutas, Aino Pervik oma esimese banaani välja teenis, Leelo Tungal enneolematut õunasorti aretas, Tiia Toometi rannapall piirivalvele vahele jäi, Ilmar Trull võid ostis, Kristiina Kass äärepealt oma maja põlema pani. Ja veel mitmest päriselt juhtunud huvitavast ja õpetlikust sündmusest.
Kõik 18 erineva autori kirjutatud juttu on läbi mitme aastakümne ilmunud lasteajakirjas Täheke.
Kareva, D. Sa pole üksi
Surnud ei saa rahu
Enam kui kakskümmend New York Timesi menuautorit löövad kampa, et luua esmaklassiline ühisromaan. Selles koostöös põimuvad Ameerika parimate jutuvestjate oskused ja tulemuseks on haaravalt lummav kriminaallugu.
Pelletier, C. Suust suudesse
Noor ja egoistlik fotograaf kaotab õnnetuse tagajärjel maitsemeele. Sellest vapustatuna jätab ta sinnapaika kõik selle, millega ta seni elus tegeles ja pageb maailma otsa. Turulettide ees kombates, uurides ja nuusutades hõrgutisi tärkab temas huvi söögitegemise vastu, aga eelkõige kogeb ta toitmisest tekkivat õnnetunnet. Täites teiste kõhud omavalmistatud ja lakkamatult potis podisevate roogadega, õpib ta andma ja vastu võtma, ihaldama ja armastama. Autor jutustab uljalt meelte naudingutest romaanis, mis paneb suu vett jooksma.
Vainola, K. Suvevaheaeg koolis (lastele)
Osila, V. Terad ja sõklad (luule)
Virumaa poetessi järjekordne luuleraamat.
Donoghue, E. Tuba
Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maailmas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni.
Rooste, J. Tähesadu : Kirke ja Jürgeni aabits (lastele)
Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähestiku tähed. Iga tähe kohta on Jürgen Rooste luuletanud vaimukad salmid ja Kirke Kangro joonistanud lõbusad pildid.
Cleave, C. Väike mesilane
Raamatu on kirjutanud menu kirjanik Chris Cleave ja me garanteerime sulle, et tegemist on raamatuga, mida Sul on raske käest panna kui juba selle lugemisega alustanud oled.
Tegemist on väga kaasa haarava looga. Raamatu sisu läbivad väga vastakad emotsioonid, on armastust – hoolivust, mis teeb südame hellaks aga on ka õudu – koledust ning verd tarretama panevaid seiku, mis mõjuvad nii reaalselt sest raamatul on päris eluga sügav seos.
Hainsalu, L. Üksteist ühte
Selles raamatus on tallel üksteist lugu - kirjaniku kingitused oma üheteistkümnele lapselapsele, mis üheskoos on mõjusamad kui üksikult. Nagu ka õdede - vendade lapsed on ühise perena tugev.
Lastelastele hoida pärandatud maailm on roheline ja rõõmus ehkki mitte pilvitu. Kunstnik on selle väga täpselt jäädvustanud ja nüüd saab see kõikide laste omaks.

Aimekirjandus:

Elu on lill, ainult kasta! : kõnekäände
Kõnekäände inimesest ja elamisest
“Pane või kiiver pähe – killud lendavad,” ütleb rahvasuu vaimuka inimese kohta.
Raamatust leiad vanemaid ja uuemaid ütlemisi inimeste ja elu kohta. Suurem osa eesti rahva tabavaist ja värvikaist kõnekäändudest väärib kindlasti argikeeles kasutuses hoidmist.
Stevenson, NJ. Moe ajalugu
Selles rikkalikult illustreeritud raamatus võetakse vaatluse alla kahe viimase sajandi mood ja keskendutakse neile punktidele, kus tähelepanu keskmesse tõusis mõne riideeseme kuju või siluett tervikuna, kus isikupärane stiil, mis alguses tähendas rikaste inimeste veidrusi, levis edasi kogu hästi rõivastuvasse ühiskonda. Samuti vaadatakse, millise panuse on moe arengusse andnud näiteks Worth, Chanel, Dior, Saint Laurent, Klein, Westwood ja Gaultier, kuid uuritakse ka lava-, kino-, tantsu- ja spordikuulsuste mõju igaveses muutumises olevale moele.
Ruben, A. Rooma reisijuht
Isegi haritud inimene võib Roomas pea kaotada. Siin on lihtsalt nõnda palju kultuuri – nii antiikset, kesk- ja uusaegset kui ka tänapäevast. Aarne Rubeni „Rooma reisijuht” aitab selles kõiges kenasti orienteeruda. See on tarvilik raamat, mis sobib suurepäraselt iga Rooma-ränduri reisikotti.
Reisikotti pistmiseks ehk natuke raske, aga enne teeleminekut hea läbi lugeda küll!
Madisson, J. Röövitud aastad
Treier, E. Tammsaare elu härra Hansenina
Elem Treier on juhtivaid Tammsaare-uurijaid. Ta on avaldanud monograafia
Tammsaare ja tema Tõde ja õigus (2000), dokumentaalnäidendi Anton
Hansen Tammsaare kui saladus (1991), koostanud Tammsaare aforismiraamatu
Mõtteid ja mõtisklusi (1978) ning uurimustekogu Tammsaare
maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001).

2012. aasta märtsikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Pehk, J. 100% Jaan Pehk (luulekogu)
Valikkogu, popstaari armsaid, lihtsaid ja ilusaid luuletusi.
Soovitatav lastele, rasedatele ja esteetidele, kirjandusgurmaanid aga peavad lugema.
Astusid lihtsate asjade juurde
lihtsamaks enam ei lähe
ja kui ei olegi targemat teha sul
õpi see luuletus pähe...
Bellow, S. Dekaani detsember
Watson. S.J. Ei. Tohi. Magama. Jääda
Pingeline põnevusromaan jutustab 47aastasest Christineist, kes hommikuti ärgates ei tunne ära ei voodit, kus ta lamab, ega tuba, mis teda ümbritseb. Rääkimata mehest, kes on ta kõrval. Nimelt kannatab Christine raskekujulise amneesia all, mille tõttu puudub naisel võime moodustada uusi mälestusi. Oma elu riismetest kinni hoidmiseks peab Christine päevikut, mille lugemisega ta igat päeva alustab. Ajapikku hakkab ta aimama tegelikkuse varjus peituvat kohutavat tõde.
Petruševskaja, L. Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last
Veinbergs, M. Hingetallaja (luulekogu)
Verinoor ja väga eriline luule.
Selznick, B. Hugo Gabret' leiutis (noortele)
Hugo – orb, kellavalvur ja varas – elab Pariisis ühe pulbitseva rongijaama seinte vahel, kus tema ellujäämine sõltub anonüümsusest. Kui aga Hugo maailm põrkub tema poolt hooldatavate kellade hammasrataste kombel ekstsentrilise raamatukoist tüdruku ning kibestunud, rongijaamas mänguasjakioskit pidava vanamehega, satuvad ohtu nii poisi salajane elu kui ka tema kiivalt varjatud suur saladus.
284 lehekülge algupäraseid joonistusi ja 190 lehekülge põnevat lugu ning pildiraamatu, graafilise romaani ja filmi elemente ühendades purustab Brian Selznick romaani tavavormi, et luua täiesti uudne lugemiselamus. Lugeja palge ees on hämmastav, lausa kinolik jõudemonstratsioon vapralt ja uuenduslikult jutuvestjalt ning kunstnikult.
Soonik, M. Isapuhkus
Harrik, A. Iseenda laps (noortele)
Raamatu kangelanna, tavaline Tallinna koolitüdruk Annika seisab ühel hommikul kummaliste valikute ees. Enesele ootamatult naaseb ta oma sünnieelsesse aega, armub siniste juustega noormehesse, kes osutub vaimuks, võitleb müstiliste olenditega ning tema missiooniks saab päästa maailm läbi selle, et sünnitada …. iseennast.
Autorist: Airka Harrik on sündinud 28.veebruaril 1995, lõpetanud Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklassi ning jätkab õpinguid Tallinna 21. koolis. “Iseenda laps”, mille kirjutamist alustas ta 13aastasena, on tema esikromaan ning esimene osa samateemalisest triloogiast.
Teder, T. Keedetud hinged
Autori järjekordne proosaraamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased. Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.
Aleksejev, T. Kindel linn : Lugu Esimesest ristisõjast
Tiit Aleksejev on hariduselt ajaloolane. "Kindel linn" on teine osa Esimese ristisõja ainelisest triloogiast. Selle avaraamatut "Palveränd" tunnustati Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga.
Vallisoo, M. Koidutäht koolivihikus (luulekogu)
Eesti üht parimat luuletajat Mari Vallisood on alati iseloomustanud igapäevaste asjade poeesia, argielu ja igaviku igavene põimumine.
Selles luulekogus on enam kui kunagi varem selgesti märgata autori seotust reaalteadustega. On ta ju palju aastaid luuletamise kõrval töötanud hoopiski programmeerijana.
Mäletame märtsikuud -
Hele õhtupoolik
Tuhat tihast tänitasid
Sitsikleit, sitsikleit
Vale! Pole sitsikleit
Second handi'i seelik.
Maalehes ilmunud loos on Sulev Oll iseloomustanud seda raamatut nii: «Õigupoolest tundub, nagu Vallisoo oma raamatutes ei kõnelekski. Või kui, siis ütleb vaid hädavajaliku. Viskab märksõna, millest piisab, et muuta lugemine ühtaegu kergeks ja raskeks. Kerge ja raske on Vallisoo raamatutes jaotunud nii: sõnad tunned kergesti ära, mõte aga jõuab pärale veidi hiljem. Siis, kui sa ennast enam selle eest kaitsta ei oska.»
Selli, T. Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik (lastele)
Vint, T. Kunstniku elu : jutte ja mälestusi
Teede, A. Käigud (luulekogu)
Jõuline ja hõrk tundeluule, monument suurele armastusele. Meie aja kõige rajuma lembelüüriku järjekordne triumf. Teede on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja.
me ei ole
ammu näinud
külla sa ei tule
sa ei ole ideaalne
paljut siiski oled
mida pole
seda pole
Baturin, N. Lendav hollandlanna
Romaan sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006). Ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.
Vahtre, L. Lihtsalt üks pihlakas (luulekogu)
Kirjutan teile, kes te kardate,
et olete üksi.
Kirjutan teile, et lohutuseks öelda:
jah, see on tõesti nii.
Te olete üksi,
kõik,
kes te nõndaviisi kardate.
Minagi kuulun teie sekka.
Meid on palju.
Riismaa, K. Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd (luulekogu)
Esikkogu andekalt noorelt poeedilt, Alveri preemia nominent, eestlaste elulood kogu maailmast.
Riismaa iga luuletus on romaani väärt, on tema kohta kirjutatud, ja õigusega. Ei rohkem ega vähem kui terve 20. sajand võitlusväljaks, millest neid lugusid jutustatakse – jah, tõesti, jutustatakse lugusid – luuleraamat, mis jutustab lugusid.
Alari, A. Minu Inglismaa
Reinaus, R. Nahka kriipivad nädalad (noortele)
Plichota, A. Oksa Pollock II
„Oksa Pollocki” teine osa „Kadunute mets” on vaimustav jätk Oksa ja tema perekonna loole. Seesama põnev ja ootamatusi täis lugu liigub suure hooga edasi ning viib lugeja koos raamatu tegelastega uskumatutesse paikadesse.
Oksat tabab suur mure. Gus lihtsalt haihtub ühel hommikul. Selleks, et sõpra päästa, võtab Oksa koos kaaslastega ette teekonna paralleelmaailma, kus maagia ja hirm käivad käsikäes ning kus eluohtlikud katsumused ei säästa kedagi. Kas sõbrad suudavad hõljuvates metsades ja süngetes koobastes lootuse säilitada, võideldes ellujäämise nimel kohutavate hiigelkameeleonide ja kehadeta vaimudega?
Võluv on Oksa lugu mitmes mõttes, kuid iseäranis paelub selle inimlikkus – loo kangelased näevad ja kogevad enneolematut, ent ometi tundub see kõik nii lähedane ja käegakatsutav. Neil kõigil hirmud, lootused ning ootused, millest me selles raamatus osa saame. Nii on selles loos terve emotsioonide vikerkaar, mis meid kord meeletult jahmatab, ja siis pööraselt rõõmustab, nagu tõelised Ameerika mäed.
Keränen, M. Peidetud hõbedane aardelaegas (lastele)
Keränen, M. Vana roosa maja (lastele)
Keränen, M. Varastatud oranž jalgratas (lastele)
Tammik, K. Piirilkõndija tee
1975. aastal said Kristi ja Raivo Tammik pärast mitut äraütlemist KGB-st lõpuks viisa, et sõita kolmeks nädalaks Saksa Föderatiivsesse Vabariiki. Nad ei tulnud tagasi. Nende pikalt ja põhjalikult ette valmistatud põgenemisteekond õnnestus, mis oli toona äärmiselt harv juhus. Nii harv, et äratas koguni umbusaldust – kuidas neil kahel ikkagi läks korda „ära hüpata“, nagu siis nimetati lõplikku lahkumist „nõukogude paradiisist“.
See on raamat hingerahu poole püüdlemisest, abiks muusika, raamatud ja kalliks peetud inimesed. Pole kerge leida sisemist tasakaalu, kui tead, et sul on õigupoolest kaks kodu, kus tahaksid olla – üks Eestis, teine Münchenis. Kristi Tammikut lugedes näib, et see on siiski võimalik.
Past, A. Printsi poole teel : minu unistus Monacost
Ernits, M. See teine tüdruk
Remsu, O. Supilinna poisid : mälestusromaan
Kirjaniku autobiograafiline mälestusromaan räägib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis täitis ohtlikke argipäevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pättidest ja poeetidest, sõprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nägid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult kõrvus vihisemas.
Väljamäe, K. B. Suur mees juba (luulekogu)
Suur mees juba on luuletustest koosnev psühholoogiline arengulugu, mis jutustab noore inimese täiskasvamisest. Kuidas poisist saab mees ja mehest poisi isa? Need luuletused räägivad asjast elegantselt, ent otse; siiralt, ent väljapeetud väärikusega. Osa tekste oli kasutatud Linnateatri samanimelises lavastuses (esietendus 6. oktoober 2010), nüüd on see ilus mehelik lugu ilusti kaante vahel.
täiskasvamine?
ma'i tea
võtsin naise
naine võttis
juurde
tuli poeg
võttis sõrmest kinni...
Kukumägi, Ü. Ülakorruse lapsed (lastele)
See raamat on sobilik mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Sellest leiab palju mõtlemisainet ja iga täiskasvanu peaks mõnikord mõtlema selles raamatus peituvatele elutõdele.
Harrison, C. Ülepeakaela : armunud Lõuna-Itaalias
lummav jutustus kahe eri kultuuri põrkumisest ja põimumisest, Itaaliast ja itaallastest ning armumisest ja armastusest itaalia moodi.

Aimekirjandus:

Karuks, T. 101 Eesti spordilugu
Niven, J. Ada Blackjack
Lugu sellest, kuidas Ada Blackjack metsikus looduses ellu jäi ning
milline kaos ja murrang ootas teda ees maailma naastes, on üks 20. sajandi põnevamaid seni rääkimata seiklusi.
Tuginedes Ada varem avaldamata päevikule, toob kirjanik Jennifer Niven
lugejate ette eredates värvides maalitud tõestisündinud loo naisest, kelle vaprus ja kindlameelsus trotsisid ühiskonna ootusi ja tegid temast ebatõenäolise kangelanna, kelle panus pole siiani väärilist tunnustust leidnud.
Elmo Nüganen : esimene vaatus
See ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt (sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste), mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Raamat on huvitav lugemine igale teatri- ja kultuurisõbrale.
Stanfield, L. Kuduja mustrikogu
Suurepärane kudumismustrite valik igal tasemel kudujale. 300 koekirja hulgast leiab nii klassikalisi kui ka uhiuusi algupäraseid kirju, mis on kahe andeka käsitöödisaineri pikaajalise töö tulemus. Mustrite juurde on märgitud raskusaste ning need on jagatud soonikuteks, vikliteks, palmikuteks, pitskoelisteks mustriteks, nuppudeks, intarsiaks ning tähtedeks ja numbriteks. Iga mustri juures on värvifoto, mustrite skeemid on aga trükitud mustvalgelt, nii et neid saab kopeerida või skaneerida ja siis suurendada.
Nõmmik, S. Minu elu tsunftis
„Kõike on olnud,“ kirjutab Sulev Nõmmik oma mälestusteraamatus. Sõideti veoauto kastis, magati vagunelamutes ja klubides võimlemismattide peal ja anti ühe kuu jooksul kahe kuu kontserdid. „Muidugi on elatud ka võõrastemajade luksusnumbrites ning söödud supilusikaga kausist punast kalamarja. Kõike on olnud.“ Sulev Nõmmik kirjutas väga palju, talle meeldis kirjutada. Oma kolleege meenutades valmis käsikiri „Minu elu tsunftis“. Seni ainult katkenditena ilmunud mälestused jõuavad nüüd lugejani kärpimata.
Mildeberg, J. Putkamissu
Kalm, M. Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp : Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa
Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881-1948) oli üks 1930. aastate
väljapaistvamaid Eesti funktsionaliste. Nii tema heledad eramud, kui Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega. Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kui õppis Saksamaal arhitektiks, mistõttu jäi mööbli kavandamine talle kõrvalalaks kogu elu. Siinmaa kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi
residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Raamat on
rikkalikult illustreeritud nii vanade kui kaasaegsete fotode ja
originaaljoonistega.
Grabbi, H. Seisata, aeg! : mälestuslikud esseed
Megre, V. Uus tsivilisatsioon. 2 : Armastuse kombestik
Palli, I. Wabariigi viimased sõdurid


2012. aasta veebruarikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Hamsun, K. Aga elu kestab
Romaani peategelane August on lihtne mees, pealiskaudne, kuid ometi hingelt keerukas. Noorusaastatest peale on ta olnud juurteta ja kodutu hulkur, maailmas palju ringi rännanud, kaua merd sõitnud. Mehe eluteel on olnud suuri tõuse ja sama suuri langusi ning tihti on raske vahet teha, kas ta kelgib või räägib tõtt. Nüüd on ta vana ja jõudnud oma rännakutel Segelfossi väikelinna, kus ta kiiresti muutub paljudele oluliseks inimeseks. Augustil on kuldsed käed, ta ise ja tema järel teisedki kutsuvad teda Tuhatkunstnikuks. Ent kaasinimestele on ta tähtis ja vajalik mitte ainult kõike oskava töömehena, vaid temalt otsitakse nõu ning abi eluküsimustes ja hingeprobleemides – ja saadaksegi.
Ojamaa, L. Ajalaulud (luulekogu)
Liisi Ojamaa uus ja oodatud luulekogu.
Liisi luule on endiselt lummavalt kujundlik ja meloodiline, kuid üsna tumedatooniline. Luuletustega on kaasas ka lühike proosapala
Tohvri, E. E-armastus
Oma uues raamatus „e-armastus“ räägib Erik Tohvri tänapäeva inimeste võõrandumisest üksteisest, millele aitab kaasa ka nn sotsiaalmeedia. Autor kirjeldab sageli halenaljakaid olukordi, millesse võivad sattuda inimesed, kes suhtlevad üksteisega peamiselt või ainult interneti teel, n-ö silmast silma nägemata. Tehnoloogia arengut siiski ei rünnata, vaid esitatakse küsimus, kust jookseb selle kasutamise piir ja mil määral see mõjutab inimelusid ja -saatusi.
Seppa, T. Eelsoodumus armastada
Marques, J.L. Eesti ilu välimääraja
Joćo Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud.
Hoeg, P. Elevanditalitajate lapsed
Raud, R. Hotell Amalfi

Valitud 2011. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka!

Selle tänapäevase lühiromaani käivitab suhteliselt lihtne sündmus. Nimelt on peategelane üpris isekas ja võrdlemisi edukas sisekujundusbüroo omanik, kelle poole ootamatult pöörduvad veidravõitu kliendid suurejoonelise pakkumisega: tal tuleb üksi ja piiramatuid võimalusi kasutades luua ideaalse hotelli sisekujundus. Peategelane otsustab töö vastu võtta. Siit lähebki lugu edasi ja lugejal on ees avastusretk, mis ei olegi nii tavapärane, kui esmapilgul võiks paista.

Priilinn, K. Igavesti sõbrad (noortele)
Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on pärast rasket autoõnnetust sügavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb üksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka väikese õe kantseldamine on järsku üksnes tema kaelas. Kõige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sõpra, kellega oma muresid jagada.
Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse särtsaka tüdrukuga, kelle hädad on samuti tingitud emast. Kuid need hädad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge mõista.
Murutar, K.S. Jänku-Jussi lood
Kaardipakk kolm : kogu tõde (luulekogu)
Kirjandus topeltkaardipaki kujul. 10 aastat hiljem.
Seniavaldamata lühiluulet kaheksalt elusalt eesti poeedilt - sõna saavad KRISTIINA EHIN, MAARJA KANGRO, JAN KAUS, ASKO KÜNNAP, ELO VIIDING, JÜRGEN ROOSTE, KARL MARTIN SINIJÄRV, TRIIN SOOMETS
Asi on tõsine - värskes mikroantoloogias selgub seekord Kogu Tõde.
Sobib nii lugemiseks, ennustamiseks kui ka kaardimängudeks.
Pervik, A. Kirjatähtede keerukas elu (lastele)
Kirjasõnamaailm on üks täiesti omaette maailm. Kirjasõnamaailmas elavad kirjatähed. Kirjatähtedega pannakse kirja sõnu, mida mõeldakse või räägitakse. Kirjapandud sõnadest ärkavad ellu kujutlused. Kujutlustest selles raamatus jutustataksegi: siin on püütud ette kujutada, mis tunne võiks olla kirjatähel, kui ta ise elakski oma sõnade elu, oleks otsekui muinasjututegelane, oleks iga päev mõne sellise sõna nahas, mille algustäht ta on.
Kesküla, K. Kogutud luuletused (luulekogu)
Kalev Kesküla jõudis kirjutada ligi pooltuhat luuletust. Kooliaegsed
luulekaustikud annavad tunnistust lausa palavikulisest oma hääle
otsingust. Oma tõelise hääle leidis ta 1979–1980. Vabavärsi poole
pöördumine võis saada innustust tutvumisest moodsa soome luulega. Samal
ajal hakkas ka eesti luules laiemalt jõudu koguma antipoeetiline hoovus,
luulekeele lähendamine argikeelele, et vastanduda retoorilisele
ajalehekeelele.
Nabokov, V. Kuningas, emand, poiss
Romaan kõneleb Dreyerist, jõukast meesterõivaste kaupluse pidajast. Rahulolust pakatav ja üdini maskuliinne mees on oma kaunile, kuid külmale keskklassist pärinevale naisele Marthale üdini tülgastav. Mehe raha pakutavaid hüvesid meeleldi nautiv abikaasa ihaldab hoopis nõbu Franzi, kellel tulebki varsti pärast Berliini saabumist onu lahkuse eest tasuda tädi voodis.
Kera, S. Las ma istun siin kuni orkester mängib (luulekogu)
Siim Kera luuletused on jõulised ja ekspressiivsed ning väljendavad kammitsemata poeetilisel viisil kaasaegset elutunnet. Käesolevas luulekogus põimuvad omavahel sundimatult ja humoorikalt nii kohalik linnakontekst kui palju avaram maailm; sotsiaalsus ja erootika, helivõnked ja sõnademüra. Tegemist on juba päris uue aastatuhande luulega; luulega, mis haarab mürinal kaasa ja kehtestab end julgelt.
Signorini, A. Maria Callas : liiga uhke, liiga õrn
See on lugu armastusest ja surmast, tähistatud häirivatest ja nähtamatutest kohalolijatest, kes alles selle raamatu lehekülgedel esimest korda ellu ärkavad. Omalaadne elulooromaan, milles Callas omandab traagilise kangelanna kuju, kes kogu oma artistliku elu jooksul andis endast kõik – hääle, hinge ja tunded.
Petrone, E. Minu Ameerika. 3. osa, Kriis
Kuus, K. Minu Kasahstan : asumisele omal soovil
Rohelend, B. Morbidaarium (luulekogu)
Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.
„Morbidaariumis” peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu.
Plichota, A. Oksa Pollock I osa (noortele)
Noortemenuk, mis ilmus esmakordselt 2010. aastal Prantsusmaal.
Raamatut on tõlgitud 25 keelde.
„Oksa Pollocki” edu võib võrrelda „Harry Potteri” tähelennuga.
Raamatust on „Videviku saaga“ tootjate käe all valmimas film, mis jõuab ekraanile 2013. aastal.
Sarja esimeses raamatus „Viimane lootus” hakkavad Prantsusmaalt Inglismaale kolinud Oksaga juhtuma imelikud asjad – näiteks süttib tema mõtte jõul kirjutuslaud põlema, kolimiskastide sisu paiskub laiali ning samal öösel tekib tüdruku kõhule kummaline märk. Pärast neid sündmusi pole Oksa elu enam endine. Küsimus on nüüd selles, kuidas viia tasakaalu tavalise koolitüdruku ja võluri elu.
Vincenzi, P. Parimad ajad I osa
Kitzberg, A. Piibelehe-neitsi (lastele)
Kriisa, K. Piinatud hinged (noortele)
Kristel Kriisa teine noorteromaan. Raamat jutustab kahe õe, Säde ja Lee veidi nukra ent väga paeluva ja mõtlemapaneva loo, mis saavutas Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel II koha.
Vilep, H. Puupeapuu (luulekogu lastele)
McEwan, I. Päikesest
Wimberg. Rokenroll (luulekogu lastele)
Miks just „Rokenroll”? Selliseid pealkirju tavaliselt lasteraamatutele ei panda. Kirjanik Wimberg selgitab: „Rokenroll meeldib mulle väga. See on muusika, mis särtsub energiast. Rokkar ise on aga aus ja vaba, läheb, millal tahab, ja ütleb, mida tahab. Minu meelest on sel kõigel luuletamisega väga palju ühist. Luule, olgu suurtele või väikestele, peab samamoodi olema särtsu täis nagu rokenroll! Üks õige rokkar on ikka luuletaja ja üks õige luuletaja on ikka rokkar.”
Blixen, K. Seitse fantastilist lugu
Stephens, J. Smaragdatlas (lastele)
Tegevust, nalja ja tundmusi tulvil „Smaragdatlas” on esimene etapp teekonnal, mis viib Kate’i, Michaeli ja Emma tundmatutesse ohtlikesse paikadesse ja iseenda hinge sügavusse. See on lugu kolmest lapsest, kes asuvad päästma oma perekonda, ja peavad lõpuks päästma maailma.
Akunin, B. Spiooniromaan
Lestrade, A. Suur sõnadevabrik (lastele)
Cookson, C. Tiibadeta lind
Vooglaid, Ü. Vanaisa (lastele)
Raamat kirjeldab ühe poisi kasvamist koos sepast vanaisaga. Omaenda lapsepõlvest jutustava Ülo Vooglaiu mahlased kirjeldused annavad suurepäraselt edasi toonast õhustikku Saaremaal, luues detailirikkad pildid tollele ajastule iseloomulikest juhtumistest.
Reichenstetter, F. Väike konn ja tema sõbrad
Reichenstetter, F. Väike tihane ja tema sõbrad

Aimekirjandus:

Naarits, T. Kogu pere mälumäng
Selles raamatus on enam kui 1500 mälumänguküsimust, mis on jaotatud 15-küsimuselisteks mängudeks. Need sisaldavad küsimusi erinevatel teemadel, geograafiast popmuusikani ja toitudest ajaloo või filmideni. Küsimused on erineva raskusastmega ja sobivad mängimiseks nii perekonna ringis, pidudel või koolis.
Barsotti, R. Loomad meie ümber (lastele)
Mõistlik, M. On raske vaikida ja laulda mul
Artur Alliksaar oli Suur Poeet, kellesarnaseid sünnib väikerahva seas harva. Sünnib üldse harva. Need, kes ei julgenud omal ajal tema geniaalsust tunnistada, ei julge enam ammu selles kahelda. Ta on valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju ja möödunud sajandi 50 Eesti kõige silmapaistvama luuletaja hulka.
Raamat annab põhjaliku ülevaate luuletaja elust ja traagilisest saatusest, esitades ka fakte, mis polnud varem teada. Raamatus on värsse ja fotosid.
Reinolt, D. Silvi Vrait : saatus
Keltikangas-Järvinen, L. Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused
Soldatov, A. Uus aadel : julgeolekuriigi taasloomine ...


2012. aasta jaanuarikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Kõusaar, K. Alfa
“Alfa” peategelane on noor naine, kuid tegelikult pole sugu määrav. Alfa, trooniletõusnu joovastus kestab vaid hetke. Peagi vajab ta uut saavutust, vingemat sõpra, sügavamat unustust. See on igavene väljakutse enesele ja kogu maailmale; amokk, millest pääsemiseks tuleb siiralt uskuda muinasjuttu. Juudi muinasjuttu? Nemad juba teavad...
Marica Lillemets
Hemingway, E. Eedeni aed
Loo peategelaseks on Ameerika kirjanik David Bourne, kes on äsja avaldanud oma teise romaani ning veedab nüüd koos abikaasa Catherine´iga mesinädalaid Vahemere ääres – Prantsuse Rivieras ja Hispaanias. Nende romantiline idüll on võrdväärne paradiisiga.
Lender, M. Eleanor
Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?
Viidin, E. Kestmine (luulekogu)
Elo Viidingu, ühe säravama tänapäeva eesti luuletaja, uus proosaluuletuste kogu räägib inimlikust olemisest - nii mõtestatud kui mõtestamata olemisest maailmas, mis on oma väärtuste ja ressurssidega end senisena ammendamas, lõpusirgele jõudmas. Raamatus saavad intellektuaalselt lahatud ja poeetiliselt läbi tunnetatud olemine kui enesekeskne kestmine, olemine kui vaevaline paratamatus ning olemine hingestatud vaimses ruumis.
Panga, M. Kus sa oled, päkapikk? (lastele)
Sellesse võluvasse raamatusse on kogutud Milvi Panga luuletused talvest ja lumest, pühadeootusest ja jõuluajast, sekka killukesi kelgumäelt ja uisuradadelt – kõik sobilikud ettekandmiseks jõuluvanale või omaette mõnusaks lugemiseks.
Ka piltidega pole kokku hoitud: Viive Noor on valmis joonistanud läbinisti värvilise ja rõõmsa raamatu täis tegusaid lapsi ja loomi, kaisukarusid ja päkapikke. Raamat on suurepäraseks kaaslaseks ja tujutekitajaks kõigile raamatusõpradele vanusest hoolimata.
Pratshett, T. Ma kannan keskööd : Kettamaailma lugu (noortele)
Kui Tiffany Aching Talveseppa suudles, tundsid selle mõju kõik, kes kuidagiviisi võlujõuga kokku puutusid. Ja kusagil ärkas keegi – keegi, kes kandis endas nii hirmsat vihkamist, et tal polnud võimalik rahu saada. Võib-olla ei olekski ta Tiffanyt kohe üles leidnud, kui keegi hoopiski ootamatu inimene talle ühe arusaamatuse tõttu teed poleks näidanud. Tiffanyl ei oleks aega selle kõigega tegelda, sest tal jätkub toimetusi kuhjaga. Vana parun sureb, tema kohale asub Roland ja valmistub pulmadeks oma hapra ja pidevalt vesistava pruudiga, külas aset leidnud sündmused on üsna karmid ning siis järsku ilmub veel Tiffany ette ilma silmadeta mees, kellega koos käib kohutav hais – vihkamise lehk. Kuigi Tiffany leiab lisaks tilludele vabameestele ja vanadele sõpradele veel uusi ja ootamatuid liitlasi, tuleb viimane võitlus tal üksi maha pidada, kui ta tahab, et teised, vanemad nõiad temast lugu peaksid.
Vallik, A. Mannikese lugu : Pirruse hampelmannidega (lastele)
3 – 8-aastastele lastele mõeldud värssjutustus, mis käsikirjana 2006.a võitis Põlvepikuraamatu konkursil auhinnakoha.
Nüüd raamatuks saanud Mannikese lugu räägib tüdrukust, kes on nii pai, et vares puhtalt kadedusest viib ta varesepessa oma pojaks, ja muidugi lähevad kõik inimesed seepeale Mannikest ära päästma.
raamat sisaldab olulise lisana Piret Mildebergi tehtud meisterdamisosa, millest on võimalik raamatut rikkumata tegelasi väikeste hampelmannidena (hüpiknukkudena) välja lõigata, valmis meisterdada ja liikuma panna.
Vahtre, L. Meie suured tegijad : Eesti lapse raamat
Selles raamatus on lõbusat lugemist meie oma rahva kangetest meestest ja naistest - nagu näiteks Kalevipojast ja Carmen Kassist, Lembitust ja Kihnu Virvest. Lapsele saab selgeks, et Lurich oli jõumees ja Päts riigimees, mitte vastupidi, mismoodi oli esimese Eesti lipu õmblemise lugu või kuidas Edgar Valter pokudega tuttavaks sai. Neid jutte on ka täiskasvanutel tore lugeda ja avastada koos lapsega mõndagi huvitavat meie ammuste ja tänaste kangelaste kohta. Vigurijutu koorukese all on peidus ikka ka tõetera ja õpetuse-iva. Väike avastamisrõõm kindlasti.
Kallas, T. Mälestused. I, Aeg
Kirjanik Teet Kallase mälestustesarja esimene köide kannab pealkirja Aeg.
Tegemist on mõnes mõttes traditsioonilise memuaarteosega, mille keskmes pole niivõrd autor ise, kuivõrd muutuv aeg tema ümber. 11 erilaadset meenutuslugu pakuvad sõnapildistusi möödunud sajandi Eestist 50datest kuni 90date alguseni. Või siis ajaloolisi märknimesid tarvitades: ajavool Stalinist Savisaareni.
Mutt, M. Mälestused. VI, Elukott
Mihkel Muti mälestuste kuues ja selle seeria viimane osa räägib autori vabakutselise põlist 1980-ndate teisel poolel ja tööst Noorsooteatri dramaturgina, rännakutest Aasiasse, edujoovastusele järgnenud pohmelusest ja ekslemisest elutihnikus, üleminekuaja sogastest lainetest, muutustest linnapildis, kaubanduses, kõrtsikultuuris ja meedias.
Kass, K. Nõianeiu Nöbinina (lastele)
Nõianeiu Nöbinina on pesuehtne nõid. Aga ta pole õudne nõiamoor, vaid armas saja-aastane nõiaplika, keda teised nõiad võõristavad. Nöbinina lõpetab nõiakooli ning laia ilma minnes valib ta omale elukohaks perekond Puravike suvila, muidugi viimastelt küsimata. Kui sinna jõuavad Puravikud ise, on nende üllatus suur - nõiaga koos elades juba igav ei hakka.
Vaata Nöbinina tegemisi ka ETV-st laupäeviti kell kaheksa õhtul!
Ivanov, A. Peotäis põrmu
Saramago, J. Pimedus
Portugali kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1998) José Saramago (s 1922) allegoorilis-sümbolistlik romaan kirjeldab seletamatu “valge pimeduse” ehk sotsiaalse nägemis-võimetuse käes vaevlevat ühiskonda, mille liikmed peavad toime tulema üha suureneva füüsilise ja moraalse kaose tingimustes, kus inimloomus ilmutab oma kõige tumedamaid tahke. Autor annab heaoluühiskonnale raske, kuid kiiret lahendust nõudva ülesande: saada lahti “pimestavast” apaatiast ning kasvatada ligimesearmastusevõimet.
Uustulnd, L. Ta ujub siiski (lastele)
Remarque, E.M. Tagasitee
1918. aasta lõpp: käputäis sõdureid pöördub läänerindelt tagasi koju. Kuid kangelastest saavad kerjused, keda pole enam kellelegi tarvis, kes kohtavad kunagise sõjavaimustuse asemel veel vaid alandust ja vaenulikkust.
See on klassikateose, samuti üleilmse bestselleri „Läänerindel muutuseta“ järg. See pole kaotanud oma aktuaalsust tänagi veel.
Jaanimaa, L. Tagurpidi valed
Runnel, H. Tähed tahavad sõnaks (luulekogu)
Hando Runneli mahukas luulekogu sisaldab
põhiliselt avaldamata luuletusi (kõigest 19 luuletust 357-st on varem
ilmunud). Luulekogu on omapärase (vormilise) ülesehitusega. See algab
2-realiste luuletustega, millele järgnevad kolmerealised,
neljarealised ja nii edasi, kuni jõutakse kaheksateistkümne- ja
enamarealisteni. Luuletusi täiendavad autori joonistused.
Iga tüdruk on kallis,
mõni on kallimgi veel!
Siirak, J. Uus algus
Aareleid, K. Vene veri
Omapärane fragmentaarium elust lähimineviku Peterburis ja samas 21. sajandi eesti naise kiri kolmveerand sajandit tagasi elanud venelannast vaaremale. Loo minategelane satub mitmeks aastaks maale, mis ei kuulu kaugeltki tema lemmikute hulka, ja seisab seal ootamatult silmitsi iseenda perekonnalooga, mille on seni eelistanud maha vaikida. Nõtkelt ja poeetiliselt mõtiskleb autor selle üle, mis siis tegelikult sunnib inimesi ette võtma pikki rännakuid piisakese vere pärast, mis enamasti jääbki leidmata. Kolme ja poole Peterburi-aasta järel on selle loo jutustaja oma vere küsimuses ehk sama rumal kui enne, ent tema album on täis pilte, mis teevad ta õnnelikuks. „Vene veri” on lugu kohanemisest, mäletamisest ja unustamisest, aga ennekõike sellest, et veri tõmbab lõppude lõpuks ikka vere poole – kui ainult teaks, mis või kus see veri on.
Raamat on esitatud ka Virumaa kirjanduspreemia nominendiks.

Aimekirjandus:
Kalender 2012
Maiste J. Kolmas silm : essee ilusast maastikust
Anton, L. Kuhu küll kõik külad jäid?
Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...
Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas.
Vaino, E. Mammutarmee pärlikee
Turner, T. Poiste jõulu- ja talveraamat
See tegelusraamat on talvisel ajal vahvaks kaaslaseks 7-12-aastastele poistele.
Raamat on pilgeni täis
*laua- ja kaardimänge
*viktoriine, mõistatusi ja jutukesi
*meisterdamist ja joonistamist
*jõulutoitude retsepte
Kui tahad kellelegi üllatust valmistada, meisterda põnev jõulukaart.
Kui igavus uksele koputab, kutsu sõbrad külla ning valmista koos nendega vahvaid piparkoogimehikesi ja maitsvaid jõulukokteile.
Kui tuleb tahtmine kätt proovida, joonista oma lemmik-menüü pühade ajal või hoopis parim jõulukink.
Kui soovid lugeda, otsi üles õudusjutt lumekoletisest.
Bailey, E. Tüdrukute jõulu- ja talveraamat
See vahva tegelusraamat on talvisel ajal suurepäraseks kaaslaseks tüdrukutele vanuses 7-12.
Kaanest kaaneni täis
*huvitavaid mänge
*kauneid talvejutte
*maiustuste retsepte
*viktoriine, mõistatusi ja teste
* põnevaid stiilinõuandeid.
Kui tahad joonistamises kätt proovida, kaunista jõulupuu ehetega või maali ilusaid lumehelbeid.
Kui tuleb isu lugeda, siis otsi üles üks imeline talvejutt.
Kutsu sõbrad külla ning valmistage koos magusaid lumememmesid, piparkoogimajakesi ja kuuma kakaod.
Kirjuta üles jõulupühade meeldejäävamad hetked.
Meisterda jõulukaarte ja -kaunistusi.
Raudnask, J. Samba, sake ja tšillikaun : maid ja maitseid
„Te olete hulluks läinud…“, „Te olete segased…“, „Te olete päris ära pööranud…“ – need olid vaid mõned paljudest arvamustest, millega meid kostitati, kui olime oma salaja sepitsetud plaaniga aastaks kogu perega ümber maailma rändama asuda päevavalgele tulnud. Eks see pisut hullumeelne tõesti oli – jätta harjumuspärane töö, kodu ja sõbrad, võtta kaasa kolmeaastane tütar ja astuda pikaks ajaks otse tundmatusse, ainsaks kindlaks plaaniks näha maailma, elada kohalikes peredes ja süüa parimaid kohalikke palasid, kaasas tubli annus avatust kõigele uuele.
Selle raamatu kaante vahele mahuvad meenutused öödest Rio de Janeiro slummis automaadivalangute saatel, d˛unglimatkad Austraalia vihmametsades ja Malaisia metsikutel jõgedel, unustamatu sünnipäevapidu Bangkoki kuumas öös, kohtumine maoga omaenda kodus ja ujumine hiigelkilpkonnaga Suurel Vallrahul, Tai pulm, elu moslemiperes, külaskäik Vietnami mägirahvaste juurde, pidu Tōkyō kesklinna minikorteris, elamine Samoal seinteta majas, palju uusi sõpru võõrastelt maadelt ning kuhjaga maitsvaid retsepte, mille aasta jooksul peredest kaasa saime. Head kaasareisimist ja maitsvaid elamusi!
Juta Raudnask
Avestik, R. Sulev Luik
Eesti ühe omapärasema näitleja Sulev Luige (1954–1997) detaili- ja värvirikka portree loomiseks on autor toetunud Sulev Luige sõprade ja kolleegide mälestuste kõrval ka Sulev Luige endaga tehtud intervjuudele ja tema mõtteavaldustele. Et võimalikult palju Luike ennast tema enda kaudu avada, leiavad kasutamist tema kirjad ja kirjad temale.
Ilves, T.H. Suurem Eesti : valik presidendikõnesid
Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja (2006–2011) kõnede ja kirjutiste kogumik hõlmab kaalukama osa selle ajavahemiku umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud tekstide – kokku neli tosinat – valikukriteeriumeiks said ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta pikkuses ajalõigus.


2011. aasta jõulukuine uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Coelho, P. Aleph
See kaunis ja inspireeriv romaan kutsub meid järele mõtlema meie endi isikliku teekonna tähenduse üle: kas me oleme seal, kus tahaksime olla, ja kas me teeme seda, mida tahaksime teha?
Mõni raamat on läbi loetud. „Aleph” on läbi elatud.
Murakami, H. Elevant haihtub
Ulitskaja, L. Imaago
Laiahaardeline portree inimestest, nende erinevatest iseloomudest ja saatustest ajaloo tõmbetuultes. Raamatu peategelased on kolm lähedast sõpra, muusik, fotograaf ja luuletaja. Ajaliseks raamiks on Jossif Stalini ja Joseph Brodsky surmade vaheline periood. See on tõeline põlvkonnaromaan, kus on palju tegelasi, suhteid, sündmusi ja kõike seda, millest kokku koosnebki elu.
Graham, H. Jõuluks koju
Illipe-Sootak, H. Kiisu reisib (lastele)
Lantz, A. Kuhu läks see väike armas tüdruk
Westö, K. Kus kõndisime kunagi
2006. a Finlandia auhinna pälvinud romaan jutustab mitme soomerootsi perekonna ja põlvkonna saatusest alates 1905. aastast kuni Talvesõja eelõhtuni. Tegelaste pikas ja värvikas reas on esindatud nii tõeliselt rikkad ja kaunid kui ka vaestekvartalite asukad. Autorit huvitavad inimesed, armastuslood, ühiskond, ajalugu ning läbi kireva tegelaskonna põimuvadki armastus ja sõprus, sotsiaalne ebaõiglus ja viha, kuiv seadus ja ohjeldamatu purjutamine.
Walters, C. Kõige erilisem jõulupuu (lastele)
Harrison, L. Monster High. Tere tulemast koletiste kooli (noortele)
Crosby, S. Palgatud abikaasa
Vaikuse lävel : luulet rasketeks aegadeks
Kes on pidanud silmitsi seisma lähedase kaotusega, on küllap kogenud seda hingelist segadust, kurbust ja seletut tühjusetunnet - otsekui oleksid sõnad sind korraga maha jätnud.
Saar, J. Õhtujutud (lastele)
Valik õpetliku sisuga unejutte lastele. Sisaldab ka populaarset unelaulu „Mina ei taha veel magama jääda“ koos noodiga.
Raamatu esmatrükk on ilmunud 1966. aastal.

Beaton, M.C. Agatha Raisin ja nurjatu loomaarst
Õnnepalu, T. Ainus armastus: valik esseid
Tõnu Õnnepalu uus raamat koondab valiku kirjandusele pühendatud esseedest, mis on kirjutatud aastatel 1992–2011. Kahekümne kolmest esseest (millest kaks on varem ilmumata) koosnev kogumik moodustab omamoodi väikese kirjandus- ja mõtteloo, pajatades korraga nii ühe inimese kirjandus- ja elunägemise arengust kahekümne aasta jooksul kui ka kogu (eesti) kirjanduses ja ühiskonnaski toimunud muutustest. Teiste seas sisaldab kogumik pikemaid käsitlusi Betti Alveri, Aleksander Suumani, Viivi Luige, Peeter Sauteri, nagu ka Franēois Mauriaci, Michel Houellebecqi ja Jonathan Littelli loomingust.
Raudam, t. Alfabeet (luulekogu)
Läksin mööda teed.
Vastu tulid laud ja tool.
Toolil polnud kedagi.
Lauas polnud kedagi.
Minul polnud neidki.
Minus iseennastki.
Cornick, N. Armuke keskööks
Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat
Raamat sisaldab eesti jõululuuletuste ja -lugude paremikku alates lastekirjanduse algusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja.
Kuldraamatus on 177 luuletust-lugu 70 autorilt, näiteks Karl Eduard Söödilt, Juhan Liivilt, J. Orolt, Jüri Parijõelt, Eno Raualt, Aino Pervikult, Heljo Männilt, Mari Saadilt, Paul-Eerik Rummolt, Andrus Kivirähkilt, Rein Põdralt, Jaan Rannapilt, Jaanus Vaiksoolt, Kalju Saaberilt, Kätlin Vainolalt, Kristiina Kassilt, Kadri Hindrikuselt jt.
„Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat” on järg 2008. aastal ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule”, 2009. aastal ilmunud „Eesti muinasjuttude kuldraamatule”, 2010. aastal ilmunud „Eesti muistendite kuldraamatule”, Eesti lastejuttude kuldraamatule ja „Vene muinasjuttude kuldraamatule” ning 2011. aastal ilmunud „Maailma muinasjuttude kuldraamatule”.
Kõik need on ka meie raamatukogus olemas:)
Sands, V. Iga mehe unistus
Barr, A.E. Jan Vedderi naine
Jeti lood (lastele)
Raamatus on 22 põnevat lugu lumepoiss Jeti elust kaugel põhjamaal ja tema seiklustest Egiptuses, Amazonase d˛unglis, Marsil, Jäätisemaal ja muudes põnevates kohtades. Lugude autoriteks on Eesti koolilapsed, kes võitsid Balbiino korraldatud jutuvõistluse.
Iga jutu juures on teemakohane nuputamisülesanne: ristsõna, sudoku, salakiri, labürint jne.
Kivirüüt, K. Kaku kabel ja teisi tondijutte (lastele)
Miks mitte ükski arukas külaelanik Lalli metsa seenele ei lähe? Miks teadjamad inimesed Karupõllu soost kaarega mööda lähevad? Miks kohalik rahvas toomapäeva öösel Kambja-Kuuste maanteed väldib? Vastus lihtne – nimetatud kohtades tegutsevad verejanulised tondid!
Tegemist on Kersti Kivirüüdi kolmanda raamatuga, milles põimuvad nii kohalikud legendid ja rahvapärimused kui ka fantaasia. Müstilised ja kohati jubedadki sündmused leiavad aset Kaku kabeli ümbruses, Röövlimäel, Rootsi sõdurite matmispaigas, Kuuste mõisamajas ja ka hoopis kaugemates paikades.
Raamat on adresseeritud küll teismelistele, kuid sobib suurepäraselt lugemiseks ka kogu perele.
Ilusaid unenägusid!
Lepik, J. Kask valgel asfaldil (luulekogu)
Noore poetessi viies luulekogu.
Kull. A. Kaubamaja
1990. aastate keskpaik. Uusi ärisid, firmasid, poode ja kaubamaju tekib ning kaob märkimisväärse hooga, elu edeneb, rikastumine ja vaesumine käib ülikiiresti. Neil tormilistel aegadel ristuvadki eduka varga Viktori ja väikest kaubamaja pidava Marina teed ning edasi arenevad sündmused juba plahvatuslikult.
Kaubamaja on Avo Kulli teine romaan. Tema esikromaan Haigla võitis kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Lawrence, K. Kaunitar ja kreeklane
Rooste, J. Kuidas tappa laulurästikut (luulekogu)
Linnalaulik Rooste põleb ja põleb, suutmata summutada kõris pitsitavat
siugu, kes ihkab välja, verisena rahva sekka.
Gardner, E.S. Kärssava kupli juhtum
Jõerüüt, J. Kõik luuletused (luulekogu)
Altmart, K. Makaagid ja majad (noortele)
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika… Aga kui pro˛ektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi – Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek – oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus.
Sepp, A. Meresoolane maasikmari
Lõo, L. Minu Tšiili
Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16 aastaselt on inimene enda arvates kõige targem – pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviisi, täiesti alles on aga ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma vahetuspere kaudu ma muutusin. Muutusin nendega sarnasemaks, õppisin nende väärtusi ja tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja see ei olegi halb. Liisi Lõo
DePalo, A. Muinasjutuöö
Reinaus, R. Mõistatus lossivaremets (noortele)
Laura ja Taneli suvi vanavanemate juures tõotab kujuneda üsna tavaliseks. Kuigi neil ei ole midagi selle vastu, et kahekesi ujumas ja kalal käia, peenraid rohida ja marju korjata, on nad siiski rõõmsad, kui külasse kolib uus poiss Marten. Korraga, enne kui lapsed jõuavad omavahel korralikult sõbrunedagi, kistakse nad peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud kummitused, salaviinategijad, mõistatuslik suvitaja, libaarheoloogid, muinsuskaitsjad ja kadunud aare.
Tammsaare, A.H. Naine ja mees. Inimene ja tahtmine.
A.H. Tammsaare raamat „Naine ja Mees. Inimene ja Tahtmine” sisaldab kirjaniku mõtteid läbi kõigi tema teoste. Et Tammsaare raamatutest teab uue põlvkonna inimene enamasti vaid üksikuid tsitaate, on raamatu autorid silmas pidanud eesmärki, et lugeja saaks võimaluse tutvuda tuntud Tammsaarega tundmatu nurga alt.
Peters, E. Neiu Heleddi verised valikud
Valter, E. Noodaspea luiskelood (lastele)
“Mul oli kõrge palavik, kraadiklaas näitas 100,” kuulutab Tõiv juba poole käigu pealt.
“Ära luiska, sihukest palavikku pole olemaski!” olen kujutlusvõimetu nagu ikka.
“On küll. Ta läks kraadiklaasist välja. Nii kõrgele üles, et läksin ise järele.”
“ Ja seepeale saidki kohe terveks?”
“Kohe ei saanud. Pidin mitu korda veel ronima.”
Just sellised visad olid need 70-ndate külalapsed, kes sõitsid logisevate tõukeratastega mööda konarlikke teid kolhoosiväljade vahel ja vaatasid oma kodu juurest merd üle okastraadi ja küntud rannariba. Kui suplushimu väga suureks läks, sai “piiririkkujatena” ka vette sulpsatud. Need lapsed ei tundnud end kaugeltki õnnetuna – oh ei. Põnevaid asju andis ikka ette võtta ja veel põnevamaid välja mõelda.
Contra. Okseoksjon
Contra armastab sõnadega mängida. See mäng on vahel naljakas, vahel šokeeriv, vahel terav ja mõtlemapanev ja vahel kõike seda korraga. Nüüd on Contra koondanud oma viimaste aastate sõnamänguliste luuletuste paremiku raamatusse „Okseoksjon“. Huumoriga vürtsitatud ja teravalt lõikav raamat sisaldab kokku 144 leheküljel üle kahesaja luuletuse. Loe ja avasta, et eesti keeles on veel palju rohkem sõnu kui tegelikult.
Kivirüüt, K. Okultismiklubi (noortele)
“Läheme siis meie ka filmi vaatama,” sõnas Viktor taldrikut õrnalt enda poole tõmmates. “Aga teistele võiks rääkida, et vaim tuli välja ja ...” Lause jäi lõpetamata, sest taldrik rebis end Viktori sõrmede alt lahti ning libises äkilise hooga lava suunas. […] “Idioot! Miks sa nii tegid? Ma oleksin rabanduse saanud!” Veronikal oli ehmatusest nutt kurgus. “Ma ... ma ei teinud midagi ... ta ise läks ... ausõna.” kokutas samavõrd jahmunud Viktor.
Okultismiklubi on inspireeritud Vana-Kuuste kandis aset leidvatest paranähtustest ning Kuuste Q-klubi ulmelistest seiklustest. Raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Vaiksoo, J. Onu Heino väike pere (lastele)
Järg raamatule „Onu Heino eksis ära“. Onu Heino lõbusad seiklused said mõne aasta eest alguse Aabitsas ja ajakirjas Täheke. Värsivormis veidrad ja naljakad lood jätkuvad uues raamatus. Lisaks Heinole ja tema armsale kaasale Kaiele annab lugudele värvi nende pisipoeg Rein – väike esimese klassi marakratt.
Camp, C. Ootamatused
Taska, I. Parem kui elu ja lühijutte
Selle raamatu esimene osa viib meid Ilmar Taska eluperioodi, kus ta töötab tootmisjuhina Hollywoodis ja alustab oma filmiprodutsendi karjääri. Autor räägib filmimaailma telgitagustest ja oma heitlikust eraelust. Lugu põhineb eluloolistel sündmustel, kuid nii nagu unelmatevabrikus Hollywoodis, segunevad ka siin tõsielu ja fantaasia.
Raamatu teise osasse on koondatud Taska kirjutatud lühijutte: kodutust sõjaveteranist, kes on tulnud Hollywoodi, et saada filmitäheks, lapsgeeniusest, kes peab valima muusika ja õigusteaduse vahel, ooperiprimadonnast, kes jäi suurriigi hammasrataste vahele. Lugeja ette laotuvad lood nendest ja paljudest teistest autorit loominguliselt inspireerinud või oma saatusega puudutanud inimestest.
Tilton, J. Pettusega tagasi võidetud
Kudu, R. Pidu kaugel enesest
Romaan ajakirjanikust ja tantsijast Krõõt Tuusest, kelle ema, väljapaistev koreograaf Nora Tuuse jäi kaheksakümnendatel ootamatult Ameerikasse, kus talle pakuti huvitavat erialast tööd. Koreograafi ärahüppamine oli stagnaajal ränk kuritegu ning tema tütart ähvardab ülikoolist väljaheitmine. Olukorra päästab isa uus abielu marksismilektori ja tuntud revolutsionääri tütre Liina Karustiniga. Paraku muutub Krõõda läbisaamine karjeristist võõrasemaga üha pingelisemaks ning neiu otsustab minna välismaale, lootes üles leida oma ema, kelle looming oli jõudnud Shveitsi teatrite lavadele. Nõnda ongi kätte jõudmas tütre ja ema taasleidmise ning vastastikuse andestamise aeg.
Rodrian, F. Pilvelammas (lastele)
See imeilusate piltidega liigutav lugu pilvelammas Zirrist ilmus saksa keeles esmakordselt 1958. aastal. Raamat võitis auhinna SDV Kultuuriministeeriumi laste- ja noorteraamatute konkursil ning valiti üheks aasta kauneimaks raamatuks.
Cooper, J. Polo II osa
„Polo” teises köites jätkuvad kaunite naiste ja mehiste polomängijate seiklused. Daisy õuduseks selgub, kes on Perdita isa, kuid see ei lähenda tütart ja ema. Perdita, kellel on valida armastuse ja raha vahel, teeb vähemalt esialgu valikul saatusliku vea. Ricky heitleb endiselt oma deemonitega, kuid Chessie lumm hakkab vähehaaval lahtuma. Suhted tekivad ja purunevad, polos ringleb raha ja möllavad kired ning lõpuks sõlmib Jilly Cooper kõik otsad osavalt kokku.
Marklund, L. Punane hunt
Ajakirjanik Annika Bengtzon uurib parajasti üht ammust terroriakti, kui ta kuuleb, et sama juhtumiga tegelnud teine ajakirjanik on tapetud, autoga alla aetud. See surm ei jää ainsaks ning igale uuele mõrvale eelnevad kirjad, mis saadetakse tapetu sugulastele. Annika saab vähehaaval aru, et jõhkratel mõrvadel on otsene seos looga, mida ta ise parajasti kirjutab, kuid ta mõistab ka, et taganeda pole enam võimalik – ta peab teada saama, mis või kes on mõrvade taga, isegi kui ohtu satub tema enda elu.
Päkapikud (sussiraamat lastele)
See väike laste sussi sisse mõeldud päkapikuraamat trükiti valmis esmakordselt juba 1933. aastal Viljandis ning see ilmus sarjas „A. Suurkask´i lastekirjandus“. Avaldatud raamat pärineb Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust, oleme pildi kõik uuesti töödelnud ja luuletused natuke kaasajastanud, et ka tänapäeva lapsed saaksid päkapikkudest rohkem aimu. Sest päkapikud on ju läbi aegade ikka ühesugused mõnusad mehed.
Jahilo, V. Päkapikud meie ümber (lastele)
Päkapikumaailm on täis põnevaid tegelasi ja saladusi.
Need, kellele meie jõuluajal poolpimedas peale satume, on jõulupäkapikud.
Kuid ekslik oleks arvata, et päkapikupere vaid jõulupikkudest koosneb.
Sageli jäävad päkapikud oma pisikese kasvu tõttu meile märkamatuks.
Või on meil nii kiire, et ei oska neid lihtsalt tähele panna.
See raamat siin on tõestuseks, et kes oskab näha, võib leida erinevaid päkapikke ka mujal kui kuuse all või aknalaual.
Raamatus esinevad: Lumepikk, Kirjapikk, Vikerkaaremeister, Puhaspikk, Unepikk, Metsajuss, Pisipikk, Kommikallur, Kosmopikk jpt teised pikud.
Oll, S. Põrgupõhja viimane Jürka
Romaan valmis võistlustööna, eesmärgiks järje kirjutamine A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uuele Vanapaganale“. Nii tegutseb romaanis ka seesama Jürka, tõsi, teisel pool selle maailma piiri. „Aga kus see piir jookseb?“ küsib peategelane Jüri. J. Põrgupõhi.
„Põrgupõhja viimane Jürka“ ongi pigem laadilt küsiv, filosoofiline, endaga olemise romaan. Kahe tunniga seda läbi ei loe, lubab autor.
Tegemist on Sulev Olli esimese romaaniga, küll on temalt ilmunud neli luulekogu ja kaks portreeraamatut.
Keränen, M. Salapärane lillenäppaja (lastele)
Autor Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Salapärane lillenäppaja“ on tema neljas järjestikune raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest.
Seekord peavad lapsed selgitama välja, kes varastab Suplinnas lilli just siis, kui linna oodatakse külla Soome presidenti. Nutikad lapsed seavad vargale lõksu, mille ta neelab koos konksuga. Aga see on alles salaseltsi suurima seikluse algus, sest mitte keegi ei saa aru, miks Soome presidendi tütar näib seotud vargustega.
Greene, J. Sinu, minu ja meie oma
Hargla, I. Suudlevad vampiirid
Suudlevad vampiirid on tundmatu kunstniku maal, millest on säilinud ainult kahvatu foto oksjonikataloogis. Ometi võib selles peituda inimkonna koidikusse ulatuva mõistatuse võti. Ja neli sõna, mida jõuab enne oma tapmist läkitada mees, kes on elanud tõenäoliselt tuhandeid aastaid... Mis seos on neil salapäraste rituaalmõrvadega, Lõuna-Ameerika indiaanlaste pärimuste ja Londoni soliidse rahandusfirmaga, kes näib jahtivat... vampiire?
Nii algab Indrek Hargla ulmeline põnevusromaan Suudlevad vampiirid, mis on ühtlasi ka tema viieteistkümnenda raamatu nimitekst. Lugeja leiab sellest kogumikust Hargla viimase aja jutuloomingu paremiku: uue lühiromaani Jõgeva elavad surnud, mis on õudne ja lõbus sissevaade Eesti esimese zombifilmi tegemisse, kaks novelli apteeker Melchiori seiklustest 15. sajandi Tallinnas, Minu päevad Liinaga, mis on aastal 2009. võitnud Tuglase novelliauhinna ja mida seletab lahti esmakordselt ilmuv lugu Tema päevad Liinaga.
Saksatamm, M. Tont ja mannapuder : naljajutud lastele
Tont ja mannapuder sisaldab 33 naljakat lastejuttu, milles kohtume ulaka vorsti, rea metsaelanike, lasteaeda mineva tulnuka, kohti vahetavate nädalapäevade, sprottide ja robotite, kauboiks hakkava sea ja paljude teiste tegelastega.
Roberts, N. Täiuslik harmoonia
Kask, T. Tänavalapsed : Uus algus
Igapäevaelus me ei märkagi tihtipeale tänaval hulkuvaid lapsi. Ent selle raamatu autor kasvatab oma peres kaht tänavalast. See jutustus ongi kirja pandud nende laste räägitu põhjal. See, mida nad on pidanud läbi elama, et endale elatist teenida, et kõhutäit süüa saada, tundub nii ebainimlik ja šokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rämpsu ja halastamatusega, mis tänavaeluga kaasas käib. Need poisid on elanud tänaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Väiksem oli nelja– ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu. Neil olid jäänud kuulmata oma unelaulud, tundmata lapserõõmud ja teadmata muinasjutud. Nad tahavad ise rääkida kõigest sellest, mis on neil seljataga, justkui lootes seda kõike endalt maha raputada. Raamat on IV klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas.
Akunin, B. Türgi gambiit
Smith, L.J. Vampiiripäevikud II osa. Võitlus
Helme, P. Varastatud aja lõpus
Peeter Helme on eesti noorema põlvkonna kirjanik, kes kirjutab kaasaja urbanistlikest noortest, kelle pealtnäha turvaline korrastatud elu varjab kirgi ja änge. Võrreldes autori eelnevate romaanidega - „Puudutus“ (2007) ja „September“ (2009) - on „Varastatud aja lõpus“ üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline - ühe armastussuhte areng - ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis. Küsimused, mis romaanis kerkivad ja millele lugeja peab vastust leidma, on sügavalt inimlikud: kuidas tunda ära armastust? Kuidas armastuse emotsionaalse koormaga hakkama saada? Kuidas armastust hoida? Samas on tegemist ülimalt ausa raamatuga, sest meessoost peategelasel on harvaesinevat julgust üles tunnistada oma eksimusi.
Pihelgas, C. Õnnekangestus (luulekogu)
KA UNENÄGUDES TULEB
pidevalt valida Võimalused on
paukuvad uksed tinased jalad
Tuul puhub majadest läbi teadmisega
et lõpuks ei jõutagi kusagile Aga kui piisavalt
kannatlikult aina minna? Kajakad õppisid selgeks
kasside keele ja trügivad nüüd nokakoputuste
saatel tuppa Rohi on roheline on roheline
on roheline ja soe Õppida end mõistma
on sama mis oodata talvelt halastust
Nicholls, D. Üks päev
15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal selsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. ÜKS PÄEV.
“Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja nukker armulugu räägib täiskasvanuks saamisest – sellest, kuidas me muutume ja mille poolest samaks jääme. 2009. aastal ilmunud “Üks päev” tõusis järgmisel aastal enimmüüdud raamatuks Suurbritannias ning nüüdseks on see tõlgitud umbes neljakümnesse keelde.
Tänavu jõudis kinolinale ka ekraniseering, mille lavastas taanlanna Lone Scherfig (“Itaalia keel algajatele”, “Haridus”). Emma ja Dexteri osas on Anne Hathaway ja Jim Sturgess. Film jõudis Eesti kinodesse novembri algul.
Traat, M. Üksi rändan. Kodu on ilus
Käesolevas raamatus ilmuvad ühes köites Mats Traadi romaanid „Üksi rändan” (esmatrükk 1985) ja „Kodu on ilus” (esmatrükk 1994), eelmise raamatu järg.
Tegemist ei ole tavalise kordustrükiga, sest autor on uustrükis lisanud 1985. aastal tsensori poolt eemaldatud teksti ja nõnda ilmub romaan „Üksi rändan” esmakordselt täielikul kujul.
Traadil ja Traadis on armastust naise ja kaasteelise, kodakondse ja üksirändaja, kodu ja kodumaa, asja ja tegevuse suhtes. Ja see ongi peamine. See liigutab.
Rummo, P.-E. Aknalaua Juss ja sõbrad
Jõulunäidend „Aknalaua Juss ja sõbrad“ on lugu ühest sussist ja tema sõpradest, kes ööpimeduse varjus oma elu elavad ja kõige ümbritseva vastu huvi ilmutavad.
Seigeldes looduse raamatus (laste omalooming)

Aimekirjandus:

Kersna, V. 7x7
Maksimov, V. Andrus : vaikiv kangelane
raamat tagasihoidlikust poisist Pärnust Rääma getost kes kasvas maailma parimaks klassikasuusatajaks. Kas Eesti spordi lähiajaloos on üldse kedagi, kelle karjäär oleks puudutanud meie tärkavat rahvustunnet nõnda pika aja jooksul. Raamat räägib paljude inimeste suu läbi sellest, kui kaua kulus Andrusel selleks, et jõuda esimeste ajakirjanduses märkimist väärivate tulemusteni.
Naish, D. Dinosaurused elusuuruses
Raamat laia silmaringiga lastele ja noortele, kes huvituvad möödunud aegade müstilistest hiidsisalikest. Käsitletud on rohkem kui 25 dinosaurust, kes elasid ajavahemikus 248–65 miljonit aastat tagasi. Suurtel lahtivolditavatel lehtedel on sissejuhatuseks ülevaatlik ajajoon eri ajastutel elanud saurustest.
Kaur, E. Käsitööpäevik : mustreid ja meeleolusid
Selle raamatu imeliste fotodega lehekülgedel jutustab autor oma pere Noarootsi kolimisest, harjumisest maaelu rütmidega ja põlvest põlve kantud peretraditsioonidest. Kuid põhirõhk on siiski käsitöödel. Leiad siit ideid 32 eseme tegemiseks – praktilised, igapäevaelus vajalikud kudumid, heegeldused, ehted ja õmblustööd koos põhjalike juhenditega. Autorile on südamelähedane ka säästlik ja leidlik taaskasutus. Kõigi fotode autor on Eveli abikaasa Andres Kaur ning väikesteks modellideks tütar Maibrit ja poeg Sander.
Kordemets, G. Sulev Nõmmik : "Kui näeme, siis teretame!"
Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev Nõmmikust (11. 01 1931–28.07 1992) maalivad autorid legendaarsest Kärna Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu pro˛ektorite valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl, mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik jumaldav.
Viisimaa, T. Vello Viisimaa. Lauldes vihmas
Eesti mitmekülgse näitleja, laulja ja estraadiartisti Vello Viisimaa (1928–1991) elulooraamatu on kirjutanud tema abikaasa, Estonia baleriin Teesi Viisimaa (Mõtus), kes, sättides Vello fotosid ja korrastades Vellost endast pooleli jäänud esinejaalbumeid, elas uuesti sisse Estonia teatri ellu, mõistis ja mõtestas paljusid asju teisiti ja kahetses küsimata jäänud küsimustele saamata jäänud vastuseid. Ühiseid aegu meenutavad raamatus ka Vello head sõbrad ja kolleegid: Voldemar Kuslap, Väino Aren, Sirje ja Väino Puura, Katrin Karisma jpt.

365 meisterdamist lastele igaks päevaks
Tõeline varakamber kõikide suurte ja väikeste meistrimeeste jaoks! Populaarse sarja kolmas raamat pakub 365 toredat meisterdamisnippi nii vihmasteks suvepäevadeks kui ka külmadeks talvedeks. Need projektid sobivad erinevatele vanuseastmetele, eri puhkudeks ning neid on erinevates raskusastmetes. Enamikega nendest meisterdamisnippidest saavad lapsed alates kaheksandast eluaastast ise hakkama, kuid teatud töövõtete (näiteks lakkimine, pihustamine, triikimine, küpsetamine) puhul on täiskasvanu abi kindlasti vajalik.
Lõbusat lõikamist, õmblemist, kleepimist, värvimist ja voolimist!
Laasik, A. Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk : Ikka hea pärast
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Jõesaar, A. Jõulud
Raamat pakub tööjuhiste, jooniste ja mustritega varustatud ideid kodu ja aia kaunistamiseks ning mitmesuguses tehnikas kuuseehete ja jõulukaartide valmistamiseks. Jõukohaseid jõulumeisterdusi on nii täiskasvanutele kui ka lasteperele, beebidest koolilasteni.
Praktilised nõuanded puudutavad jõulupuu valimist ja hooldamist, traditsiooniliste jõulutaimede kasvatamist, aiapuude jõuluks kaunistamist. Ei puudu ka erinevate jää- ja lumelaternate tegemisjuhendid.
Jõuluvana leiab siit lihtsa mantli ja koti õmblemise õpetuse ning rohkesti ideid kinkide pakkimiseks ja kaunistamiseks.
Tammis, I. Jõulud kodus
Aastaringis on üks eriline püha, mida suurem osa meist väga ootab – jõulud. Jõuluajal oleme hoolivamad, märkame rohkem teisi ja tahame neile rõõmu valmistada. Me ehime oma kodud, valmistame erilisi roogasid, kutsume külalisi ja meisterdame sugulastele-sõpradele kingitusi. Muidugi võib alati saada hakkama ka suurema pingutuseta ja osta kõik poest, kuid vaevalt keegi söandab vastu vaielda tõsiasjale, et just isetehtud kinkidel ja toitudel on sees see õige hing. Just sellest usust lähtuvalt panid selle raamatu autorid Pille Petersoo ja Irina Tammis osa oma jõuluootusest kirja ja piltidesse, et oma oskusi lugejatega jagada.
See kaunis raamat on täis eestimaiseid käsitööprojekte ning uudse nüansiga jõuluretsepte.
Veidemann, R. Must valgel : valik sõnavõtte, kommentaare
Käesolev valimik annab läbilõike autori tegutsemisest Postimehe kolumnistina aastatel 2002–2011. Varasemate raamatute vastukajas on rõhutatud Veidemanni idealismi, inimlikku kirge ja sotsiaalset tundlikkust, mida mõnigi kord raamib mustvalge tundegamma.
Iseendale ja oma stiilile jääb Veidemann truuks ka selles raamatus.
Lugejale pakub kindlasti huvi võrrelda autori aastatetaguseid tähelepanekuid ja seisukohti sellega, mis toimub Eestis uue sajandi teisel kümnendil, kakskümmend aastat pärast riigi iseseisvuse taastamist.
Kukk, H, Olen tohtinud hingata tuult vabal merel
Jahtkapten Hillar Kuke raamat räägib kõigest, mis võib juhtuda ühel ümbermaailmareisil. Oma purjekaga „Martha“ on autor seilanud maailma kõige eksootilisemates ja kaunimates paikades. Aga tundnud ka kõige suuremat masendust ja koduigatsust. See raamat on praktiline teejuht purjetajatele ja hingeline teejuht ränduritele.
Valk, K. Ott, vanaisa ja teised
Raamatusse on kogutud nn väikesed jutustused väikestele inimestele ja nende vanematle.
Raamat on mõeldud lugemiseks nii lastele, kui nende vanematele, aga ka töövahendiks pühapäevakooli-, lasteaia-, või kooliõpetajale.
Laar, M. Punane terror
Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis.
Niiberg, T. Suhtlemise kuldreeglid
Tunnustatud psühholoog Toivo Niiberg käsitleb selles raamatus peamisi suhtlusreegleid ning annab nutikaid nõuandeid, kuidas hoiduda konfliktidest, mõelda positiivsemalt ning õppida aega hindama ja kasutama.
Suur käsitööraamat lastele
Lapsed saavad õppida uusi käsitöövõtteid ja meisterdada pilkupüüdvaid asju. Paljud töödest valmivad lihtsasti, kuid mõne juures võib tarvis olla vanema abi. Aga üheskoos ongi ju toredam meisterdada, sest jagatud rõõm on kahekordne rõõm!
Toming, Ü. Süda paberil
See ei ole järjekordne elulooraamat, kuigi räägib elust. Kunagine varieteetantsija ja pragune tantsupedagoog Ülle Toming on pannud oma südame koos mälestustega paberile, tuues lugejani pilte inimestest, kelle kadumisel on autor nad kaasa võtnud mälestustesse ja unenägudesse: abikaasa Jüri Krjukov, tantsupartner Mait Agu, esimene abikaasa Toomas Mänd…
Inimestest, kes on mõjutanud ta elukäiku: õpetaja Liia Leetmaa, baleriin Juta Lehiste, varieteelaulja Maie Tõnso, laulja Uno Loop jpt.
Ise tõdeb raamatu autor nii: „Ei oska arvata, kas see, mis minule oluline, võiks ka teile huvi pakkuda. Püüan end ning teisi asjaosalisi lugejate ees mitte „alasti võtta” – olen selle jaoks liiga vana ja tark. Jätan kahtlused sinnapaika ja lihtsalt kirjutan.
Ulst, I. Vaene rikas maa
See reisikiri toob seljakotirändurite argipäeva vahendusel lugejate ette Mali tema eheduses, nüanssides ja varjundites. Reisikirja eesmärgiks on tutvustada Malit lugejale sellisena, nagu meie viieliikmeline seljakotirändurite seltskond teda nägi ning koges. Sellesse on põimitud looduse, kultuuri ja ühiskonna kirjeldusi. Teel kohatakse häid ja armsaid inimesi, kes aitavad kummutada väärarusaamu Mali suhtes. See on ka lugu mõnedest viltuvedamistest, millest said alguse mäletamist väärt seiklused, ning sõprusest, mis tekib ja kinnistub igaveseks just ühiste reisimälestuste ja seikluste kaudu. Meie muljetega kaasatulemiseks ei ole vaja tunda Aafrikat või olla selles kandis reisinud.
Tegelikult pole üldse vaja olla reisinud, et mõista meie vaimustust Malist – piisab vaid sallivusest, avatusest ning huvist põnevate paikade vastu. Mali eluolu, loodus ja inimesed moodustavad sellise värvika paleti toone ning varjundeid, mis lausa ootab avastamist ja pakatab positiivsusest. Nende jaoks, kes armastavad omal käel reisida või eelistavad eksootilisi sihtkohti, on reisikirja eesmärgiks tekitada huvi selle riigi kui reisisihtkoha vastu, kuna Mali lihtsalt on seda väärt.
Weston, M. Vahvad sokimustrid
Sellest rikkalikult fotodega illustreeritud raamatust leiate 25 õpetust sokkide ja põlvikute kudumiseks. Mõnusaid omakootud sokke saab kanda nii looduses jalutades kui diivanil lesides, need näevad ühtmoodi head välja nii matkasaabastes kui ka kaunite kleitide ja kõrgekontsaliste kingadega. Siin on kõike: alates kaunitest palmikutest ja värviküllastest mustritest kuni elegantsete pitskudedeni. Valikus on sokke nii meestele kui naistele, nii lühikese sääreosaga kui ka ülepõlve põlvikuid.
Raamatus leiduvad traditsioonilised koekirjad ja mustrid on pärit Britanniast ja teistest maailma kohtadest. Mõnele on antud tänapäevane varjund, teised on esitletud originaalvormis, nii et saate endale või oma sõpradele kududa lausa algallikail põhinevaid sokke.
Eestimaa laul : kõned, fotod, meenutused
Purje, P-R. Johannese passioon
Vallimäe, O. Pühajõe küla 1241-2011 II osa
Tänane internet pole e-valimisteks valmis


2011. aasta novembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Priilinn, K. Ei iialgi ilma Murita (lastele)
Meribeli ja Anette vanemad hukkusid liiklusõnnetuses. Kuna tüdrukutel teisi
lähedasi ei olnud, peavad nad elama lastekodus. Nende suurimaks unistuseks
on, et keegi nad lapsendaks.
Helen ja Andrus on abielupaar, kes ei saa lapsi. Neil on perefirma ja ilus
maja ning nende suurimaks unistuseks on lapsendada kaks last.
Kahe lapse ja kahe täiskasvanu unistused kohtuvad ja täituvad. Tulemuseks
on imetore pere, kes elab ilusas kodus. Kõik on “nagu filmis”, kuni Anette
esitab saatusliku palve:
“Palun võtame koera ka!”
Raud, P. Emma roosad asjad (lastele)
Armas väike "pihuraamat" kõigile väikestele tüdrukutele, kellele meeldib roosa värv.
Campanella, M. Hiir Hops : vanaema-vanaisa juures (lastele)
Mikwedlt, J. Kass, koer ja kaks õde
Kaks õde, Triinu ja Reti on ühel päeval saanud majaomanikeks, kui notar neile isa testamendi teatavaks teeb. Seni ei olnud nad teineteisest suurt midagi kuulnud, sest Triinu ema lahutas isast, kui tüdruk oli viiene ja Reti on tütar mehe teisest abielust. On kevad ja kui Triinu oma koormaga maale jõuab, avastab ta, et Reti on juba end sisse seadnud ja peab noorte seltskonnaga pidu.
Aja möödudes hakkavad õekesed siiski üksteisega harjuma. Ka külaelanikega hakkavad suhted laabuma, naabetalust piima tuues kuuleb ikka üht-teist külajuttudest ka. Ühel päeval sõidab õue ärimees, kes teeb ettepaneku maja talle maha müüa. Tüdrukud ei nõustu. Peale seda hakkab maja ümber luusima igat sorti rahvast. Kes pakub ennast peigmeheks, kes tuleb lausa ähvardades, kuid tüdrukud jäävad oma otsusele kindlaks...
Beaton, M.C. Kõlvatu naise surm
Rikas proua Maggie Baird ei ole lahke, meeldiv ega helde. Parim, mis tema kohta öelda saab, on, et ta keskealises rinnas tuksub endiselt ilusa lipaka süda. Nii et kui ta auto koos temaga põlema süttib, on tema mägismaal asuvas luksusvillas külalisena korraga viis võimalikku süüdlast: Maggie õetütar ja neli endist armukest, kellest ühe kavatses Maggie endale abikaasaks valida.
Kriisa, T. Moonika
Tiia Kriisa raamat “Moonika” sisaldab varem ilmunud romaane “Tüdruk”
(1997), “Võõras” (2001) ja “Naine” (2009), viit fragmenti (“Punaste
saabastega naine”, “Sillal”, “Esimene mees”, “Korter” ja “Lõbusõit”)
ning autori tutvustust “Enesest”.
“Moonika on äärmiselt meeleline ja kehaline naine – tema keha
reageerib jõuliselt kõigele, mis toimub peas. Ei mingit dualismi, keha
ja vaimu vastuolu.
Huvitaval kombel ei ole romaanides dramaatikast hoolimata kildudeks
purunemist, kõik peeglid on terved. [---] Kumb on tõelisem, elu või
teater, on viimase romaani üheks läbivaks küsimuseks. Kas inimene
suudab olla rollivaba?
Vaatamata pingele ja rõhuvale, kohati sürreaalsele meeleolule ei ole
raamatud muserdavad. Neis on elujõudu ja -tahet, nautlemistki.
Kõiki meeleolusid neis ei saa tõsiselt võtta, mäng, Spiel, tuleb sisse
juba peategelase elukutse kaudu.” (Maarja Vaino)
Keian, A. Puhtsüdamlik ülestunnistus
Kui ühel sumedal sügispäeval järjekordne Euroopa lend New Yorgis maabub ei reeda miski seda, et üks nendest paarisajast piirivalvuriga kohustuslikus korras silmitsi seisvast reisijast piltlikult öeldes põrgust saabus, kuid just see kirja kuulutav sõna sobib tema möödunud elu kirjeldamiseks kõige paremini. Ajal, mil õrnad käed enesekindlalt reisidokumendi pleksiklaasist putkasse tõstavad ning piirivalvuri prilliklaasid selle sisul peatuvad, on sündmuste edasiseks kulgemiseks, vaid kaks võimalust: kas ta paljastatakse või mitte, sest kõik peale foto on tolles tumepunases passis puhas võltsing. „Welcome to America!“ lausub vormis mees pärast väikest mõttepausi koguni naeratades ning ulatab halba aimamata purpurkaaned tagasi. MARIA VOGEL – jäi see rasvaste tähtedega passi trükitud nimi teda miskipärast kummitama.
Tormilised seiklused New Yorgi kõrgseltskonnas, hullumeelne elupõletamine Miami Beachi lummavates kuurortides sadadesse miljonitesse küündinud hiiglaslike pangaarvete ning mitmete eneseleidmistega, kui mõne aasta pärast on see võltsnimi Ameerika Ühendriikide üks tuntumaid ning tema kaunis nägu särab pea kõigi meediaväljaannete esilehtedel. Kuidas saab ühest võltspassiga riiki tunginud Eesti koolitüdrukust loetud aastate pärast USA silmapaistvaim preili?
PUHTSÜDAMLIK ÜLESTUNNISTUS on raamat suurtest soovidest, siirastest unistustest, inimkonna suutmatusest, ühiskonna haavatavusest ning elu karmist reaalsusest.
Lugege kindlasti ka põnevusromaani esimest osa "Otsetee paradiisi"
Delinsky, B. Unistus
Bello, A. Uurimine Emilie Brunet' kadumise asjus
Traat, M. Vastsed Harala elulood
Mats Traat on kirjutanud epitaafe Harala elulugude pealkirja all
alates oma loometee algusest 1960-ndatel. “Vastsed Harala elulood”
koondab 182 varem raamatus ilmumata luuletust.
Nagu romaanis “Minge üles mägedele”, nii kaardistab autor eestlaseks
olemist ja eestluse ajalugu ka Haralaga seotud lihtsate inimeste
luulevormi valatud elulugudes. Neist igaüks on kõnekas, seistes omal
sotsiaalsel positsioonil, peegeldades muutlikke olusid ja aega,
millesse nad on sündinud. Nii võib nõustuda Rein Veidemanniga, kes
2001. aastal on Harala elulugusid nimetanud eestlaste saatuste
entsüklopeediaks.
Glavinic, T. Öötöö
Jonas ärkab. On tavaline päev. Hommikukohv. Ajaleht ei leba ukse taga, nagu oli juba ükskord varem möödunud kuul juhtunud. Kui ka raadiost, televiisorist ja Internetist kostab vaid sahinat, hakkab pead tõstma ärritus. Sõbratari telefon ei vasta. Jonas astub tänavale. Kiirteed on tühjad. Restoranid on tühjad. Ka kõik loomad on kuhugi kadunud. Ei ole enam mingit kahtlust. Ta on üksi.
Kas üks inimene saab elada, kui kõik teised on kadunud? Jonas eksleb läbi Viini, läbi tuttavate tänavate ja korterite, kuid mitte kusagilt ei leia ta vastust küsimustele: On ta hirmsa katastroofi ainus ellujääja? Kas elanikud lahkusid linnast ja viibivad kusagil mujal?
Thomas Glavinic pajatab pidevalt kasvava pingega loo inimesest, kes saab teada, mida tähendab olla ainuke elusolend maailmas ning kui omaenda mineviku meenutused näivad muutuvat ainsaks eluks surnud maailmas.
Vonnegut, K. Ürgpimedus

Aimekirjandus:

Veidemann, R. 101 Eesti kirjandusteost
Rein Veidemann on valinud rikkast Eesti kirjandusest välja 101 teksti, mis tema hinnangu kohaselt moodustavad selle telje, mille ümber on kujunenud Eesti kirjanduse identiteet. Võimalik, et kirjanduse hindamisel on lugeja pilk ja lugeja maitse määravam kui mõnes muus valdkonnas ning seda valikut saab võtta ka kui ühe lugeja koostatud väärtteoste nimekirja. Rein Veidemann pole aga muidugi niisama lihtsalt lugeja, vaid Eesti kirjanduse õppejõud ning kahtlemata lisab see tema valikule kaalu, sest ta on hinnanud valitud teoseid nii oma aja konteksti kui ka nende ajas kestvust silmas pidades. Samal ajal kutsub igasugune valik lugejaid endaga vaidlema ning küllap juhtub see ka käesoleva raamatu puhul. Igal juhul ärgitab see kaasa mõtlema ning võib-olla ka mõnda teost taas riiulilt võtma ja üle lugema.
Loe lisaks
Sander, R. 101 Eesti puud ja põõsast
Tervelt sada puud! Kas meil siis tõesti kasvab nii palju erinevaid puu- ja põõsaliike? Koolipõlvest teame, et meil on ainult neli kodumaist okaspuud – mänd ja kuusk, põõsa mõõtu kadakas ja jugapuu. Lehtpuudki saame esimese hooga üles lugeda kahe käe sõrmedel: kask ja haab, pihl ja saar, lepp, paju ja pärn, toomingas, vaher, õuna-, pirni- ja ploomipuu… Aga kase perekonnas on meil neli liiki ja omamaisteks peetavaid pajusid koguni üle kahekümne eri liigi. Vanas mõisapargis kasvab hariliku pärna kõrval läänepärn ja linnas näeme enamasti hoopis suurelehist pärna. Sama lugu on põõsastega: meie looduses kasvab neli erinevat sõstraliiki (lisaks veel aias kasvatatavad must ja kuldsõstar), kibuvitsasid saame kokku tervelt tosina jagu. Lõpuks on meil veel puitunud vartega kääbuspõõsad, mida enamus inimesi puude hulka ei arvagi – põõsasmaran, kanarbik, sookail, sinikas, leesikas. Kuid ega needki ole rohttaimed. Nõndaviisi arvutades saame kokku kaugelt üle paarisaja erineva kodumaise puu- ja põõsaliigi.
Hodorkovski, M. Kirjad vanglast
Gorinov, P. Koduköide
Osho Küpsus : Vastutus olla sina ise
Noorusesse kiindunud kultuuriruumis, mis on otsustanud vanadust maksku mis maksab vältida, tõstatab see raamat küsimuse, mis on Viagra ja kosmeetiliste operatsioonide ajastul unustatud. Miks on hea leppida vananemise kui loomuliku protsessiga, klammerdumata surmani nooruse ja selle naudingute külge?
Osho paneb meid mõtlema sellele, mida õieti tähendab saada mitte lihtsalt vanaks, vaid saada suureks. Nii suhete kui ka isiklike soovide täitmisega seoses tuletab ta meile meelde naudinguid, mida võib anda vaid tõeline küpsus. Ta toob välja inimese elu kümme peamist kasvu perioodi, alates koolieeliku enesekesksest universumist kuni tarkuse ja kaastunde õitselepuhkemiseni vanaduses.
Osho teoseid läbib punase niidina kelmikas huumor koos sügava kaastunde ja mõistmisega, kui lihtne on eksida kõrvale elu sügavamast tähendusest ja eesmärgist, milleks on õitseng oma isiklikus unikaalsuses ning küpsus koos pühitsemise ja elurõõmsa hoiakuga.
Seeder, P. Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui
„Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui“ – see feng shui tsoon on seotud esivanematega, lapsepõlve ja kooliaja mälestustega ning töö- ja elukogemustega. Selles tsoonis võivad peidus olla sinu suurimad rõõmud ja hirmud. Kas sa tunned neid? Raamatus käsitletakse perekonna, sugupuu ja mineviku tsooni ebakõla, tasakaalustamise võimalusi ja aktiveerimist.“
Torres, L. Täiega lahedad asjad (lastele)
Sellest lahedast 7-12-aastastele tüdrukutele ja poistele mõeldud raamatust leiab igaüks hiilgavaid ideid ja leidlikke lahendusi!
*Meisterda sõpradele käepaelad.
*Õmble endale äge kott.
*Kujunda popp T-särk või trendikad tossud.
*Löö vihikukaaned kirevate teipidega särama.
*Disaini oma lemmikfotole raam.
Raamatus on ära toodud üksikasjalikud juhised põnevate esemete valmistamiseks.
Igaüks leiab siit nupukaid vihjeid ja leidlikke taaskasutamise ideid.
Lõhmus, A. Ööbikut ei tohi reeta : Rein Marani elu filmides
Kinomehed imestavad ja lõõbivad selle üle, miks Rein Maran oma soliidse ea kohta nii erakordselt nooruslik välja näeb. Seletus on, et siis, kui ta jälgib kusagil roostikus linde, passib puu otsas hunti, ilvest või kotkast, aeg tema jaoks seisab. Ja loodusfilme on ta teinud juba üle 40 aasta. Rohkem kui poolsada filmi – ühe mehe elutööks on seda arvatavasti küll ja küll.
Rein Marani paljud filmid ei ole klassikalised loodusfilmid, ammugi mitte võrreldavad nende loodus(filmi)sarjadega, mida kannab vaatajani tänane televisioon. Need filmid on omaette nähtus.
Tema filmid on ühelt poolt nähtuna kirju ja kogukas kimp Eestimaa looduse lugusid, nüüd vaata, et juba lahutamatu osa eestlase loodusekujutlusest. Ja teisalt annavad need filmid kokku mingi peegelpildi selle maa rahva mentaliteedi süvahoovustest.
Jaak Lõhmus
filmiajakirjanik
Raamatu lehekülgedelt saame lugeda, kuidas see suur filmikimp on valmis saanud ja mis filmide tegemise juures sündinud…
Raamatule on lisatud “ekstrakt” Rein Marani mahukast filmiloomingust. DVD-l leidub neli värskelt restaureeritud filmi: “Rabade vaikuses”, “Tutkad”, “Tavaline rästik” ja “Nõialoom”.


2011. aasta oktoobrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Tasuja, T. Armastus on ja armastust pole (luule)
Luule. Noorte vihaste naiste põlvkonna kõige võluvama esindaja teine raamat, suur luule.
ARMASTUS TÖÖTURUL
Armastus istub töötuna
hariduseta
elukutseta
tööturuameti järjekorras
Ootab elu nagu bussi
mis külade vahel harva sõidab
Raamat on käsitöö, trükitud Gutenbegi Poegade töökojas ökoloogilisele kodumaisele paberile.
Laansalu, E. Minu Kreeka
Ühe isepäise giidi sekeldused hellenite maal.
Viisteist aastat tagasi, kui giidina tööle asusin, oleks võinud reis Kreekasse jääda mulle elu viimaseks. Saatusel olid aga hullemad plaanid: ma pidin jääma Kreekasse kuudeks, siis aastateks ja õppima ära kohaliku keele.
Kas kreeklased on tõesti laisad ja vahetpidamata streikivad muiduleivasööjad? Aasta otsa lagipähe paistvat päikest nautivad ja veiniklaasi keerutavad logardid? Kõige rohkem üleaisalöömisi sisaldavast mütoloogiast läbi imbunud maailma parimad armastajad? Tõde ei saanud ma teada enne, kui õppisin rääkima matemaatilistest sümbolitest koosnevas keeles, saavutasin oodatud külalise staatuse kreeka peres, suutsin naeratuse saatel asuda sööma grillitud kaheksajalga ja peale juua köharohtu meenutavat aniisiviina ouzo’t.
Küsimusele, mis maa on Kreeka, oskan ma nüüd vastata: „Tulge kaasa, mul kulub selle lahtiseletamiseks vaid nädal.” (Autor)
Paris, M. Minu Moskva
Ma läksin Moskvasse, et väliskorrespondendiks valitud elukaaslasega hüvasti jätta, ja sain ootamatult täiesti uue alguse. „Moskva pisaraid ei usu,” ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga „… armastust aga alati”. Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt.
Moskva on müstiline koht, mis ühtaegu tõmbab ja tõukab. Siin on küllaga nii jubedat kui jahmatavat, alates Kremli peremeeste maffia-stiilis valitsemisest kuni inimesteni, kelle sisemine vabaduseiha sunnib neid võitlema oma sünnimaa tuleviku eest, isegi füüsilistest kallaletungidest hoolimata.
Tänu Moskvale tean ma ka seda, et tegelikult ei saa kellegi teise peale lootma jääda. Kas našistide või kinnisvarahaidega maad mõõtes, alati tuleb jääda iseendaks – kõikide vimkade kiuste. Ja nende üle sarkastilisi nalju visates. (Autor)
Lembe, M. Räpane äri
Zola, E. Saak
É. Zola avaldas 1871?1893 romaanitsükli Rougon-Macquartidest, ühest prantsuse suguvõsast Teise keisririigi ajal. Sarja kuuluvad “Nana”, “Vaht”, “Daamide Õnn”, “Söekaevurid”, “Pariisi kõht”, “Häving”. “Saak” ilmub eesti keeles esmakordselt. Autor käsitleb kinnisvaraspekulantide ja uusrikaste elu 1850.?1860. aastate Pariisis, kui täie hooga käis parun Haussmanni uute bulvarite ehitamine. Teosest ei puudu ka kinnisvaramull ja suhtekolmnurk rikastumiskire küüsis isa, androgüünist poja ja pillava kasuema vahel.
Grey, I. Sihikindel itaallane ja puruvaene koduabiline
Pratchett, T. Talvesepp: Kettamaailma lugu (noortele)
Kurmiste, K. Tuulekülv
Kui Punaarmee on Endrik Tapperi ja tema pere linnakorterist välja tõstnud, asub ta koos naise ja kahe pisitütrega elama maale isatallu. Sündmusteahel, mis hakkab hargnema 14. juuni varasel hommikutunnil, viib kokku erineva maailmavaatega inimesi, vaagib nende vastakaid arusaamu ja tegutsemismotiive. Romaan räägib sellest, mis saab edasi Endrikust ja tema perest ning mis saab kõigist neist meestest ja naistest, kes küüditamise eest pakku pääsenuina metsas ellujäämise eest võitlust peavad. Karmil ajal on kõik sunnitud tegema raskeid valikuid. Ja kui valik on tehtud, siis tuleb igaühel oma valiku tagajärgedega elada. Aga tagajärjed on rasked ning õigeid ja üheseid lahendusi ei tundugi olevat.
Katrin Kurmiste lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, töötas TA kirjastusosakonnas, TPedI eesti keele kateedris ning õpetas pikki aastaid täiskasvanuile soome keelt Tallinna Keeltekoolis ja Tallinna Majanduskoolis. Õpetustöö kõrval, mis jätkub tänaseni, on ta teinud ka tõlkija-, toimetaja- ja giiditööd. Käesolev raamat toetub suures osas Katrin Kurmiste perekonna ja sugulaste mälestustele, milles esinevad lüngad on täitnud autori fantaasia.
Lelber, A. Uduhaldjas Härmel (lastele)
Kolmeosaline muinaslugu nooremas koolieas lastele. Loo peategelane on haldjas, aga lugu ise ei õhuta tagant sedasorti ilulevat haldjatemaatikat, mis keskendub tiibadele-võlukeppidele-sädelevatele riietele. Haldjarahvas on vägagi oma ja kodune, eesti folkloorist lähtuv. Haldjatel ja teistel metsa salaasukatel on hoidev, kaitsev ja abistav roll. Autor müksib väärtushoiakuid paika. Lool on sisu ja sõnum, eesmärk ei ole last pelgalt lõbustada või oma fantaasiaid arendada.
Nõu, E. Vabariigi pojad ja tütred II
Esimene maailmasõda, tiisikus, I Eesti polk, Vabadussõda, taluelu, Haapsalu gümnaasium, Tartu ülikool, üliõpilaselu, Kehtna kodumajanduskool, Kalevi pataljon, ratsarügement, vabadussõjalased, kodumajandusinstruktori ringirändamised, põllumajanduskoolid, riigiametnikutöö, haridusministeerium, abiellumine ja lapsed, kokkupuuted Pätsi, Eenpalu, Tõnissoni ning teistega, Teine maailmasõda, 21.6.1940, peitmine Seevaldis ja metsas, küüditamised, hävituspataljonid, Tallinn piiramisrõngas, mobilisatsioonid, okupatsiooniterror ja hukkamised, 9. märtsi öö, põgenemised Saksamaale ning Rootsi, Austraaliasse siirdumine, põgeniku ja pagulase elu Rootsis, kannatused Eestis peale sõda, armastuse, armukadeduse, elu ja surma küsimused igasugustes variantides - kõik põimub punase lõngana läbi romaani teise osa.
Vene muinasjutud ja muistendid
See muhedate piltidega kogumik toob suure ja väikese lugejani kaheksateist ennekuulmatut lugu vene rahva põhjatust jutusalvest, kus seiklevad võitmatud vägilased, kavalad soldatid, kurjad nõiad, võluväelised loomad ja lihtsad talumehed.
Ferrarella, M. Õnneliku lõpuga muinasjutt
Cornick, N. Üks nurjatu patt.
Triloogia „Kõrgseltskonna skandaalsed naised“ 2. raamat
Marinina, A. Üksildaste penide ulg I ja II osa

Aimekirjandus:

Erilaid, H. Aja jälg kivis : Inglismaa
Saareriigis Inglismaal on hulk põnevaid paiku, millest Helgi Erilaid raadiosaates „Aja jälg kivis” juttu on teinud. Osa neist on jõudnud siia raamatusse. Rändame müstilisse Stonehenge’i, kus seisab iidne hiigelkividest ring, vanim esiajaloo ehitis Euroopas. Pealinnas Londonis külastame Towerit, parlamendihoonet, kirikuid, paleesid ja Shakespeare’i teatrit. Windsoris kiikame kuninganna Elizabeth II lemmiklossi, Canterburys keskaegsesse katedraali ja rannikulinnas Brightonis eksootilisse kuninglikku paviljoni.
Raudam T. Essee sõprusest
Kivisalu, K. Meie küla eided peavad pidu
Üks muhe kokaraamat
Külas Ave Nahkuril
See raamat on üks vimkadega kokaraamat. Jah, siin on sees retsepte roogadest, mida tuntud kunstniku Ave Nahkuri vägevatel pidudel pakutud ja maitstud on. Kuid võibolla on tähtsam, et seda lugedes saab hea tuju, sest Ave, Imps ja eideklubi rahvas on ütlemata muheda huumoriga tegelased.
Retseptide katsetamisega ei tasu muidugi liiale minna, sest nagu hoiatab Ave: “Söömine on teie tervisele kahjulik! Pidage piiri!”
Küntzel, K. Miljon miksi
Illustreeritud entsüklopeedia lihtsatest asjadest
Tegemist järjega eelmise aasta suurele menukile Miljon miksi
Entsüklopeedia annab infoküllased ja asjatundlikud vastused igapäevaelu huvitavamatele küsimusele. Eraldi teemapeatükkides käsitletakse kultuuri ja ühiskonda, loomi ja loodust, majapidamist ja toitumist, loodusteadust ja tehnikat, majandust ja poliitikat, inimest ja tervist. Huvitavaid vastuseid, mis laiendavad teie silmaringi, täiendavad arvukad pildid. Selle raamatu abil sisustab põnevalt aega nii noor kui ka vanem inimene.
Ono, M. Origami lastele
Origami lastele on suurepärane võimalus nii igas vanuses lastele kui lapsevanematele õppida origamit, lõbusat Jaapani paberivoltimiskunsti. Raamatuga on kaasas kõigi 35 kujundi valmistamiseks vajalikud paberid, nii et saad kohe alustada lillekorvi, sebra, raketi ja paljude teiste vahvate kujundite meisterdamist. Raamatu kuus peatükki hõlmavad laia teemaderingi alates klassikalistest kujunditest, näiteks loomadest, kuni peokaunistuste ja sõidukiteni välja. Raamatus toodud õpetuste järgi võid valmis voltida terve pingviinipere või kasutada oma taasleitud oskusi vurri meisterdamisel. Siin on isegi traditsioonilise Jaapani samurai kiivri valmistamise õpetus, samuti leidlikke mänguideid, kuidas voltida näiteks lennukit või kaisukarule lipsu.
Nekrassov, A. Otsige naist
Mees ja naine... Mis peitub nende sõnade taga?
Tahaks öelda – armastus, kahe inimese loodud ühine energia. Kõik ilus, hea ja rõõmus sünnib paari armastusest, just nagu ka kõik hädad, sõjad ja igasugused inimlikud tragöödiad saavad alguse armastusest, õigemini selle puudumisest või moonutusest. Prantslased kasutavad kõnekäändu cherchez la femme (tõlkes – otsige naist), kui nad ei suuda kohe mõne sündmuse põhjustest aru saada.
Ehk siis – kui soovite toimuvat mõista, otsige naist, õigemini vaadake seda, millest kõik arenev siin ilmas alguse saab – mehe ja naise suhet.
See raamat aitab teil elu mõtestada, mõista oma sihte ja soove, luua endale ja lähedastele armastuse, tervise ja õnne ruum.
Pantvangis : 21. sajandi kümme vapustavat pantvangidraamat
Guiliano, M. Prantslannad ei lähe paksuks
Shreeve, R. Õmble ise! : 20 toredat asja lastetuppa
Raamat sisaldab hulgaliselt kavandeid, mille järgi saab õmmelda lastele mitmesuguseid vahvaid asju.
Raamatust saab ideid, kuidas
• tikandite ja aplikatsioonidega kaunistada uusi või kasutatud esemeid – nii valmivad näiteks armsad ahviga sokid, jänesega pudipõll ja lammastega T-särk;
• luua isikupäraseid ja armsaid mänguasju, mis jäävad laste lemmikuteks aastateks, näiteks põrsake Peeter, hiireke Piret ja pärdik Priidik;
• valmistada praktilisi ja ilusaid asju lastetuppa, näiteks koerakujuline põrandapadi, imeloomaga mängumatt, pehme kiisupadi ja rippuv seinatasku.
Õmblustööde tegemisel on kasutatud erinevaid tekstiile ning käsitsi aplitseerimist, tikkimist või õmblusmasinal õmblemist. Projektid on lihtsad ega eelda suurt õmblemisvilumust.
Oma kätega loodud asjad meeldivad kõigile!


2011. aasta septembrikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:

Vanapa, A. Andres Vanapa tuleb tagasi (luule)
Andres Vanapa mälestuseks on tema luuletused kokku pannud Andres Ehin ja Enn Vetemaa. Vanapa on selles kogus täiesti tuntav ja olemas oma tabavate ütlustega, elavate võrdlustega ja mingi ainult talle omase tundega.
Kivimaa, E. Armunäljaste festival
Romaan „Armunäljaste festival“ näitab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm.
Macomber, D. Cranberry Point 44
Roberts, N. Igikestev õnn
Allen, S. A. Imeline aed
Väikses linnakeses vaikse ja kauni maja taha peitunud kõrge taraga ümbritsetud aias kasvab rohkelt söödavaid lilli, mis annavad inimestele erilisi võimeid, ning prohvetlikke vilju kandev õunapuu. Põlv põlve järel on aia eest hoolt kandnud Waverleyd, keda linnakese elanikud on alati veidi imelikeks pidanud. Ja seda nad ongi: iseäralike annetega õnnistatud õed Claire ja Sydney ning nende nõbu Evanelle, kes lihtsalt peab jagama inimestele kingitusi, mille tähendus selgub aga alles ajapikku. See on Ameerika kirjaniku Sarah Addison Alleni siiras, särav ja helge esikromaan minevikuvarjudest kirjatud suhetest ja tunnetest.
Banner, C. Kuninga silmad (noortele)
Viieaastane Cassius pääses, kui mõrvati tema vanemad, Malonia kuningapaar. Kui ta saab viieteistkümneseks, on ta endiselt peidus Inglismaal oma õpetaja Aldebarani hoole all, kelle ettekuulutuse kohaselt Cassius ükskord uuesti oma troonile saab.
Samal ajal elab viieteistkümneaastane Leo Malonias, kus valitseb uus kuningas. Ühel päeval avastab Leo imelise raamatu, kuhu ilmub iga päev uus osa eepilisest loost – ettekuulutusest, kuninga ja kuninganna mõrvast ning nende sündmuste seosest tema enda perekonna looga.
Catherine Banner (s 1989) on Cambridge’is elav noor briti fantaasiakirjanik, keda on juba jõutud võrrelda ka Potteri-sarja autori J. K. Rowlingiga. “Kuninga silmad” on Banneri esimene romaan, mille kirjutamist alustas ta juba neljateistaastase kooliõpilasena ning mis tõi talle kohe ka rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse.
Marinina, A. Lahtine uks
Teleseriaali võtetel Sokolniki pargis mõrvatakse võttegrupi autojuht ja kaob jäljetult stsenaristi naine. Esmapilgul viitab kõik järjekordsele arveteklaarimisele kriminaalsete rühmituste vahel...
Jõgisalu, H. Lummus
Lugu Siberisse küüditatud mehe elust noorukist vanaduspõlveni. Siberis aastaid kolhoosi karjusena, kuumadel suvedel stepis muldonnis ja talvel kolhoosniku hurtsikus lõikavalt külmade ja tuisuste ööde unenägudes - lapsepõlve kodu lummuses, tunaste sündmuste keskel. Aastakümneid hiljem Siberist tagasi jõudnud ja oma kodu taastades ärkab juba hallis eas mees mõnigi kord viirastuslikust unest oma noorusajas. Kuid nüüd juba pahupöördes - elust armetus Siberi kolhoosikülas. Nüüd näeb ta lummavaid hetki ääretu stepi värvirikka looduse keskel veedetud suvedest. Armumisest ja kogu eluks leitud õnnest. Järeltulnud põlvkond ei kujuta ette hilisajaloo sündmusi ega suuda või ei tahagi kõike uskuda. Vanavanematel aga seisab neile tehtud ülekohus ja läbielatu unustamatult meeles, tuleb uneski ette või viib une silmist.
Ashilevi, J. Ma olen elus olemise tunne
Jim Ashilevi (noorte)romaan eristub teiste temaealiste kirjutistest peene stiilitunde ja hea keele poolest. Autor laseb peategelasel liuelda kõigi noorte jaoks oluliste ja sageli valulike probleemide...
Lepik, M. Minu Omaan

Loodan, et minu pilguheit kaunile Omaanile ja tema külalislahketele elanikele aitab maalida lisatoone meedia loodud araabiapildile ning näidata, et elu looritatud juuste ja väärikate turbanite all polegi nii mustvalge nagu kohalike igapäevariietus.

Tulge koos minuga maailma nobedaima reisilaeva pardale, et saada osa meremehetööst maal, kus areng kaamelikaravanidest Porschedeni on toimunud välgukiirusel!

Meeli Lepik

Mutt, M. Mälestused.  Päikesepoolel
Lamp, D. Naistest, lihtsalt
Mõtteline järg raamatule "Meestest, lihtsalt", kuid seekord seiklevad nimetud minategelased sookaaslaste värvikirevates ning teinekord segadust tekitavates maailmades. Millest naised mõtlevad? Millega nad mõtlevad? Mis on neile oluline? Mis neid vaimustab, mis nutma ajab? Kas naised on tõesti õrnem sugupool?
Kõikidele küsimustele siit kaante vahelt vastust ei leia, kuid ehk tunneb lugeja ära nii mõnegi oma sõbranna, naabrinaise või kolleegi ja jõuab lõpuks ehk järeldusele, et kõik naised polegi maod.
Loe ka Meestest, lihtsalt .
Stiefvater, M. Palavik (noortele)
Sam ja Grace on lõpuks koos, kuid peavad kokkujäämise nimel võitlema. Samile tähendab see silmitsi seismist oma hundiminevikuga, Grace’ile aga leppimist üha ebakindlama tulevikuga. Nende maailma on lisandunud uus hunt – Cole, kes oma valusa ja ohtliku mineviku pärast näibki eelistavat hundi elu inimese omale. Nii Sami, Grace’i kui ka Cole’i jaoks on elu lakkamatu võitlus kahe jõu – hundi ja inimese – vahel. Neid seob vastastikune armastus, kuid kas sellest piisab? “Palavik” on järg 2010. aastal ilmunud menukale romaanile “Värin”.
Cooper, J. Polo
Heldt, D. Puhkus koos papaga
Reppo, E. Sabaotsakesed (lastele)
Südamliku lasteraamatu „Sabaotsakesed” tegelasteks on kassike ja koerake. Nad mõlemad on musta-valgekirjud – ühel ninaots must ja sabaots valge, teisel ninaots valge ja sabaots must....
Smith, L.J. Stefani päevikud (noortele)
Püttsepp, J. Toad täis nukude juttu
See nukuraamat on mõeldud keskeltläbi kümne aasta vanustele, veidi vanematele ja ka vanavanematele. Raamat kõneleb ühte perekonda sattunud nukkudest, nende saatusest, elujuhtumistest. Lugudesse põimub ka neid ümbritsevate inimeste maailm oma väikeste murede ja pisut suuremate rõõmudega.
Pulkkinen, R. Tõde
Tüdruk veiniplekkidega kleidis (noortele)
Noorte hulgas levivaid lugusid kummitavatest sunutest, varjusurmas inimestest ja ehmatavatest kohtumistest tulnukatega on talletanud Eesti Kirjandusmuuseum. Raamatusse on kogutud põnevamad neist. Üks mitmes eri versioonis liikvele läinud õudusjutt tüdrukust veiniplekkidega kleidis on ka selle raamatu nimilugu.
Smith, L.J. Vampiiripäevikud I osa (noortele)
McLeod, S. Vere magus lõhn (noortele)
Ehin K. Viimane monogaamlane. Luuletused
Ehin, K. Viimane monogaamlane. Jutud

Eesti armastatuim ja rahvusvaheliselt tuntuim eesti poetess Kristiina Ehin ütleb oma uue luule- ja proosakogumiku kohta järgmist:

Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kaht väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada. Viimane Monogaamlane veenab Tagantpoolt Esimest Polügaamlast enda juurde tagasi tulema. Vetelkõndija arendab visalt nii oma annet kui ka armastust. Neiud, kellele hõbekuulid peale ei hakka, hüppavad hämarikus läbi kuldse sõrmuse ning sõnajalapadrikus nilpsavad neid näljased isased küsimused. Kaks talvevalget liblikat keerutavad, keerutavad ja põrkavad kokku. Müütiline Uitlaiu Lena, püüdmatu Sürrealisti tütar ja Mees, kes pole 55 000 aastat mänginud, täiendavad hästi mu enda traagiliselt mängulist iseloomu.

Kristiina Ehin

Ingemarsson, K. Väikesed kollased sidrunid
Ma igatsen Itaaliasse, Itaalia imekaunile maale, kus väikesed kollased sidrunid, nad kasvavad üles rannal...” Väikelinnast pärit noore neiu Agnese kutsumuseks on restoranimaailm. Stockholmis valmistub ta looma oma karjäärile head alust, kuid elul on varuks ootamatused. Agnes kaotab töö ning samas pannakse proovile ka tema peresuhted ja armastus. Just siis, kui näib, et laual on vaid kõige halvemad kaardid, näeb neiu unes oma unelmate restorani – just nagu laulusalmis väikestest kollastest sidrunitest...

Kajsa Ingemarsson on populaarne Rootsi kirjanik, kolumnist ning TV- ja raadioesineja. Enne kirjanikukarjäärile pühendumist töötas ta Rootsi julgeolekupolitseis. Lisaks on tegutsenud ka tõlkija ja fotomodellina.
Kajsa Ingemarssoni raamatud on kodumaal ülimalt populaarsed. „Väikesed kollased sidrunid” oli 2005. aastal Rootsi müüduim teos.

Dümmel, K. Öötolm ja koputus, ehk Roberti toimik

Aimekirjandus:

Lugemislust
Kogumik koosneb eesti, soome, leedu, kirgiisi, aafrika, indiaani, hiina ja tšuktši muinasjuttudest ning eesti lastekirjanike juttudest, mis on suunatud 6-9 aastastes lastes raamatute vastu huvi äratamisele ning lugemisoskuse kujundamisele.
Lintunen, M. Merekarud : laste paadiraamat
Vanaisaga paadiretkele läinud Veera ja Nele õpivad selgeks paadisõidu A ja O. Vanaisa on kogenud merekaru, kes oskab peale põnevate meremehejuttude rääkida ka meremärkidest, ettevaatusabinõudest ja headest meretavadest. Veera ja Nele juba teavad, et päästevest tuleb selga panna enne paadisillale minekut – ka koertele! Tüdrukud õpivad, et vee peal on teiste paatide sõitjatega arvestamine väga oluline, et ilmateadet peab jälgima ja et kaasas peab olema niihästi merekaart kui ka esmaabikomplekt.
Kokk, A. Pintsliga tõmmatud Eesti
Enam kui 150 maastikumaali Eesti kaardil.
Andres Eilart ja Aavo Kokk on koostanud raamatu, millist Eestis pole varem tehtud. See on korraga nii ülevaatlik kunstialbum kui ka põnev reisijuht Eesti loodusesse.
Raamatus on 150 lahedalt kirjutatud lugu tähelepanuväärsetest kohtadest Eestis. Maastikust ja inimestest, ajaloost ja legendidest. Iga loo juures on pilt või mitu, kuidas kunstnikud on seda paika näinud.
Raamatus on esindatud Eesti tuntumad meistrid, kuid ka nii mõnigi ilmakuu¬lus võõramaa kunstnik. Siin kaante vahel on äratundmisrõõmu, aga ka täiesti ootamatuid valikuid. Kõik teosed on paigutatud Eesti kaardil kohta, kus kun¬stnik seisis maastikku jäädvustades. Suur osa töid on kaardil peaaegu meetrise täpsusega. Raamat on vahva seiklus Eesti veesilmade äärde, põldudele ja metsadesse, see viib kunstikogudesse ja kultuurilukku.
Raamatut koostades vaatasid Andres ja Aavo läbi tuhandeid muuseumide ja era-kogujate käes olevaid maale ning avastasid mõndagi, mis üllatab kunstisõpra ja looduses käijat.
Vahter, T. Vaba riigi tulek
Rohkem kui 300-leheküljeline teos kirjeldab dokumentaaljutustusena Eesti iseseisvuse taastamise kuut otsustavat kuud 1991. aastal. Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus president George Bush kohtub Arnold Rüütli ja Lennart Meriga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest. Välisministeerium lubas Vahteril tutvuda tollaste memodega, mida ei ole seni avalikustatud. Samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale. "Avalikkus saab esimest korda lugeda Eesti saatuse üle peetud läbirääkimistest,” ütleb Vahter.
Varem kasutamata allikate põhjal avab raamat ka Eesti sisepoliitikat. Näiteks selgub, mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel ja mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti Komitees. Samuti tuleb juttu Jaan Tootsi eriteenistuse ja Jüri Pihli kaitsepolitsei võitlusest Interrindega.
Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud avaldatakse esimest korda.
Saadre, T. Eesti ürgloodus = Primeval nature of Estonia
Eesti imepärased pangad ja joad, taevaskojad, orud ja mäed, karstialad ja meteoriidikraatrid, sood ja rabad – kõik need kokku ongi ürgloodus, mis on nii eriline. Siin on üheksa kümnest Põhja-Euroopa jäätumisala hiidrahnust, leidub veel puutumatut loodust, viiendiku Eestist moodustavad rabad, mis enamikus Euroopa maades on ammu kuivendatud. Raamatus on maakondade kaupa esitatud pilkupüüdvatel fotodel 200 kaunimat Eesti ürglooduse mälestist, millele on lisatud lühitutvustus eesti ja inglise keeles. Albumi autor on geoloogist loodusfotograaf Tõnis Saadre. 2008 ilmus temalt Eesti pankrannikut tutvustav “Pangaraamat”.
Uustal, M. Elurikas linn : linnaelustiku käsiraamat
Tuvi, E.-L. Hoiualadega jõed Virumaal 2. Narva jõgi
Narva jõgi ja Narvamaa on koostajatele pikemat aega huvi pakkunud. Raamatu koostamisel otsiti vanu kirjeldusi ja loodi sidemeid teisel pool vett. Kirjapandu on osaliselt retk minevikku - kadunud külade ja nende lugude juurde.
Ida-Virumaa : põlispuud kivimürakad ja salapärased veed
Rikkalikult illustreeritud raamat on hea teabeallikas eri vanuses loodushuvilistele ning abimeheks loodusgiididele ja matkajuhtidele. Raamat esitleb ja kirjeldab Ida-Virumaa kaitsealuseid ja täheleapnuväärseid üksikobjekte. Sama raamat on olemas ka vene keeles.
Ida-Virumaa kaitselaused pargid
Trükise materjalid on koostatud Ida-Virumaa kooliõpilaste poolt. Ida-Virumaal on 15 riikliku kaitse all olevat parki ja Jõhvi linnapark. Nende tekke ja ajaloo kohta on seni suhteliselt vähe infot, seda eriti vene keeles. See raamat püüab seda lünka täita. Laialt tuntud Oru parki ei ole siin käsitletud, küll aga on pikem ülevaade Voka pargist.
Kaljusto, J. Norra ausalt ja avameelselt
Kuna välismaalt tulnud inimestele torkavad Norra Kuningriigis silma eelkõige asjad ja nähtused, mis erinevad kodumaal esinevast ja nähtavast, siis on ka selle raamatu kirjutamisel kajastust leidnud eelkõige erinevused.
Kellele marjad, kellele korv:)


2011. aasta suvine uudiskirjandus

Ilukirjandus:

Mallery, S. Ei keegi muu kui sina
Peterson, H. Kebab ja kilukarp
Eestlane, soomlane ja türklane otsustavad Tallinnas avada kebabirestorani. Peagi saab kinnitust, et kõik mis nihu saab minna, see ka läheb. Remondimees pole ehitaja, vaid töötu pagar, personal on ebakompetentne ning kokk müüb lisaraha teenimiseks köögis odavaid trussikuid. Kliendid ei võta võõramaist toitu omaks ja küsivad hoopis hakklihakastet ja seljankat ning peagi hakkab söögikohta saabuma üha rohkem moslemeid, keda toidust rohkem huvitavad kohalikud naised ja elamisluba. Kuigi pidevalt on probleeme erinevate ametkondade ja võlausaldajatega, on aega ka pidutsemiseks: muuhulgas saab lugeda värvikat kirjeldust Lõuna-Eesti jaanipäevast, kus osalevat ka Somaalia maffiapealik. Kuidas sellises kultuuride virvarris ja suheterägastikus peaks veel raskel masuajal majandama üht söögikohta?
Tempokas, naljakas ja mõtlemapanev lugu.
Valton, A. Kogutud teosed 18, Romaanid
Valton, A. Kogutud teosed 19, Novellid
Le Callet, B. Lila K ballaad
Lila on koolieelikueas, kui ta lahutatakse hukatuse teele läinud emast ja viiakse kinnisesse raviasutusse. Aastatepikkune hooletussejäetus on teinud temast asotsiaalse, igas mõttes traumeeritud lapse. Ta on unustanud rääkimise ja kõndimise ega suuda enam süüa. Aja jooksul ärkab Lila tardumusest ja osutub eriti andekaks lapseks. Isepäise mentori juhendamisel hakkab ta teadmiste kõrval omandama ka inimsuhete kunsti, mis on ihuüksi kasvanu jaoks suurim proovikivi. Ta ei anna alla, sest tahab täita oma ainsa soovi - leida ema, kellest ta mäletab vaid head. Ent ülivalvatud tulevikuühiskonnas, kus Lila elab, pole kellegi jälgede ajamine lihtne. Samalt autorilt on veel saadaval Pulmatort.
Agualusa, J. E. Minevike müüja
Jõeveer, Ta. Minu Haiti : ellujääja
„Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele järgneb vali mürin. Järsku on kõik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tühimikku surub. „See ongi nüüd lõpp!” jõuan mõelda, kui järsku mürin vaibub ja minu kukkumine peatub.”
Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul näitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jätnud.
12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid minu sõbrad ja kolleegid ÜROst.
Haiti – maa, kus algas minu uus elu.
Tarmo Jõeveer
Roberts, N. Otsing
Kiik, H. Parteilisuse ajastul : 1971-1973
Heino Kiige mälestusteseeria kümnes raamat keskendub perioodile, mil
autor kirjutab oma viieosalist Jommi-seeriat. Jommi kolmas raamat
“Meheaastad” on ilmunud, kuid sarnaselt “Tondiöömaja” trükkimise
viivitamisega ei kulge ka Jommi raamatute ilmumine probleemideta.
Neil aastatel teeb reisihuviline autor koos perega kaks pikka
elamusrikast automatka Karpaatidesse ja Kaukaasiasse, lisaks külastab
uusi ja vanu armsaid paiku Eestimaal. Ette tuleb ka põnevaid kohtumisi
kirjandusilmas.
Macomber, D. Pelican Court 311
Miller, R. Pippa Lee eraelu
Noor ja kaunis Pippa on kuulsa briljantse mõistusega mehe kolmkümmend aastat noorem naine, täiskasvanud kaksikute uhke ema ning jumaldatud sõber ja naaber. Ta on olnud rahul selle kadestamisväärse elulaadiga, kuid järsku tundub talle, et ta maailm hakkab lahti hargnema. Keset mürisevaid muruniidukeid ja aedlinna kohvihommikuid mõtleb ta üha rohkem, kuidas ta siia on sattunud. Järgneb lugu Pippa metsikust noorusest, ootamatutest kohtumistest, afääridest ja reetmistest ning abielu ohtlikust turvalisusest. Tema varasema elu erakordsete detailide avanemise käigus näidatakse Pippat paljude vastuoludega, vapustavalt mõranenud naisena. Raamat paljastab tänapäevaelu varjukülgi, esitab väljakutseid ja pakub võimalusi, mida see sisaldab.
Kõiv, S. Reet Tammiku
Brussolo, S. Talvehirmud
Koger, L. Tantsud armastuse lõppu (luule)
Lüüriline ja tundeline luuleraamat.
Mayes, F. Toscana argipäev : Itaalia elu aastaajad
Soonik, M. Tühipüks
Emakeeleõpetaja, veendunud vanapoiss, saadetakse ootamatult pensionile, sest direktori sõbrannale on kohta tarvis. Seega on üksikul mehel palju aega, et oma elus inventuuri teha. Ta on kuulnud, et vallalised surevad varem kui abieluinimesed, ka tema kolme sõbra elukäik kinnitab seda. Nüüd tunneb ta end üksiku ja ülearusena. Tal on küll ilma peal kaks tütart, kelle eest ta pole hoolt kandnud ja kes on talle võõrad. Ent elu pakub üllatusi. Ta kohtub oma tütardega, saab teada, et on juba ka vanaisa ja et koguni neli naist - vanem tütar, tütretütar, noorem tütar ja selle ema - vajavad tema abi. Vanapoisi rahulik elu pööratakse ühtäkki pea peale. Ja teda hakkab vaevama küsimus: kas saabki teda enam vanapoisiks pidada? Võib-olla õnnestub tal seetõttu semudest kauem elada?
Gruen, S. Vesi elevantidele
Suurepärase aja- ja kohatunnetusega raamat. See jutustab loo kahe inimese vahel tärkavast armastusest, mis saab jagu uskumatutest raskustest maailmas, kus isegi armastus on vaid vähestele lubatud luksus.
Tomusk, I. Volli vanad vigurid (lastele)
2007. aastal ilmus Tänapäeva sarjas „Minu esimene raamat” Ilmar Tomuski esimene lasteraamat „Tere, Volli!”, mille peategelasel, kuueaastasel Vollil, jagus krutskeid igaks elujuhtumiks. Raamat leidis lugejate sooja vastuvõtu ning oli Kultuurkapitali 2007. aasta lastekirjanduse aastapreemia üks nominentidest. „Volli vanad vigurid” sisaldab lugusid, mis jäid tookord kirja panemata.
Valter, E. Pokuvägi (helisalvestis) (lastele)
[kuulamisraamat : E. Valteri “Pokuraamatut loeb Peeter Tooma ; loodushääled kogus Fred Jüssi ; muusikaline kujundus Tõnu Raadik]. Tartu : Elmatar, 2006. 2 CD-plaati.

Ajatud lood
„Ajatud lood“ on paariline varem mitmes trükis ilmunud „Kuldsetele lugudele“. See on uus valik mõistu- ja muid jutte, mis annavad jõudu ja juhivad meid meie sisemise tarkuse juurde. Enamik metafoorseid sü˛eesid on arhetüüpsed ja levinud mitmesugustes variantides, erinevate ümberjutustustena. Sellistel lugudel on samuti tähtis koht paljudes usundeis ja pärimuslikes vaimsetes õpetustes. Raamat, mida ikka ja jälle avada ja üle lugeda.
Hion, E. Armastab, ei armasta
Ida-Virumaa ja Sillamäe rahvast on sotsioloogid palju uurinud, ometi tuleb nentida, et see kant ja sealsed inimesed on teistest väga erinevad, pigem võõrad kui tundmatud. Ene Hioni portreeraamat Sillamäe naistest räägib teist keelt – vaatamata sillamäelaste pool sajandit kestnud eraldatusele eesti ühiskonnast leiab lugeja üllatavalt palju sarnast ja ühist. See raamat võimaldab meil näha meie kaasmaalasi lähedalt, näost näkku. Autor nimetab aga raamatus kirja pandud 9 naise jutustusi eelkõige armastuslugudeks.
Kalda, K. Eesti romaan
Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks”, “mantlipärijaks” jne, mis paistab pidavat paika vaid osaliselt. Kuigi Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis –, paistab tema debüütromaan silma ka oma stiilivõtetega.
Laidla, S. Elu nagu nukunurk
Vint, M. Hirvleoru kalliskivi (lastele)
Rikkalikult autori poolt illustreeritud mitmetasandiline kunstmuinasjutt, mille olulisemaid tunnusjooni on müstika. Salapärase ja üleloomuliku kaudu väljendab autor oma eetilist arusaama elu põhiolemusest, milleks on võltspaleustest loobumine ja pühendumine elusale, päris armastusele. Nii kirjaniku kui ka kunstnikuna on Maara Vindil eksimatult äratuntav käekiri. Teost iseloomustab tihe tekstiline ja pildiline sümbolikeel, vihjemaailm, mis laseb enda taga aimata ülemat sõnumit.
Raud, A. Juturaamat
Valimik tekstiilikunstnik Anu Raua lühijutte ja miniatuure nii kaugemast kui lähemast minevikust.
Mõtlemapanevad tähele- panekud, sügav elutarkus ja avara hingega tunnetatud elu. Kodus, metsas, võõrsil. Eestmaal.
Väike elamisõpetus igale, kel vaja abi õigete otsuste langetamisel, oma raja leidmisel.
Raamat loodusest, elust, inimesest, armastusest, tööst ning eluväärtustest, mida sageli märgatagi ei osata.
Sõnaosavalt seatud, jumekalt jutustatud, vallatult värvikas, ehedalt eestimaine asi.
Põder, R. Kauge
Kallas, T. R. Kodune maailm (luule)
Kivimaa, E. Kratitüdruk Krata ja ääretu suvi (lastele)
Lasteraamat, mis pakub midagi nii hingele kui ka naerulihastele. Õe ja venna oma kätega tehtud kratitüdruk Krata on kõige lahedam sõber, keda võib tahta. ABRAKADABRAKARSUMM! Koos on lõbus! Kui vaja, sööstab kratt aga varandusejahile, kollase-oran˛itriibuline saba sädemeid pritsimas.
Evelin Kivimaa kirjutatud raamatut ehivad Kirke Kangro meeleolukad pildid.
Tuccillo, L. Kuidas olla vallaline
Hainsalu, L. Kõne käändub kõveraks (lastele)
Laste rõõm (lastele)
Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 860–1980
Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut suure hoole ja armastusega. Soov oli kokku panna ahvatlev lugemis- ja vaatamisraamat, mis hellitavalt puudutaks igaüht – nii neid, kel lapsepõlv seljataga, kui neid, kel see parajasti käsil. Lugeja ees on kena valik eesti lasteraamatu pikast ja kirevast loost, mis seob põlvkondi täna, homme ja ülehomme.“
Maailma muinasjuttude kuldraamat
Raamatusse on koondatud 33 kõige tuntumat muinasjuttu kogu maailmast. Uuest kuldraamatust saab lugeda
*vendade Grimmide muinasjutte „Lumivalgeke”, „Rapuntsel”, „Hans ja Grete”, „Hunt ja seitse kitsetalle” jt;
*Hans Christian Anderseni muinaslugusid „Inetu pardipoeg”, „Keisri uued rõivad”, „Pöial-Liisi” „Väike merineitsi”, „Printsess hernel “ jt;
*Charles Perrault’ muinasjutte „Tuhkatriinu ehk Kristallkingake”, „Punamütsike”, „Kassi-isand ehk saabastega kass” jt;
*muid toredaid lugusid üle maailma, nagu „Imeflööt”, „Saladuste puu”, „Tulipunane lilleke”, „Lugu kolmest karust”, „Aladini imelamp”, „Väike Mukk” jt.
Jutte illustreerivad 11 Eesti kunstniku võrratud pildid, mis viivad meid salapärastesse maadesse, uhketesse kuningalossidesse, süngetesse metsadesse ja teistesse lummavatesse paikadesse.
Väärtuslik kingitus igale raamatusõbrale, kellele meeldib muinaslugude imedemaal seigelda.
Afanasjev, V. Minu Brüssel
Alison, R. Mõte sinust
Romaan tüdruku suurekssaamisest, mille keskmes on kõikehõlmav armastuslugu ...
Inglismaa, 31. august 1939 – maailm on sõja künnisel. Ajal, mil Hitler valmistub Poola vallutamiseks, evakueeritakse Londonist pommirünnakute hirmus tuhanded lapsed. Emast lahutatud kaheksa-aastane Anna Sands paigutatakse koos teiste lastega uhkesse Yorkshire’i mõisasse, mille omanikud, salapärane lastetu abielupaar, Thomas ja Elizabeth Ashton, on muutnud evakueeritute kooliks. Peagi näeb Anna asju, mis ei ole tema silmadele mõeldud ning satub seeläbi suhete sasipuntrasse, leides end kaasosalisena armastusloos, millel on ettearvamatud tagajärjed.
„Mõte Sinust” on lugu igatsusest, kaotusest ja truudusest, milles ühtivad haarav jutustus ja oskuslik psühholoogiline vaatlus, tehes sellest mitte lihtsalt armastusloo, vaid loo surematust armastusest.
Stroud, J. Oru kangelased
Sabolotny, M. Peaaegu inimene (noortele)
Noorsooromaan „Peaaegu inimene“ jutustab 15-aastasest Grettenist, kes peab oma töötu ema ja iseenda ülalpidamiseks hakkama tööle baaris ettekandjana. Sellest tekivad õpiraskused koolis. Pärast mitme lähedase inimese surma ning pettumist oma isas, kes ühtäkki tema ellu ilmub, otsustab Gretten alustada elu nullist – hoopis teises kohas ja hoopis teise inimesena.
Pervik, A. Piknik Ristineemel (lastele)
Rahuoja-Vidman, M. Sa tead, et ma leian su üles
Raud, P. Tobias ja teine B (lastele)
Kruusa, K. Tühhja (luule)
Neljas luulekogu sisaldab luuletusi 2008.–2010. aastast. Luuletaja jätkab talle omast keeletundlikku luulet, mis on säilitanud oma pingsuse, samas on ütlemisviis muutunud selgemaks ja kindlamaks. Luulekogu on üdini isiklik, taustal peegeldumas praegu Eesti Vabariigis valitsevad olud ja meelsus, asja juurde kuuluvad mõned krõbedamadki sõnad. Kaotuse paratamatusest hoolimata on luule lausa võitlev ja seda enam rahu igatsev.
Nõu, H. Valetaja
Mälu ei tarvitse kajastada tõde ja lapsesilmaga nähtu ei ole sama mis täiskasvanuna vaadates.
Pealegi ei taha me kõike läbielatut endalegi tunnistada.
Kirjanik Helga Nõu räägib avameelselt oma lapsepõlvest, sõjakogemusest, põgenemisest Rootsi, elust pagulasena, kirjandus- ja perekonnaelust, kriisidest ja unistustest, kohtumistest kodueestlastega ja lõpuks Eestisse jõudmisest.
Trull, I. Väike viisakas kärbes (luuletused lastele)
Mullu ma küll olin tunduvalt noorem,
maailm nii muretu näis.
Nüüd lasub turjal mul aastatekoorem.
Täna sain üheksa täis.
Taolist hoopi ma ei talu,
nägu kisub nutule.
Torman kohe jooksujalu
geriaatri jutule.
Jessen, I. Üks mees tuli linna
Jessen tunneb hästi nii küla- kui ka linnaelu, tema loomingust peegeldub suurepärane inimpsüühika tundmine. Autori sõnul on teda kirjanikuna enim mõjutanud Põhjamaade klassikud Tom Kristensen, Knut Hamsun, William Heinesen ja Selma Lagerlöf.
Käesolev kogumik sisaldab peamiselt tänapäeva Taani maaelu kajastavaid puändikaid jutte, mida seob omavahel autori leebe suhtumine oma tegelastesse ja Jessenile omane ergas loodusenägemine.
Vilep, H. Üle põhjatu kuristiku (lastele)

Aimekirjandus:

Kasak, R. 50 aastat saatana embuses
1941. aasta juunipäevil alustas viieaastane Rein Kasak koos oma saatusekaaslastega loomavagunis teed Siberi avaruste poole. Vaatamata represseeritu minevikule õnnestus tal hiljem astuda merekooli ja saada kaugsõidulaeva kapteniks – sellisele ametikohale kinnitati Nõukogude Liidus aga vaid inimene, keda KGB usaldas. Aastatel 1989–1991 pani Rein Kasak kirja mälestused, milles tahtis omaenda näite varal selgitada, kuidas see organisatsioon tegutses: kuidas värvati informaatoreid, kuidas neid psühholoogiliselt mõjutati, milline oli KGB tegevuse haare ja mil määral oli see tunginud Nõukogude riigi kõikidesse tegevusvaldkondadesse.
Erilaid, H. Aja jälg kivis : Prantsusmaa
Tuntud ja armastatud raadiohääle Helgi Erilaiu saadetest „Aja jälg kivis” tuttavad lood on nüüd saanud raamatuks.
Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal. Enamik neist jutustab autori jaoks nii imepärasest Pariisist, aga põikame ka Prantsusmaa põhjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele, Vahemere-äärsesse Cōte d’Azuri suvituspiirkonda ning sajandite jooksul käest kätte käinud Strasbourgi, mis Euroopa jaoks nii tähtis on. Lõpetuseks teeme väikse ekskursi Monaco vürstiriiki, mille ajalugu on Prantsusmaaga tihedalt seotud.
Frizsche, C. Eesmärk oli ellu jääda
Kuus aastat okastraataia taga (1943-1949)
Claus Fritzsche mälestused
Endine Saksamaa pommilennuväe lendur meenutab paari nädalat, mis ta veetis Idarindel 100. pommieskaadri Viking koosseisus, ja kuut aastat, mil ta viibis sõjavangina NSV Liidu territooriumil. Ta kirjeldab kaasahaaravalt sakslastest sõjavangide olmet, nende suhteid laagrite administratsiooni ja kohalike elanikega.
Jaanipäev
Jaanipäev on läbi aegade olnud helge ja rõõmus suve alguse suurpüha, mis on segatud looduse salapärase vägevuse, tule maagia, tunnete ja romantikaga. Olgugi et jaanipäev on läbi aja koos meiega mitmeid „uuendusi“ läbi teinud, on ta põhiolemus samaks jäänud.
Nii nagu muiste, süttivad nüüdki suviselt õitsval Eestimaal jaaniööl tuhanded tuled...
Eesti Vabaõhumuuseumil on koostöös kirjastusega Grenader valminud raamat Jaanipäev.
Taskupärases suuruses raamatust leiab iga huviline rikkalikult piltidega illustreeritud lugemist jaanipäeva uskumuste ja kombestiku kohta, ent samuti ka praktilisemaid juhatusi toiduretseptide, mänguõpetuste ja laulutekstide näol.
Holloway, M. Kauboi ja Wills
Südamlik lugu, kus autismidiagnoosiga poissi aitab paljude oskuste arendamisel ta armas ja seltskondlik koer - kuldne retriiver nimega Kauboi. Poisi ema räägib selles raamatus oma kogemustest, tagasilöökidest ja edusammudest.
Grinberg, D. Loomariigi ehituskunst (lastele)
Raamat tutvustab loomariigi imelisi ehitusmeistreid. Põhitähelepanu on putukate, lindude, kalade, kahepaiksete ja väiksemate loomade erilistel oskustel, nende võimel ehitada omapäraseid, keerulisi ja tugevaid pesi ning seada oma vaenlastele nutikaid lõkse. Põnevust lisavad ruumilised pildid, avatavad informatsiooniaknad ja taskud. Raamatu lõpus on väike küsimustik ja mäng.
Juul, J. Minu piirid-sinu piirid
Paukson, E. Pauksoni astroloogiline abimees 2012
Sõjas kasvanud poisid : Eesti meeste mälestused
Kull, M. Tapva hämaruse päevaraamat
Talbert, B.W. Õmblemise käsiraamat
Vastused kõigile küsimustele, mis sul eales pähe tulevad:
* Kuidas õmblustöö jaoks sobivaimat nõela valida?
* Mis vahe on „reljeefiga“ ja „reljeefita“ lõike paigutusel?
* Olen näinud mitme kummipaelareaga värvleid. Kuidas seda tehakse?
* Kuidas oma keha mõõtudele toetudes lõiget valida?
* Millal peaksin kasutama prantsuse õmblust ja kuidas seda tehakse?
* Kuidas ma rõiva seesmisel poolel tõmbluku ümber olevat tugevduskihti viimistlema peaksin?
Jne, Jne Jne...

Tammis, I. Eesti tikand
Sellesse raamatusse on kogutud üle 400 mustri, mis on vaid kübeke meie väga rikkast rahvakunstist. Mustrid pärinevad nii aastaid tagasi ilmunud raamatutest, Eesti Rahva Muuseumi kogudest kui ka sõprade riidekappidest, mõned on aga vanadelt fotodelt piste-pistelt maha kirjutatud.
Laan, U. Ela hästi!
Nii Londonis kui Eestis elav joogatreener ja kolumnisti Ulrika Laane esimene raamat „Ela hästi“ on joogafilosoofiline lugemine, kus kehalistele harjutustele on lähenetud ka vaimsest aspektist. Autor annab näpunäiteid, millist joogastiili valida, mis on mediteerimine ja kuidas mediteerida, räägib taimetoidust ja vaimsest heaolust. Humoorikas toonis keskendutakse sellele, kuidas olla julge ja elule avatud.
Kius olla julge: luuletajad luulest
Noorema põlvkonna luuletajad mõtisklevad luule olemuse üle. Milles
seisneb luule tähendus ja olulisemad omadused? Kuidas on luule seotud
teiste kirjandus˛anridega? Kas luuletaja peab ootama inspiratsiooni?
Miks luuletajad kirjutavad just nii, nagu nad kirjutavad? Milline on
hea luuletus?
Klienditeenindus valguses ja varjus
Origami: 12 võrratut paberkujukest
Saare Tan, D. Regina: mu imekaunis võitlejanna
Regina Tan (19.09.1999 - 20.09 2009) oli eesti-hiina päritolu tüdruk, kes oma ainsad 10 eluaastat elas Ameerika Ühendriikides. Nelja-aastasena haigestus ta ajuvähki ning pidas kuus aastat ränka ja vaprat võitlust haigusega, mis kord taandus, siis jälle uuesti ründas, elas üle neli ajuoperatsiooni ja kuude kaupa kurnavat keemiaravi. Viimaks tuli Reginal ja ta perekonnal haigusele alla vanduda: Regina suri päev pärast oma kümnendat sünnipäeva. See raamat on Regina eestlannast ema Diana avameelne, traagiline ja tundeline jutustus sellest, mida tähendab elu vähihaige lapse kõrval.
Autor ja kirjastaja annetavad raamatu müügist saadud tulu Tallinna Lastehaigla Toetusfondile pahaloomulise ajukasvajaga lastele ravimite soetamiseks.
Siberi eestlaste elud ja lood


2011. aasta maikuu uudiskirjandus

Ilukirjandus:
Piir, M. M. Ajalooja
Lüüriline lühiromaan jutustab noore iseseisva naise loo alates lapsepõlvest 1970. aastatel kuni tänapäevani. Selle kõrval jälgitakse ajastu ja vaimulaadi muutumisi. Põhitähelepanu keskendub peategelase ajaloohuvile, omapärastele inimsuhetele, hingelisele kasvamisele ning väärikale eneseteostusele. Teost iseloomustab tundlik ja poeetiline keelekasutus.
Autor on 2008. aasta romaanivõistluse võitja.
Cartland, B. Apolloni armuvalgus
Hansen, A. Eestlasena Londonis
Aime Hanseni värvikas elustiiliraamat viib meid Londoni varjatud nurkadesse, avab särava suurlinna peidus poole, mida turist naljalt ei märkagi. Koos pikemat aega Londonis elanud autoriga jälgime metropoli maa-alust elu, kohtume kodututega, näitlejaks ihalejatega ja surnuaiavaimudega, osaleme kuninglikul hobuste võidusõidul… Saame teada, mis tunne on olla lillepoetüdruk Madonna maja lähistel, segada pubis jooke, õpetada võõramaalastele inglise keelt. Vahetult vahendatud muljed ja isikupärane kirjutamisstiil teevad Aime Hanseni raamatust haarava lugemisvara.
Elas kord ...
Dahl, R. George'i imeline arstirohi (lastele)
Haldjate otsingul
Kaunite piltidega raamat, mis viib meid haldjate otsingule 19. sajandi viimastesse kümnenditesse.
Glattauer, D. Hea põhjatuule vastu
Kas argipäevast hõivatud tegelikkuses võiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Leo Leike postkasti jõuavad eksikombel kellegi tundmatu Emmi Rothneri e-kirjad. Mees vastab viisakusest. Ja kuna Emmile tundub mees ligitõmbav, kirjutab ta vastu. Peagi möönab Leo: „Te huvitate mind meeletult, kallis Emmi! Kuid ma tean ka seda, kui absurdne säärane huvi on.” Ja veidi aja pärast tunnistab Emmi: „Teie read ja minu riimid nendele – need annavad kokku mehe, keda ma äkitselt kujutlen, et selline võib olla, et keegi selline on päriselt olemas.” Paistab, et küsimus on veel vaid ajas, millal toimub nende esimene tõeline kohtumine, kuid see küsimus erutab mõlemat nii väga, et nad pigem viivitavad vastamisega. Pealegi on Emmi õnnelikult abielus. Ja Leo seedib parasjagu nurjunud suhet. Ning üldse: kas saadetud, vastu võetud ja salvestatud lembetunded peaksid kohtumisele vastu? Ja mis siis, kui jah?
Roberts, N. Hetk, mida nautida
Highsmith, P. Hädavares
Walter Stackhouse on üle kolme aasta oma neurootilisele naisele Clarale olnud truu ja toetav abikaasa. Ometi avastab mees, et ta on hakanud fantaseerima naise surmast. Ja kui Clara surnukeha leitaksegi ühe kalju jalamilt viisil, mis sarnaneb Helen Kimmeli nimelise naise hiljutise surmaga, kelle mõrvas tema abikaasa, hakkab politsei huvi tundma ka Walteri vastu. Mees sooritab mitu vale tegu, mis rikuvad ta karjääri ja maine, lähevad talle maksma ta sõbrad ja lõpuks ähvardavad tema elu.
Eksimatu psühholoogilise sügavuse ja hüpnootilise haaravusega kujutab Patricia Highsmith olukorda, kui ületatakse ohtlik joon fantaasia ja reaalsuse vahel.
Hauf, M. Inglitapja
Läckberg, C. Jääprintsess
Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju, mis asub Rootsi läänerannikul väikses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetult, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku. Miski, mis juhtus kahekümne viie aasta eest, heidab sünget varju Alexile ja teda ümbritsenud inimestele. Alguses vastumeelselt, kuid seejärel aina kasvava uudishimuga otsustab Erica välja uurida, kes on valmis tõe varjamiseks kasutama sedavõrd äärmuslikke vahendeid. Samal ajal peab Erica tegelema oma isiklike probleemidega – värske armulooga ja tundega, et 35aastasena ei tea ta, mida oma elult tegelikult tahab...
Kahro, M. Kaljud ja kameeleonid
Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud.
Kui saatus paiskab Joeli kokku jõukast perest pärit tüdrukuga, vallandub armastusest, vihkamisest, unistustest ja valedest läbipõimunud ohtlik sündmustejada, mis viib meeleheitlike tegudeni.
Marek Kahro (snd 1987) debüütromaan Kaljud ja kameeleonid pälvis Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel III koha.
Volkonski, P. Karukell ja kellakaru (lastele)
Peeter Volkonski luuleraamatus on neliteist viguriga lasteluuletust, millest leiavad oma kasuliku iva ka lapse vanemad.
Nii nagu luuletused, on väikese viguriga ka Katrin Ehrlichi humoorikad ja lustakad pildid.
Seega pakub raamat nii lugemis- kui ka vaatamisrõõmu.
Puhk, Õ. Komissar Reks (lastele)
Põnev jutustus väikelinnas tegutsevast nutikast politseikoerast. Tänu neljajalgse “abikonstaabli” teravale ninale leiavad lahenduse mitu rohkem või vähem kriminaalset lugu, alates lapseröövist kuni ohtliku kurjategija tabamiseni. Peale Reksi, konstaabel Tammiku ning nende tublide abiliste Joonase ja Mia elab Tuulejärvel veel rida värvikaid tegelasi, kelle sarnaseid leidub igas asulas. See on raamat sõprusest, mis teeb elust seikluse, mille parim osa võib olla selle õnnelik lõpp ...
Colter, C. Kümne kohtamisega jah-sõnani
Reid, M. Marchese unustatud kallim
Merelaule sajast suust ja sulest
Eestil on tänu rohketele saartele ja poolsaartele merepiiri enam kui Saksamaal, Poolal, Leedul ja Lätil ühtekokku. Eesti merepiiri pikkus on 3740 km. Ei maksa siis imeks panna, et oleme läbi aastatuhandete luuletanud merest.
Eesti klassikaline mereluule oli sümbolite luule. Meri oli ühe või teise hingeseisundi või aate võrdkuju. Uuemat Eesti mereluulet kannavad impulsid ja isikupärased nägemused, millel ei pruugi olla ühest tähendust.
Eelrand, H. Mida te kogu aeg lõkerdate?
Helen Eelrand on ajakirjanik ja kirjanik, kelle debüütromaan “Pasodoble” ilmus 2010. aasta lõpus. Ta on raamatute “Urmas Ott. Teletähe lugu”, “Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!” ja “Regina. Mu imekaunis võitlejanna” kaasautor.
2009. aasta märtsis jõudis ta koos abikaasa ja kahe tütrega Hispaaniasse, kogu maine vara ühes suuremat sorti sõiduautos. Et jääda.
See raamat on tema esimese pooleteise aasta elu põhjal sündinud kirglik armastuskiri maailmanurgale, mis neid, täis hoogu, rõõmu, seiklusi ja armastust, vastu võttis.
Helenile on öeldud, et tema tunded Andaluusia vastu on naiivsed ja ebaobjektiivsed. Et ta keeldub halba nägemast. Võibolla see nii ongi, kuid mida kaugemale ta sünnimaalt triivib, seda arusaamatumaks ja võimatumaks muutub tema jaoks iga hinna eest kõigi ja kõige kahtlustamine, põlastamine, hindamine ja vihkamine või jumal teab kust pärit kujutelm, et üks inimene on teisest parem.
Kangur T. Nii siis jääbki
Jüri Järve, 12. a. ratastoolis, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige:
"Minu teada on antud romaan Eesti kirjandusmaastiku esimene tõepärane ja elutruu raamat liikumispuudega inimeste igapäevaelust. Oleks justkui oma elulugu lugenud. Soovitan kõigile, et paremini mõista hättasattunu hingeelu."
See on Taavi Kanguri (1974) teine romaan. Esimese teose eest pälvis autor Tänapäeva 2010. a. romaanivõistlusel II koha.
Kalde, E. Päkamaa (lastele)
Macomber, D. Rosewood Lane 204
Vilep, H. Saatuse mängud
Hvostov, A. Sillamäe passioon
Andrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval. Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist.
Need lood avavad eesti lugejale uusi tahkusid, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist. Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.
Suur valmiraamat
“Valmiraamat” juhib lugeja antiikajast tänasesse päeva, pakub tekste legendaarsest Aisoposest eesti noorte autoriteni. Väga erinevad kunstnikud on raamatut illustreerides lisanud oma värvid ja vaatenurga ehk oma loo.
Uks ammendamatusse valmimaailma, kust loodetavasti nii vana kui ka noor lugeja leiab oma salakambri, on avatud…
Lember, I. Sügiscapriccio
Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem?
Mõnes mõttes on tegemist järjega 2001. a. ilmunud romaanile Kevadromanss, mis on ka meie raamatukogus olemas.
Despain, B. Sünge jumalus
Bailey, R. Tants miljardäri pilli järgi
Juur, M. Teie kallis peaminister
Sa hoiad käes raamatut, mille ilmumine sai võimalikuks tänu IT-süsteemide nõrkusele. Kuidas murti sisse Eesti valitsuse serverisse, kuidas jõudis ministrite eraviisiline meilivahetus ajalehte ja nüüd koguni raamatukaante vahele, kes vastutab lekke eest? Kõiki neid küsimusi uuritakse põhjalikult.
Itimeeste patsid hakkavad lendama.
Kaugver, R. Võõra mõõga teenistuses
1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel. Päevikupidaja, romaani alguses vaid 16-aastane gümnaasiumiõpilane Väino Orunurm püüab jääda iseendaks ja leida õige suund, kuhu kujunenud olukorras minna. Kas liituda Omakaitsega või tunda kaasa kommunistidele? Kas pidada põrandaalust võitlust Eesti vabariigi eest või vaadata vaikselt kõrvalt? Selliste küsimustega heideldes puutub ta kokku erinevate maailmavaadetega, püüdes siiski leida oma kohta.

Aimekirjandus:
Karjus, I. Hingeteed
„Kas see, millega me täidame oma keha, mõjutab ka meie hinge? Kas taim võib anda inimesele elujõudu ja panna rõõmsalt voolama eluenergia ning täita ka hinge rahuloluga? Just nendele küsimustele mõeldes panin sellesse raamatusse kirja oma mõtted taime teekonnast läbi inimese“, ütleb selle raamatu autor Irje Karjus ehk Metsamoor.
Vainola, A. Inventuur
Muusik Allan Vainola teeb raamatus «Inventuur» oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980–2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud.
Tootsen, Ü. Kahe mere vahel ehk ...
1976. aasta toimus Eesti Televisiooni korraldatud suurekspeditsioon "Tallinn-Vladivostok". Reisil juhtis telemees Ülo Tootsen ja see kestis 177 päeva, mille kestel läbiti maastikuautoga UAZ 22 000 km, rongiga 2600 km, laevaga 2200 km, lennukiga 12 000 km. Külastati rohkem kui sadat suuremat Venemaa linna. See oli üks suurejoonelisemaid reise, mille eestlased nõukogude ajal sooritasid. Ekspeditsiooni tulemusena valmis 21 tele saadet sarjast "Kahe mere vahel“ ning 6 olukirjeldusfilmi.
Anton, L. Kuhu küll kõik külad jäid?
Autor kirjeldab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla – ja selle elanike saatusekeeriseid, projitseerides selle oskuslikult kogu Eestimaa ja eesti rahva ajaloo foonile, minnes sealjuures ajas tagasi kuni 13. sajandini. Lembit Anton tõestab tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt ja ettekavatsetult hävituslainete kaudu sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Humoorika punkti paneb kogu raamatule peatükk, kus Kremli maailmavallutajad rakendasid teadusliku kommunismi teooriat maaparandusel.
Logue, M. Kuninga kõne
„Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.
Pitamic, M. Lapse mängud
Raamatu mõtted liikumise, osavuse, loovuse ja mälu täiendamiseks pakuvad väikelastele ja vanematele võimalust koos mängides õppida ja laste olulisi oskusi ning võimeid arendada.
Raamatus on
• mängud peegliga
• liiva- ja veemängud
• värvide sobitamine
• vaatamine ja kuulamine
• muusika saatel tantsimine
• jutustamismängud
• laulmine
• õuetegevused nagu looduslik kollaaž ja jalutuskäigud
Gutberlet, B.I. Maiade kalender
Miks mõtles üks põlismetsa rahvas üle 2000 aasta tagasi välja nutika kalendri, mis oli täpsem kui Euroopa oma? Miks koosneb nende kalender paljudest mõistatuslikest tsüklitest? Kuidas suutsid nad ilma teleskoobita välja arvutada taevakehade liikumisteesid nii täpselt sajandeiks ette? Kas tõesti ähvardab inimkonda 21. detsembril 2012 mingi katastroof, kuna siis lõpeb maiade kalendri kõige pikem ajaarvestuse tsükkel? Autoril on nendele küsimustele vastused olemas ning ta seletab lahti müüdid ja legendid, tehes seda nii meeltlahutavalt kui kompetentselt.



2011. aasta aprillikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Roberts, N. Ajad muutuvad
Laur, E. Aloise
Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel ära märgitud töö „Aloise“ on hoogne seiklusjutt rüütliromantika austajatele. Tegevus toimub 14. sajandil väljamõeldud Habingeni kuningriigis kusagil Põhja-Alpides, kus amatsoonlik kuningatütar Aloise on sunnitud tavapärased seltsidaamid ja pikad kleidid vahetama ratsarüü ja ammu vastu, et jääda ise vabaks ja kaitsta vallutajate eest ka oma riiki.
Anderberg, B. Amorina
Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan „Amorina“ kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930ndateni. Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni.
Vilbaste K. Aotähe aastaring: looduspäevik
Loodusenaine Kristel Vilbaste on looduse aastaringe Eesti Päevalehes ilmutanud 2006. aastast alates, ikka nädal ja lugu. Looduse ilust ja võimust, taimeriigis toimuvast, lindude-loomade elust ─ kõigest sellest, mida nähtud üheskoos Aotähega. Ja oskusest avada meeled, imestada, märgata...
Siia raamatusse on pandud nüüd juba 6-aastase Aotähe viimane aastaring 2009 ─ 2010. Mälestusväärne ilmavempude aasta, mis on meile pakkunud erilisi elamusi ja lausa kamaluga “sajandi kõige-kõigemaid”.
Lugusid ilmestavad meeleolukad fotod.
Anderson, N. Armastus ja iha
Trevor, W. Armastus ja suvi
On suvi ja vaiksesse Rathmoye linnakesse on saabunud võõras. Teda märkab Ellie, noor kloostrikasvandik, kes on abielus Dillahaniga, talunikuga, kes pole ikka veel üle saanud oma esimese naisega toimunud tragöödiast. Pikkadel kuumadel päevadel tekib Ellie ja võõra vahele salatud kiindumus. Linnaelanikel ei jää üle muud kui vaid pealt vaadata ja vaikida, kui kirg, armastus ja saatus oma vältimatut teed kulgevad.
Iiri kirjanik William Trevor (s 1928) on avaldanud üle 30 raamatu ja ta on pälvinud oma loomingu eest rohkelt tunnustust, 2009. aastal ilmunud romaaniga „Armastus ja suvi“ kuulus ta Bookeri auhinna nominentide hulka.
Meyer, S. Bree Tanneri lühike teine elu
Bree Tanneriga kohtusid “Videviku” saaga lugejad Stephenie Meyeri romaanis “Päikesevarjutus”.
Bree Tanner vaevu mäletab elu enne oma tavatult võimsaid aistinguid, üliinimlikke reflekse ja pidurdamatut jõudu. Elu enne lakkamatut verejanu… elu enne seda, kui temast sai vampiir. Bree teab, et kooselu teiste verinoortega on ohtlik ja järgida tuleb paljusid reegleid: valva oma seljatagust, jää märkamatuks ja ennekõike – ole päikesetõusuks kodus või sure. Üht ta aga ei tea: tema surematu-elu läheneb kiiresti lõpule.
Väli, L.-M. Eikeegi eikunagi eikusagil
Romaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljelda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk.
Autoril on õnnestunud voolavas, kõnekeelt matkivas keeles kirja panna mässumeelsete teismeliste maailmanägemus, mis on küll nooruslikult vihane ja kompromissitu, ent mitte kitsarinnaline ega rumal, nende mure maailma pärast jätab kokkuvõttes väga sümpaatse mulje.
Cookson, C. Harold
“Haroldis” leinab Maisie oma teist abikaasat ning lohutust pakub talle Haroldi-nimelise nooruki seltskond. Maisie otsustab poisi lapsendada ning elu hakkab talle taas rõõmu pakkuma. Siis aga selgub, et saatusel on Maisie’le veel keerdkäike pakkuda ja tal tuleb teha raskeid otsuseid...
“Harold” on Catherine Cooksoni Hamiltoni-triloogia viimane raamat (varem on sarjas ilmunud „Hamilton“ ja „Hüvasti, Hamilton“).
Abbott, D. Klaverimängija
Raamatus hargneb lahti haarav ja liigutav lugu inimsuhete haprusest, juhuste mõjust ja sellest, kuidas väikesed vead inimloomuses võivad kujundada meie saatust.
Lõikava irooniaga pikitud, samas ääretult siiras teos, kus igal sõnal on kaal. Nagu peategelane, on ka romaani autor David Abbott reklaamiguru. Reklaamindusest erru läinud Abbott on ohtralt reklaamiauhindu pälvinud ning büroo Abbott Mead Vickers BBDO rajaja.
Unt, M. Kogutud teosed 6
Yrsa, S. Kolmas märk
Pervik, A. Kunksmoor
McCann, C. Las suur maailm pöörleb
Seda romaani võib nimetada maailmalinna New Yorgi kirjanduslikuks portreeks, fooniks seitsmekümnendad aastad. Teose läbivaks motiiviks on kõrgel linna kohal, kahe Maailma Kaubanduskeskuse pilvelõhkuja vahele tõmmatud trossil kõndiv, tantsisklev, kõigest maisest üle olev mees. Tema alla jääb linn oma inimestega - paremat elu otsima tulnud vennad Iirimaalt, Vietnamis poja kaotanud ema, end tänaval müütavad naised, iga hinna eest tunnustust otsivad noored -, kelle saatused kirjaniku tahtel kummaliselt põimuvad.
2009.a pälvis teos USA Rahvusliku Raamatuauhinna ja saavutas kiiresti rahvusvahelise tunnustuse, seda on nimetatud tõeliseks 21. sajandi romaaniks.
Saar, K. Lepatriinupüüdja
Macomber, D. Lighthouse road 16
Gavalda, A. Lohutaja
Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri. Need kolm sõna suudavad pöörata ta elu pea peale, viia ta mõtted minevikku lahendamata jäänud probleemide, tegemata jäänud tegude ja ütlemata jäänud sõnade juurde. Lapsepõlvesõbra poole minnes satub ta aga kohta, mis on täielik vastand tema hallile argielule Pariisis. Ta kohtub seal inimesega, kes erineb täielikult suuremast osast teda iga päev ümbritsevatest inimestest, ja see seiklus aitab Charles’il mõista, mida tal õnneks vaja on…
Anna Gavalda on üks menukamaid tänapäeva prantsuse kirjanikke. Tema sulest on pärit teisigi eesti keelde tõlgitud raamatuid: „Ma armastasin teda”, „Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks”, „Koos, see on kõik” ja „Näpatud tunnid”.
Perez-Reverte, A. Lõuna kuninganna
Suvorov, V. Maoõgija
Roose, M. Minu Amsterdam
Kahu, K. Minu Guatemala
Rönkä, M. Mõrtsuka näoga mees
Tohvri, E. Naabrid
On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema.
Brooks, H. Ootamatu armastus
Berry, S. Romanovite ettekuulutus
Atlanta advokaat Miles Lord on vaimustatud võimalusest viibida Moskvas ajaloolisel hetkel: pärast kommunismi kokkuvarisemist ja üksteisele järgnenud nõrku valitsusi on vene rahvas otsustanud rahvahääletusel taastada tsaarivõimu. Uus tsaar valitakse Nikolai II kaugete sugulaste seast. Milesi ülesandeks on uurida ühe kandidaadi tausta, kuid ootamatult pääseb ta ühel Moskva väljakul üle noatera püssimeeste rünnakust. Äkki tormab Miles mööda maailmajagusid ringi, ainsaks teejuhiks Rasputini salapärased sõnad, mille kohaselt Romanovite tsaariperekonna tapmine 1918. aastal ei jää nende loo viimaseks peatükiks. Ettekuulutus saab vapustava tähenduse – mitte ainult tsaari ja emakese Venemaa tuleviku, vaid ka Milesi enda jaoks.
Wassmo, H. Sada aastat
Romaan “Sada aastat” põhineb autori perekonnalool. Selle sündmused kulgevad 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi keskpaigani Põhja-Norras, mis on ka autori sünni- ja kodupaik. Teose peategelasteks on mitme põlvkonna naised, alates esiemast Sara Susannest ja lõpetades noorukese Herbjųrgiga. Neil kõigil on oma eluvõitlused võidelda ja neid aitab selles vaprus ja tugev tahe. Suure osa romaanist moodustab lugu sellest, kuidas Sara Susanne oli modelliks ingli jaoks Steigeni kiriku altarimaalil, ja selle ümber lahvatanud pingetele, kui kunstnik hakkas maalima ka Sara Susanne portreed. Altarimaali võib praegugi kirikus näha. Hiljuti leiti üles ka Sara Susanne portree, mis vahepeal usuti olevat vaid suguvõsa müüt. Dina-triloogiaga, mille tegevus toimub ju ligilähedasel ajal samuti Põhja-Norras, ühendab “Sadat aastat” ühine tegelane, Sara Susannet raviv noor arst Benjamin Grųnelv, Dina poeg.
Andrews, V. Sherlock Holmes: Baker Streeti kummitus
Bronte, C. Shirley
Cornick, N. Skandaalisahin
Tibbals, G. Sügavad mäluaugud ehk äkki sa oled selle raamatu juba ostnud
Kui te olete kunagi lasteaiast vale lapse ära toonud, hakanud kingi jalast ära võtma keset nende jalgapanemist või parkinud oma auto kohta, mida te pärast enam ei mäleta, siis on see raamat just teie jaoks. Võtke endale tass teed või kohvi (tasse leiate ilmselt igast toast), leidke oma lugemisprillid (need on teil kindlasti laubale lükatud) ja hakake nautima seda kogumikku anekdootidest, naljakatest juhtumitest ja vaimukatest ütlustest samasuguste hajameelsete inimeste kohta nagu te ise.
Vandenberg, P. Unustatud pärgament
Lind, T. Vale tõde
Beaton, M.C. Vembumehe surm
Nesbo, J. Vereteemandid
Suvepuhkusteaegset Oslot on tabanud kuumalaine. Vår Frelsersi surnuaia lähistel hakkab ühe kortermaja köögilagi tilkuma. Pliidil keevasse vette ilmuvad pisitillukesed tumedad klombid. Samal ajal on politseiuurija Harry Hole oma kodus purjus ja maha jäetud ning kuu aja pärast töötu. Tema ennastsalgavad katsed paljastada kolleeg Tom Waaleri tegelik pale on lõplikult luhtunud, ta on reetnud nii iseenda kui ka kõik lähedased inimesed. Läbi peatäie ähma kuuleb ta lõpuks telefonihelinat. See on ülemus, kes teatab toimunud veretööst. Tapetud on naine, kelle otsmikul on kuulihaav ja vasakult käelt puudub nimetissõrm. See on Harry Hole viimane juhtum, mis tal tuleb lahendada koos Tom Waaleriga.
Jo Nesbų (snd 1960) on Norra tuntumaid krimikirjanikke. Tema romaan Punarind (ee 2009) võitis Norra raamatukaupmeeste auhinna ja kuulutati 2004. a NRK raadiokuulajate ja Norra raamatuklubide liikmete seas kõigi aegade parimaks Norra kriminaalromaaniks. Ka järgmisi romaane Muretu (Sorgenfri 2002, ee 2010) ja Vereteemandid (Marekors 2003) on saatnud lai rahvusvaheline tunnustus ja suur müügiedu.
Grass, G. Vähikäigul
Jaanuaris 1945 ründas Nõukogude allveelaev põgenikelaevaks ümber kohandatud Saksa lõbusõidualust Wilhelm Gustloff ning saadab umbes 9000 inimest märga hauda Läänemere külmadesse lainetesse. Laevalt pääsenud naisele torpeedokaatris sündinud poeg, hilisem ajakirjanik, püüab toonastesse sündmustesse selgust tuua ning satub ühtaegu meeldivale ja ebameeldivale rajale, mis viib ta oma perekonna ja Saksamaa vastuolulisse ajalukku.

Aimekirjandus:
Kõivupuu, M. 101 Eesti pühapaika
Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade.
Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni.
Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal.
See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.
Haughton, B. Ajaloo mõistatused
Treier, M. Anne Erm : hiliskevad
Wills, J. Dieedipiibel
Lunter, A. Gilgamesist "Puhastuseni"
Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka ˛anrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt. Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.
Värk. E. Helend Peep : roosiokkalisel teatriteel
Viires, H. Huntide reekviem
1907. aastal Ida-Virumaal sündinud Hugo Viires arreteeriti nõukogude võimuorganite poolt 1946. aastal ja mõisteti kümneks aastaks sunnitööle. Pääsenud küll sovjetlike vangilaagrite põrgust lõpuks eluga, oli tema nii paljutõotavalt alanud kirjanduslik karjäär paraku läbi. Enne Teist maailmasõda, aga ka selle ajal, oli ta avaldanud toonases perioodikas hulgaliselt artikleid, esseesid ja arvustusi ning kirjutanud näidendeid.
Käesolevas, oma esimeses avalikkuse ette jõudvas raamatus annab unustatud kirjamees haarava olukirjelduse küüditamisest ning nõukogude võimuorganite ja hävituspataljonide verisest märatsemisest Ida-Virumaal 1941. aastal. Lisaks sisaldab trükis põhjaliku ülevaate autori elukäigust, mida täiendavad mitmed meeleolupildid sõjaeelsest Eestist.
Muuhulgas on juttu ka Toilast, Abram Simonist ja siinsest kultuurielust enne II Maailmasõda.
Jaaniste, T. Häid mõtteid kevadiseks meisterdamiseks
Osho Intelligentsus
Kallast, M. Käitumise käsiraamat
Meie elu olulisi valdkondi käsitletakse raamatu viies peatükis:
· Head kombed igapäevaelus
· Viisakus töösuhetes
· Peol, külas ja tähtpäeval
· Rõivastumisetikett
· Kõik algab lastetoast
„Käitumise käsiraamat“ ei suuda küll asendada inimese enda pingutusi, hoolivust, austust ja armastust, mis on heades kommetes olulised, kuid on suurepäraseks kaaslaseks ning teejuhiks.
Valk, H. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua
Raamat keskendub Valgu lapsepõlvele ja poisieale.
Ühtlase ilusa käekirjaga, imepeene tindipliiatsiga on paksu nahkkaantega kladesse kirjutatud üks lugu. Koletust pommiraginast sõjaaegses Gattšinas; kodusest praeliha-lõhnast Virumaa rehetoas; kibedast puudusest sõjajärgses Tallinnas.
See on läbielatud ajalugu, mille on oma lastelaste jaoks paeluvalt taaselustanud üks siitkandi säravamaid vanamehi – Heinz Valk.
Visser, C. Naised võõrsil
Suur viktoriiniraamat
* Merevesi külmub 0 kraadi Celsiuse juures. Õige või vale?
* Universum paisub üha edasi. Õige või vale?
* Koaala ei joo üldse. Õige või vale?
* Täiskasvanu naha pindala on umbes 1,5 m2. Õige või vale?
Üle 1000 üllatava küsimuse ja vastuse sisaldav vahva raamat mängimiseks üksi või mitmekesi, sõpradega või vanematega. Küsimused on liigitatud seitsme teema alla ja kolme raskusastmesse, käsitledes loomi, loodust, teadust, maailma, ajalugu, kultuuri ja inimkeha. Raamatule on lisatud mänguratas küsimuste loosimiseks ja punktiarvestid igale mängijale.
White, E. Üksildane
Need vapralt ausad mälestused kirjeldavad kroonilise üksildase valulisi ja kurnavaid kogemusi. See omalaadne raamat on esimene tervenisti üksildusele pühendatud raamat.
Vaatamata huvitavale tööle, headele sõpradele ja toetavale perekonnale kannatas Emily White tõsise üksilduse all ning veetis õhtuid ja nädalalõppe üksinda kodus, püüdes aru saada, miks ta tunneb end kõigist eraldatuna. Et hoida püsti aktiivse sotsiaalse elu fassaadi ja peita valusat tõde, valetas see edukas noor advokaat sageli nii teda ümbritsevatele inimestele kui ka iseendale.
Selles sügavalt läbinägelikus, hingekriipivas ja valgustavas mälestusteraamatus kirjeldab White oma võitlusi, et mõista halvavat üksildusseisundit ja sellest vabaneda. Ta rõhutab, et krooniline üksildus väärib samasugust tähelepanu nagu kõik teised mentaalsed häired, täpselt nagu näiteks depressioongi.

2011.a. märtsikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Ralston, A. 127 tundi vangis kaljulõhes
„127 tundi vangis kaljulõhes” on Aron Ralstoni esimene raamat, mille põhjal valmis 2010. aastal ka film „127 tundi”.
Inimtühjal Utah’ kanjonitemaal matkates tundis Aron Ralston end alati täiesti koduselt. Ent ühel päeval, sügavas ja kitsas kanjonilõhes, naelutas liikuma hakanud 800-naelane kaljurahn Aroni parema käe ja randme vastu kanjoni seina.
Ta heitis kõrvale ühe pääsemisvõimaluse teise järel. Siis aga andis sünge selgushetk talle mõtte rahnust pääsemiseks ning ühe kõige meeleheitlikuma teo sooritamiseks, mida inimene on suuteline ette kujutama.
Pärast raamatus kirjeldatud sündmusi on Aron Ralston jätkanud ronimist Colorado viiekümne üheksal üle 14 000 jala küündiva kõrgusega tippudel, tehes seda üksinda ja talvel.
Mikweldt, J. Anonüümkirjad
Armastuse allikas
Raamatust saab sõõmata armastuse-sõnu paljudelt Eesti autoritelt: Vahur Afanasjev, Ave Alavainu, Ott Arder, Lehte Hainsalu, Kärt Hellerma, Evald Hermaküla, Jaan Isotamm, Heiti Kender, Krister Kivi, Evelin Kivimaa, Indrek Koff, Kersti Kreismann, Jaan Kross, Arvo Kukumägi, Ellen Niit, Rudolf Rimmel, Jürgen Rooste, Helgi Sallo, Erika Salumäe, Arvi Siig, Andra Teede, Arvo Valton, Elo Vee, Tõnu Õnnepalu jt.
Heinsaar, M. Ebatavaline ja ähvardav loodus
Mehis Heinsaar on avaldanud seni viis raamatut: kaks jutukogu, kaks romaani ja ühe luuleraamatu. Oma elamise aega jaotab ta võrdsetes kogustes Tartu ja Mulgimaa vahel. Olles pälvinud küll mitmeid kirjandusauhindu ja saavutanud tunnustatud kirjaniku staatuse, tunneb autor siiski üha tugevamat tõmmet tihnikute poole.
Raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” sisaldab 28 juttu, mis viivad lugeja kummalisse maailma, kus juhtub kummalisi asju. Kõik on nagu päris, aga pole ka.
Õunapuu, E. Eesti gootika: lauavestlused
Tuntud kunstniku, filmimehe ja kirjaniku Ervin Õunapuu absurdihõnguline fragmentaarium müütilise kultuuri- ja usuasjade administraatori Martin Maria Kulli elust ja tegevusest Pühal Maarjamaal.
Illustreeritud autori tehtud fotodega.
Tegemist on igati esindusliku, heal paberil (tinglikult ka fotoalbumina käsitletava) trükisega.
Tangsoo, J. Eilsest tänasesse
Oma romaanides teravate süžeedega silma paistnud autor on seekord võtnud vaatluse alla hävituspataljonide tegevuse metsavendade hävitamisel, samuti ka KGB poolt toimepandud kuriteod Nõukogude Eesti elanike vastu. Mitme läbiva süžeeliiniga romaanis on kesksel kohal noore mehe Leo kujunemislugu, tema püüdlused hariduse omandamiseks, isikliku õnne leidmiseks, normaalse elu elamiseks ses keerulises ja vastuoludest tulvil ajajärgul, mil olime sunnitud elama võõra võimu all.
Baricco, A. Emmaus
Wallace, E. Julm jõuk
Michaels, K. Kuidas meelitada kaunitari?
Raud, E. Kurjad mehikesed (lastele)
Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada.
Oi, nüüd sa vist küll kohkusid!
Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.
Perrin, D. Kust valutab?
Wimberg. Kutsutud külaline (lastele)
12-aastase Marteni vanaema sureb ära. Eks ta oli ka juba vana inimene. Nii et selles mõttes asjade tavapärane käik. Aga tavapärane pole hoopiski see, et vanaema vaim hakkab võtab Marteniga ühendust ja hoiatab lähitulevikus juhtuvate sündmuste eest. Ja need sündmused ei jää tulemata. Alguses rahulik, muutub tegevus lõpu poole üha pingelisemaks ja... õudsemaks. See raamat on tugevate närvidega lastele, kellele meeldivad tondijutud, vanuses 9 pluss.
Mänd, H. Laululadu (lasteluule)
Heljo Männi luulekogu pealkiri ”Laululadu” viitab sellele, et raamatus on hulganisti luuletusi-laule. Ja et luuletusi on nimetatud lauludeks, seegi on mõistetav, sest eks ilusate puhaste riimide ja kindla rütmiga luuletus kõlagi nagu laul. Selline luuletus heliseb kõrvus ja südames ning sellist luuletust tahad ikka ja jälle kuulda või lugeda.
Keyes, D. Lilled Algernonile
Charlie Gordoni elu teeb enneolematu pöörde.
Ta on sündinud erakordselt madala IQ-ga ning teadlased valivad ta välja eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks, mis loodetavasti tõstab tema intelligentsustaset – sama protseduuriga õnnestus saavutada suurt edu valgel laborihiirel, kelle nimi on Algernon. Operatsiooni mõju ilmneb järk-järgult ja Charlie intelligentsus aina kasvab, kuni see ületab temaga eksperimenteerinud arstide oma. Näib, et on tehtud ülemaailmse tähtsusega avastus, kuni Algernoni seisund hakkab äkki halvenema.
Kas Charlie käsi käib niisamuti?
Barkalaja, A. Lohelausuja (luule)
Varem peamiselt laulutekstide kirjutajana tuntud autor on võtnud ette jalutuskäigu keeleradadel ilma muusika abistava toeta. Selles küpses ja klassikalisena mõjuvas debüütluulekogus põimitakse kartmatult ja valehäbita armastuslüürikat, loodusluulet ja hetkiti ka konkreetsemaid ühiskondlikke heiastusi. Ometi domineerib kõige ja kõigi üle luuletustes siiski loodus. Ka teistele inimolenditele lähenetakse siin eelkõige just läbitunnetatud looduspildistuste kaudu.
Petrone, J. Minu Eesti II
Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks.
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?
Justin Petrone
Ishiguro, K. Nokturnid
Eesti lugejale juba tuttava Kazuo Ishiguro viiest novellist koosnev kogumik ”Nokturnid” ühtne tervik, mis sarnaneb romaaniga. Kõiki novelle ühendab teema, millele autor viitab alapealkirjas „Viis lugu muusikast ja hämarusest“. Need on lood luhtunud lootustest, pettumustest, täitumata jäänud unistustest ja nurjunud eneseteostusest või siis hirmust olla elus teisejärguline, jääda tagaplaanile. Samas on tegu vägagi mitmekihiliste lugudega, ühtki raamatu viiest minajutustajast ei saa pidada täiesti usaldusväärseks ning pigem on algusest peale selge, et nende vaatenurk on tingitud nende endi olukorrast ja minapildist. Nagu eluski, saab tragöödiast tihtipeale farss ning mõnelgi puhul tundub, et kõige olulisemat ei nimetata tekstis kordagi otsesõnu. Ometi on kuhugi ridade vahele peidetud ka inimlik soojus ja lohutus.
Mänd, H. Nõgesed ja nartsissid : kirjanduslikud memuaarid
Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad.
Oll, S. Printsessi voodikohendaja päevaraamat (luule)
Luuletused puudutavad lugejat õrnalt nagu kiirelt mööduva noore tüdruku kleidiserv.
Kui olete selle kogu läbi lugenud, märkate armastust hoopis rohkemates paikades kui seni. Kas või mesilases, kes argipäeviti töötab hoopis rinnanõelana.
Raamatu teiseks autoriks on aastaid ja aastaid omaaegses kultusajakirjas Siluett töötanud moekunstnik Mari Kanasaar, kes üllatab väga nooruslike, energiliste, samas salapäraste piltidega. Ükskõik, millisest ajastust ei pärineks tema joonistatud naiste riided, ühendab kõiki nende kandjaid üks: nad kannavad endas igavest noorust, igavest vajadust ilu ja imetluse järele.
Raamat on pühendatud neile armastustele, milliseid me oma elus oleksime võinud veel tunda, aga ometi pole tundnud
Holt, S. Pööripäev (noortele)
Jubedust tekitav, ennastunustavalt põnev ja õõvastavalt kaasahaarav „Pööripäev“, „Neeljate“ sarja teine raamat, ei lase sind enda haardest enne, kui lõpp on käes.
Rõõm, G. Raamatuvardjad : tähtraamatu tagasitulek (lastele)
Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakoju, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe ...
Algab pöörane seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma. “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.
Celine, L.-F. Reis öö lõppu
Lessing, D. Shikasta
Doris Lessing üllatas oma ulmeraamatuga lugejaid siis, kui ta oli juba väga tunnustatud realistlik proosakirjanik. Ulme on talle siiski vaid vahend, et näidata teravamalt ja selgemini seda, mis toimub meie koduplaneedi arengus. Tema ulmesarja esimeses raamatus on planeet Shikasta (Maa) kolme võimsa kosmoseimpeeriumi mõjuväljas. Need impeeriumid võistlevad ja võitlevad ning püüavad end oma koloniseeritud planeetidel maksma panna. Shikasta saatust mõjutab veel üldine kosmiline tähtede seis, aga ka planeedi elanike endi valikud.
Humphrys, J. Sinine taevas ja mustad oliivid
Mingi hullu idee ajel otsustab John Humphreys osta poollagunenud majakese vaatega Egeuse merele. Et tema poeg Christopher elab koos perega Ateenas, saaks nende abiga sellest lobudikust kerge vaevaga kauni villa. Mis siin ikka viltu minna võiks?
Selgub, et kõik. Mõned näited:
• väike, kuid hirmuäratav maavärin;
• kõige hullem metsatulekahju Uus-Kreeka ajaloos;
• purjus, ohjeldamatu, ülifamiliaarne paabulind;
• vihane vanamees, kes süüdistab Johni oliivipuude varguses;
• hulk töövõtjaid, kes nõuavad hiigelsummasid töö eest, mida neilt kunagi tellitud pole ...
jne, jne, jne.
Gallerne, G. Varjude riigis
Doskocilova, H. Väikese muti seiklused (lastele)
Raamatus jutustatakse neli lugu Väikese Muti seiklustest. Tal on alati palju vahvaid ja põnevaid tegemisi. Kevadel hoolitseb ta tihasepoja eest, suvel
aga kastab aias lilli. Sügisel keedab ta ploomimoosi ja küpsetab
moosipirukaid. Neid pakub ta ka sõpradele. Talvel kelgutab Väike Mutt koos
teistega lumistel küngastel.
Raamat on trükitähtedega.
Hellerma, K. Õrnad kõrvad (lastele)
Kaks linnalast kannatavad omalaadse tõve käes: Kairiin ei talu lärmi, Teodor aga vaikust. Teodorile on vaja õnnelikuks eluks mürtsmuusikat ja liiklusmüra, Kairiini häirib isegi sumisev kärbes.
Tundlike kõrvade pärast sõidutataksegi tüdruk maale, vanatädi Liisbeti hoole alla. Seal hakkavad temaga rääkima koer Nässu ja õue peal mängida armastav lambatall. Ühel päeval satub maale ka Teodor.
See on soe lugu kuulamisest ja kuulmisest, milles on sõnum nii väikestele kui suurtele.
Runnel, H. Ütles mu naine (luule)
Teadmata, kas arvumaagia midagi tähendab või ei, saame siiski nentida: kui luuletaja Hando Runnel oli saanud 71, koostas ta 17. luulekogu täisealistele.
Pealkiri “Ütles mu naine” pole juhuslik. Selle fraasiga algavad kõik sadakond “luuleteksti”. Selle koguga sulgub triptühhonilise kompositsiooni ülesehitus. See kolmik on: “Mõistatused” (2000), “Sinamu” (2005) ja “Ütles mu naine” (2010).
Erinevalt varasemaist lauluraamatuist, kus valitses riim ja laulusalmiks sobiv rütm, on viimane kolmik aforistlik-eepilisema koega. Kui triptühhoni kaks esimest kogu on kronoloogilisemad, tuleb kolmanda koguga juurde dramaturgiline dialoogilisus, sest fraas “ütles mu naine” on ju pöördumine konkreetsema kaaskõneleja või kaaskuulaja või kaastunnistaja poole. Hoolimata luulekogu näilisest intiimsusest, on tegemist “avara kunstilise üldistusega”, nagu öeldi juba vanal hallil ajal heavõitu kunsti kohta.
Raamatus on autori illustratsioonid.

Aimekirjandus:
Ajaga silmitsi : meenutusi Alo Mattiisenist
Jaaniste, H. Häid mõtteid talviseks meisterdamiseks
Ermast, A. Imede aeg
Juhan Viiding, eesti luuletaja
Kogumik „Juhan Viiding, eesti luuletaja“ koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga , esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia.
Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle. Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja.
Haug, T. Klassikute lahkumine : 25 kirjatööd
25 kirjatööd, mis katavad eesti kirjandusmaastiku alates Tuglasest-Tammsaarest kuni Sass Henno ja Andrus Kivirähkini.
Kross, J. Kross - üksikud head mehed
Cox, C. Kuidas olla jumalik
Almann, S. Lasteaeda rõõmuga
Myllärniemi, J. Meheks saamine ilma isata
Isadele - et leida kinnitust ja teadmisi, kui olulised nad oma poegadele on.
Meestele ja vanameestele - et mõista poissi, kes nende hinges igavesti elab ja oma asja ajab.
Poistele - heaks ja targaks kaaslaseks meheks saamise teel.
Emadele - kes tahavad, et nende poegadest kasvaksid mehed.
Naistele ja tüdrukutele - et aru saada, miks mehed on just sellised, nagu nad on, rääkigu nad ise mida tahes.
Psühhoanalüütiline mehistumise ja mehelikkuse käsitlus.
Tilk, M. Minu isa Gunnar Aarma
Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 84 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.
Wilkinson, P. Müüdid & legendid
Müüte – lugusid jumalatest ja kangelastest – leidub maailma kõikides kultuurides. Neis käsitletakse kõige sügavamaid ja põhilisemaid küsimusi: universumi ja inimese loomist, jumalate ja vaimolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Müütides võetakse vaatluse alla armastus ja armukadedus, sõda ja rahu, hea ja halb. Ehkki need lood on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, on nad tohutu kultuurilise väärtusega tänapäevani.
Käesolevas rikkalikult illustreeritud kogumikus on käsitluse alla võetud Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika ja Okeaania muistsed legendid, Vana-Kreeka kangelastest kuni Austraalia põliselanike pärimusteni.
Pantley, E. Nututa uni
Made, R. Reisimise kirg : muljeid 18 maalt
Kui tuled, hea lugeja, reisile koos meiega, satud 18 erineva maa radadele. Kodu-Euroopas ei lookle neist ainsatki, kõik on kauged ja eksootilised paigad. Enamiku tõmbenumbriks on olnud maagilised sõnad: maailma ime või maailma loodusime. Reisisellid Reet ja Tiit võivad kinnitada - kergekäeliselt pole neid austavaid nimetusi jagatud, tõepoolest on imeteldav, mida inimkäed ja -mõistus ning emake loodus on korda saatnud.
Head kaasatulemist meiega ning kaunite ja põnevate paikade nautimist. Sedapuhku koos selle raamatuga oma mugavas tugitoolis!
Saagijagamine
Eesti muinasjutte loomadest ja vanapaganast.
Muinasjuttude hulgas leidub üksteisele lähemaid ja kaugemaid lugusid, erinevatest piirkondadest ja erinevate tegelastega, isegi kui sisu poolest peaksid nad sarnased olema. Saagijagamises on sellised jutupaarid pärit Eesti Rahvaluule Arhiivist, juttude tegelasteks loomad või Vanapagan.
Kohtame neid nagu elus: kannelt mängimas, sitikat praadimas ning võidu jooksmas. Kord jagatakse juuri, kord pealseid, seepärast raamatu nimigi - Saagijagamine.
Simson, M. Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele
Jennings, T. Väike loodusvaatleja
Kui hästi sa loodust tunned? Kas tead, millise väikese imetaja karv muutub talvel valgeks? Kas teed vahet krookusel ja nartsissil? Kas tead, milline putukas on võimeline tiibu lehvitama 200 korda sekundis?
Selle raamatu abil saab noor loodusesõber õppida märkama loomade jälgi, ära tundma nende välimust ja leidma nende salajasi peidukohti. Raamat on täis huvitavaid fakte ja fotosid eluslooduse kohta ning põnevaid meisterdamisjuhendeid. Raamat on lukuga kileümbrises, mistõttu on seda hea loodusesse kaasa võtta.


2011.a. veebruarikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Soonik, M. Armu süles
Kuni su ema elab, ei ole sa metsa serval esimene puu, kes tuultele vastu peab seisma. Veel võid sa olla laps, veel on sul keegi, kellele toetuda. Vanasõna ütleb: “Siin on hea, seal on hea, ema süles on kõige parem.” Emale oled sa igavesti laps. Isegi kui ema ise on lapseks muutumas.
Praktilistes asjades veidi saamatu mees hooldab oma vana ema tema eluõhtul. Pärast ema surma leiab ta kaks kaustikut: 13-aastase neiuhakatise ja elust väsinud vanainimese päevikud. Neid lugedes mõistab Aavo, kui vähe me siiski ka oma kõige lähedamatest inimestest teame.
Simon, C. Flandria tee
1985.a Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud prantsuse moodsa romaani (noveau roman) esindaja C. Simoni (1913-2005) 1960.a ilmunud Flandria teed peetakse kirjaniku loomingu ja ühtlasi nimetatud kirjandusvoolu tüüpiliseks näiteks. Romaan lähtub suuresti C. Simoni enda Teise maailmasõja kogemusest, olles seega sõjaromaan, ent ka teos elust, armastusest, surmast ning elutahtest. Nii vahelduvadki pidevalt peategelases elupildid - kord ollakse lahinguväljal või sakslaste käes vangis, siis juba sõjajärgses elus, naissuhetes ja muude elurõõmude keskel.
Marinina, A. Hiirelõksuvedru
Cookson, C. Hüvasti, Hamilton
Maisie’l on seljataga üksildane ja mitte eriti õnnelik lapsepõlv ning õnnetu abielu. Ta on lõpuks leidnud endale lähedase inimese ja tegevuse, mis talle naudingut pakub. Oma lapsepõlve peamisest toest ja lohutusest, kujuteldavast hobusest Hamiltonist on ta kirjutanud raamatu, mida on saatnud suur menu. Siis aga selgub, et minevikust vabanemine ei olegi nii lihtne, nagu ta on arvanud. Keegi soovib talle halba ja tahab, et ta kaotaks kõik selle, mis teda õnnelikuks teeb. Järg raamatule “Hamilton”, mis ilmus Varrakult 2010. aasta juulis ja on olemas ka meie raamatukogus.
Meyer, S. Keha
Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.
Kangro, M. Kunstiteadlase jõulupuu (luule)
Snicket, L. Kurjuse küla (lastele)
Jätkuvad Baudelaire’i orbude seiklused. Selle raamatu lehekülgedel rändavad Violet, Klaus ja Sunny VTK-nimelisse külla, kus neil tuleb kokku puutuda migreeruva vareseparvega, tigeda rahvahulgaga, naeruväärsete ent ohtlike seadustega, süütute inimeste arreteerimisega ja mitme väga kentsaka peavarjuga.
Snicket, L. Libalift (lastele)
Selle raamatu peatükkides tuleb Violet, Klaus ja Sunny Baudelaireil kokku puutuda pimeda trepikojaga, punase heeringaga, kohutavasse kitsikusse sattunud sõpradega, kolme müstilise kirjatähega, petisega ja tema kurjade
sepitsustega, salakäiguga ja sellerilimonaadiga.
Vaata teisi sama autori raamatuid meie kataloogis
Lumi see me ühine (luule)
Pimedad sügised muutuvad esimese lume langedes veidi heledamaks, päeva jätkub kauemaks. Lumi valgustab teed, maastikku, ruumi, õhtut, talve, aega. Lumi ilmub ilmutusena, valgustusena ja kõige eelneva eitusena ja lihtsalt lumena ja miski muuna. Muudkui ilmub ja ilmub Eesti luulesse.
Eesti luuletajate (alates Anna Haavast ja lõpetades Kätlin Kätlini, Kivisildniku ja Krulliga) lumeluule on kogumikuks valinud luuletaja Kalju Kruusa. Luuletusi täiendavad fotokunstnik Hermes Sarapuu fotod lumehelvestest.
Roberts, N. Läbi aja
Meie lapse päkapikulood (lastele)
“Meie lapse lauluraamatuga” alguse saanud armas lasteraamatute sari on jõudnud väikeste laste rõõmuks juba kuuenda raamatuni. Päkapikuraamatus on valik möödunud sajandi esimesel poolel Eesti lastelehtedes ilmunud südamlikest lugudest – tegelasteks härjapõlvlased ja haldjad, päkapikud ja jõuluvanad, metsa linnu- ja loomarahvas, ja muidugi pisikesed poisid-tüdrukud, kes usuvad imedesse.
Mootorratturid tulevad kurvist, Till pikalt ees
Eesti rahvas on ikka armastanud spordi suurvõistlustele kaasa elada. Suuresti põhjusel, et meil on jätkunud karismaatilisi ajakirjanikke, kes asja otse-eetris huvitavaks on rääkinud. Pole harvad need juhused, kus kommentaatori öeldu rahva hulgas veel korduvalt ja korduvalt üle kommenteeritakse. Enamasti põhjusel, et see on mõjunud naljakana.
Sellesse kogumikku on koondatud kimbuke sellest tänuväärsest spordiajaloolise väärtusega materjalist, rohkem kui 600 rahva seas ja erinevates meediakanalites liikuvat spordikommentaatorite naljakat väljaütlemist.
Stout, R. Must mägi
Muumimamma mõtteteri
„Muumimamma mõtteteri” sisaldab maailmakuulsate Muumioru lugude filosoofilisi nalju ja teisi sügavamõttelisi veidrusi. Pika elu jooksul on Muumimamma avastanud lugematuid igapäevatõdesid ja ajatuid elutarkusi,
milleta on raske elus hakkama saada.
Raamatu originaalillustratsioonide autor on Tove Jansson.
Samas sarjas on ilmunud „Väikese My mõtteteri” ja „Muumipapa mõtteteri”.
Muumipapa mõtteteri
Väikese My mõtteteri
Macomber, D. Neljapäeviti kell kaheksa
Gardner, E. S. Purunenud pildiraami juhtum
Schmidt, K. Sa ei sure
Saksa kirjaniku ja psühholoogi Kathrin Schmidti (s 1958) romaan „Sa ei sure” pälvis 2009. aastal Saksa kaalukaima kirjandusauhinna Deutscher Buchpreis.
Selle omalaadse arenguromaani sündmused on suuresti tõsielulised ning kirja pandud sügava isikliku kogemuse põhjal. See on ajutraumast paranemise ning mälu ja keele taasleidmise lugu. Helene ei tea, mis temaga on juhtunud. Ta avastab, et lamab haiglavoodis, on unustanud oma nime ja kaotanud kõnevõime, ning mis veelgi hullem: sõnad on ülepea tõrksad, tema haardeulatusest väljas, millegi taga kinni. Ja keha tundub elavat oma elu, ilmutamata vähimatki koostöösoovi. Oma mehe tunneb Helene küll ära, kuid miski ütleb talle, et see asi ei ole nii lihtne, et on veel keegi?
Pets, H. Ussikuninganna Egle
Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.
Järg 2010. aastal ilmunud raamatule „Õnneõiteta sirelid”.
Teder, T. Vanaisa tuletorn
Tarmo Tederi uue, mitmekihilise romaani tegevus leiab aset Eesti põhjaranniku põlises kalurikülas ja seda hõlmavas jõukas vallas. Sinna on 2009. aasta sügiseks kanda kinnitanud igasugused inimesed, peategelaseks on aga saekaatrist järsku töötuks ja pensioni ootele jäänud 60-aastane põliselanik Eerik Lauter.
Eerik on kirglik rannakalur, kes saab nüüd rohkem aega järgida oma südame kutset, milleks on alati olnud meri. Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakatakse looma külaseltsi, et astuda vastu vallavõimu ülekohtule ja sahkerdustele. Töödes ja toimetustes meenutab Eerik oma hargnenud suguvõsa ja alles jäänud kodukandi lugu nii ENSV, EW kui Vene tsaari ärevatest aegadest. Aga ka 21. sajandi kodanikekogukonnas tekkivad omad pinged ja lahkhelid ning lisaks tabab Eerikut veel ootamatu hoop hingepõhja. Vananev rannamees ei lase end isiklikust tragöödiast siiski murda ja hakkab ühise uhke asjana üksi looma väga iselaadset mälestusmärki, millest tõuseb uut tüli.
Põnevas raamatus on rohkem küsimusi kui vastuseid ja kirjanik jätab otsad 2010. aasta augustiöö musta merevette.

Aimekirjandus:
Kängsepp, L. Brasiilia - kired ja kontrastid
Brasiilia on väga kirglik maa, seda usume me kõik. Teame sambat, karnevale, valgeid randu ja bossanoovarütme ning igatseme seda kõike ise kogeda.
Aga Brasiilia ei olegi ainult jalgpall, Rio karneval ja lustakad inimesed, vaid kätkeb veel palju üllatavaid kontraste. Raamatu autor Liis Kängsepp uuribki seda eelarvamuste-ettekujutuste jäämäe veealust osa, mis rändureile esmapilgul varjatuks võib jääda, aga mis teeb turisti-Brasiiliast päris-Brasiilia. Lisaks olulisematele vaatamisväärsustele leiame raamatust hulgaliselt tähelepanekuid brasiillaste igapäevaelu kohta, millesse ju iga tõsisema huviga turistki tahaks pilku heita. Sest Brasiiliat pole võimalik mõista, kui ei tea, mis on favela, candomblé, churrasco, capoeira või caipirinha.
Vahtre, L. Eesti saatusehetked
Mitmes mõttes üllatuslik teos, mida autor ise nimetab ajalooliseks jalutuskäiguks. Tegemist on ilukirjanduse ja populaarse ajalookirjutuse nauditava sünteesiga. Kümnest Eesti ajaloo saatusehetkest – nende valik on mõnevõrra üllatav isegi ajalugu hästi tundvale lugejale – kõigepealt jutustab mõni ilukirjanduslik tekst (enamasti on tegemist katkenditega romaanidest, jutustustest ja näidendeist), millele järgnevad oma tuntud headuses Vahtre kommentaarid. Lugemisrõõmu ja mõtlemisainet igaühele.
Ammas, A. Kaie Kõrb : unistuste nimel
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.
Looduse teejuht
Spetsialistide koostatud, rikkalikult illustreeritud ja lihtsalt kasutatav raamat on kasulik kaaslane igaühele, kes tunneb loodusest rõõmu ja esitab endale alati küsimuse „Mis see on?”. Üksikasjalikud kirjeldused on abiks rohkem kui 500 lille-, puu-, linnu- ja putukaliigi määramisel. Köitvate loodusalaste internetilehekülgede lingid aitavad leida lisainspiratsiooni.
Sada saarelehte, tuhat toomelehte
Mõista-mõista, mis see on? Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?
See on uues kujunduses kordustrükk 1968. aastal ilmunud populaarsest kogumikust, mis sisaldab eesti muistendeid, rahvalaule, mõistatusi ja vanasõnu. Väärt lugemisvara noortele ja vanadele.
Kirjandusmuuseumi kogude põhjal koostanud Erna Normann ja Selma Lätt, illustreerinud Regina Lukk-Toompere.
Raamat on valitud 2010. aasta 25 kauneima Eesti raamatu ja ka 5 kauneima Eesti lasteraamatu hulka.
Luigela. A. Tervise kokaraamat
Dowswell, P. Tõestisündinud lood põgenemistest
Lukustatud uksed, kõrged vanglamüürid ja okastraat on küllaltki hirmuäratavad takistused, lisaks on paljud põgenikud sesinud silmitsi raevukate koerte ja relvastatud valvuritega. See raamat pajatab tõestisündinud lugusid kuulsatest vangidest, kes on välja mõelnud võimatuna tunduvaid põgenemisplaane ja need ka teoks teinud, nagu näiteks vendade Anglinite ja Morrise põgenemine Alcatrazist.


2011. aasta jaanuarikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Mason, C. Abielunaiste saladused
Kender, K. Comeback
President Toomas Henrik Ilvese kutsele “Talendid koju” vastab Kaur Kender kõige alatumal moel, tuues Eestisse tagasi mehe, keda siin kõige vähem oodatakse… Karl Pajupuu, oma esikromaani, auhindadega pärjatud “Iseseisvuspäeva” antikangelase.
Kull, A. Haigla
Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. a korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.
Jacobsen, R. Imelaps
Sari “Põhjamaade romaan”
Käes on Berliini müüri, president Kennedy ja Juri Gagarini kümnend. Finn elab emaga kahekesi suures kortermajas. Elu kulgeb oma igapäevast kulgemist ja näitab aegamisi paranemise märke, kuni ühel päeval saabub perekonda väike müstiline poolõde, ja pöörab kõik pea peale. Ema, kes on seni olnud Finni jaoks kindel kui kalju, näib ühtäkki vankuma löövat.
Rohkelt tunnustust saanud Norra kirjaniku Roy Jacobseni romaan „Imelaps“ räägib 1960ndate lapsepõlvest, kui laps olla oli ühelt poolt fantastiliselt tore, aga teisalt lausa eluohtlik.
Flinn, A. Koletu (noortele)
Kyle Kingsbury on New Yorgi keskkooliõpilane, keda kadestavad kõik – ta on rikas, sportlik, ilus ja ka muidu igatpidi täiuslik... seni, kuni üks nõid paneb talle peale needuse, mis muudab ta väljastpoolt sama koledaks, nagu ta on sisemiselt. Nüüd on ta koletis, kes päeval end peidab ja öösiti ringi luusib. Kyle’il on aega kaks aastat, et needus murda, pärast seda muutub ta igaveseks ajaks koletiseks. Ainus võimalus saada tagasi normaalne elu, oleks Kyle’i jaoks see, kui temasse armuks tõeliselt mõni tüdrukut, tõestades oma armastust suudlusega…
“Koletu” põhjal on 2010. aastal valminud ka film, mille peaosades mängivad Alex Pettyfer, Mary-Kate Olsen ja Vanessa Hudgens.
Elwe-Oja, A. Kuhu ma lähen, mu järv? I osa
Elwe-Oja, A. Kuhu ma lähen, mu järv? II osa
Autori romaanidebüüt – triloogia "Kuhu ma lähen, mu järv?"  – sorav ja
keeleliselt värske jutustus kirjeldab luuletajahingega peategelase  Aimee elukäiku järgides Eesti küla- ja linnaelu 1950.–1970. aastate
lõpuni. Elus oma kohta ja soovitud armastust leidmata tardub Aimee
keerukujuks kord Peipsi-äärses külas, kord ülikoolilinnas Tartus, kord
pealinnas Tallinnas. Silme eest vilksatab mööda hulk värvikaid
karaktereid, keda kas vormib või murrab nende aeg.
Lumiste luhtade lugusid (lastele)
Kogumikust ”Lumiste luhtade lugusid” leiad uusi talve- ja jõuluteemalisi jutte Mari Saadilt, Heljo Männilt, Lehte Hainsalult, Helvi Jürissonilt, Jaan Rannapilt ja Olivia Saarelt.
Tuntud kirjanikud viivad sind põdraperre põdrasamblateed keetma, koos kampsunite, kasukate ja karvasaabastega talverõõme nautima, jäneserahvaga vana tamme varjus pesasooja otsima.
Leesalu, D. Mahajäetud maja (noortele)
Mahajäetud maja” on lõbus, aga ka kõhedusttekitav lugu kolmest poisist, kelle üleannetu uudishimu viib seiklustesse, mida keegi meist uneski näha ei oskaks.
Diana Leesalu on EMTA lavakunstikooli dramaturgiatudeng. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni” ja „Mängult on päriselt” on pugenud paljude noorte lugejate südametesse. Neist teine võitis muuhulgas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud noorteromaanide konkursil esimese koha ning on praeguseks tõlgitud ka leedu keelde. Diana lühiproosat ja esseesid on avaldatud kirjandusajakirjas Värske Rõhk. „Mahajäetud maja” on tema kolmas romaan.
Remsu, O. Minu Neenetsimaa
Klettenberg, R. Minu Ungari
Kögöš-mögöš! Ungari keel on harjumatult ö- ja š-rikas ega tundu asjasse pühendamata kõrvale üldsegi sugulaskeelena. Keelesugulaste mõistmisel on mind lisaks keeleoskusele aidanud ka madjarite kuulsa lahkuse täiel rinnal nautimine. Pits paalinkat või klaas Ungari veini on aidanud mul kui ühel tavapäraselt kinnisel eestlasel kauge hõimurahvaga ühise keele leida.
Et Ungari maast ja rahvast lähemalt aimu saada, olen ise igal pool käed külge pannud, olgu siis seatapp või saagikoristus. Ühised tööd ja teod lähendasid mind neile, ungarlased aga pühendasid mind hea meelega oma maailmavaatelistesse küsimustesse ja võtsid vastu pereringi. Nad teevad seda nii lihtsalt ja loomulikult, et uustulnuk ei pane tähelegi, kui piir „teie“ ja „mina“ vahel hägustuma hakkab ning sellest märkamatult „meie“ saab.
(Reet Klettenberg)
Mutt, M. Mälestused IV
Mälestuste IV osa kõneleb aastaist 1971-1976. Meenutatakse alma materit tekkiva sotsiaalse stagna taustal. Juttu tuleb legendaarsetest professoritest ja kaasõppureist, õppepraktikast “Noorte Hääles” ja “Sirbis ja Vasaras”, sõjaväelaagrist, KGB-st, Tartu kõrtsidest ja nende värvikatest tüüpidest, Noorte Autorite Koondisest, teatri- ja kultuurielust.
Kaldmaa, K. Neli last ja Murka (lastele)
Murka on hiigelsuur ja hirmuäratav, Murka on nii hundi moodi, kui üks mittehunt olla saab. Aga Murka on väga lahke koer ega pane üldse pahaks, kui lapsed kõik neljakesi temaga ratsutada tahavad. Kõik neli last on suur õde Maarit, tüdrukutest keskmine Märta, väike Miia ja pesamuna Oskar, kes suvel vanaema juurde jäävad. Esmapilgul karmi olemisega vanaema annab lastele praeguseks uskumatuna tunduva vabaduse. Vanaema juures võib peaaegu kõike suhkruga süüa, iga põõsa taga passivad hundid, ja keset päist päeva võib äkki alata seiklus. Kui hirm peale peaks tulema, aitavad vanaema jutud või labajalavalss.
Mõnus lugemine praeguste emade lapsepõlveajast, kui kolhoosilaut ja autolavka olid veel igapäevane reaalsus.
Eelrand, H. Pasodoble
35aastasena oleks eestlanna Dagnel justkui kõik olemas:
aastaid kestnud kooselu toreda mehega, imearmas tütar, karismaatiline
kasupoeg, mõistlik töökoht. Kõik muutub, kui tema teed ristuvad särasilmse
Madridist pärit Domenicoga, kelle kreedo Hirm, armumine,
süütunded.... kõige tähtsam on tunda ennast elusana.Sõprusest saab
armastus, armastusest kirg ja kirest kinnisidee, mis hävitab nii
peategelase enda kui tema ümbritsevate elu.
Raamatus otsitakse vastust küsimusele, kas eesti naised ikka
valivad võõramaise mehe materiaalse heaolu tõttu? Või jääme me alatiseks
igatsema suuri tundeid ja väljaütlemata sõnu. Kas oma elu ühele kaardile
asetamine ikka väärib küünlaid?
Laidla, S. Rebasesaare printsess (lastele)
Autor on lühikese ajaga tuntust kogunud nii lastekirjaniku kui ka täiskasvanute autorina. Tema järjekordne lasteraamat Rebasesaare printsess viib autori lapstegelased muinasjutumaale. Seda motiivi on ju rohkesti kirjanduses kasutatud, kuid autor on leidlik ega korda oma kuulsaid eelkäijaid; Sinikõrva Lastemaale sattunutega juhtub kõiksugu uskumatuid asju.
Griskovets, J. Särk
Venemaa ühe menukama autori Jevgeni Griškovetsi dünaamilise ja väga tänapäevase romaani „Särk“ minajutustaja on provintsist pärit noor arhitekt, kelle silme läbi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate süžeepööretega romaani tegevus toimub ühe ööpäeva vältel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu käes piinleva peategelase teravapilgulised tähelepanekud Moskva ja selle elanike üle koos kurbnaljakate tagasivaadetega kaugeks jäänud kodupaigale.
Sarapik, M. Vaarao leidmine (noortele)
„Vaarao leidmine” on põhikooli elu ja õpilaste käitumist kajastav realistlik noorsooromaan, mis maalib tõetruu pildi sellest, kui keeruliseks võib osutuda koolid˛unglis vastuvoolu ujumine ja iseendaks jäämine, kui kerge on massiga kaasa minna ja mitte mõelda oma tegude tagajärgedele ning kui palju on raskel hetkel väärt head sõbrad.
Luik, V. Varjuteater
Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad.
Grondahl, J. C. Virginia
On aasta 1942. Noor naine on kutsutud suveks Põhjamere äärde rannamajja inimeste juurde, keda ta vaevalt tunneb. Seal kohtab ta kaht inimest, kes mõjutavad kogu ta elu: neljateistkümneaastast poissi, kes on tema võõrustaja vennapoeg, ja inglise pilooti, kes on läheduses rannaniitude kohal alla tulistatud. Uje sõprus areneb ohtlikuks kolmnurgaks. Palju aastaid hiljem vaatab vanaldane mees selle kõige peale tagasi ja küsib endalt, kas tema noorpõlve soovunelm variseski kokku andestamatuks reetmiseks.
Bramanis, R.-B. Õhk riisiterade vahel
Mis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. Õhk riisiterade vahel pole järjekordne stereotüüpe kinnitav reisiraamat Jaapanist, vaid ühe pere väga isiklik, soe, südamlik ja naljakas lugu.
Kangur, R. Ühe silmaga taevasse

Aimekirjandus:
Jänes hüppab kitse: loomamõistatused sõnas ja pildis
Loomadega seotud mõistatusi ja nupuküsimusi on lapsed üksteiselt küsinud ajast aega. Raamatust leiate ligi 500 lustakat näidet Eestis levinud loomamõistatuste rikkalikust varamust. Siin on traditsioonilisi vanarahva mõistatusi, uuemaid piltmõistatusi, 1960. aastatel levima hakanud absurdinalju ehk “elevandiküsimusi”, mitmesuguseid keerdküsimusi ja nuputamisülesandeid.
Mõistatused on pärit Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi kogudest.
Martinson, J. Kristina
Rõss, K. Laineline elu
„LAINEline“ elu kannab lugejani kireva galerii unikaalses šõuansamblis Laine 50 aasta jooksul kaasa löönud ning seal tuule tiibadesse saanud Eesti muusikute mälestustest.
Suurejoonelised ülesastumised maailma metropolides, kuid kestnud pingelised turneed suurel Venemaal, kontserdid paleedes ja kütmata kultuurimajades, seiklused, sära laval ja eluga toimetulek väljaspool lava, muusika, armastus ja ka kibedad kogemused – kõigest sellest jutustavad ansambli erinevate koosseisude liikmed.
Nuude, L. Mati Nuude
Raamatus on toodud mitmed värvikamad seigad Mati Nuude elust. Lugeja saab naerda, kohati aga võivad ka pisarad silma tulla – Mati elutee juba lapsepõlvest alates käis järskude käänakute, tõusude ja langustega. Mehe ellu mahtus kõik, nii ülim rõõm kui ka rasked pettumused, kurjus ja headus, õnn ja õnnetus.
Tamming, M. Mängupidu
Raamatu autor, kogemustega mängu- ja noortejuht Maria Tamming tutvustab enam kui sadat erinevas eas mängijatele sobivat seltskonnamängu. Raamatus on mänge, mis sobivad lasteaialastele ja algklassiõpilastele, aga ka selliseid, mida mängivad pigem täiskasvanud. On mänge, mida saab mängida mõneliikmelise sünnipäevaseltskonnaga, aga ka neid, millesse saab korraga haarata laagritäie lapsi.
Bird, H. Sellised nad on ... eestlased
See raamat on eestlastele otsekui enesevaatlus erilisest peeglist, mis teeb nähtavaks mõndagi sellist, mida on peidetud kassikuldse rahvuslik-heroilise võõba alla.
Mõnda suguvenda võib see vihastada, mõnda häbenema panna, kuid usun, et enamus meist hoopiski muigab ja itsitab, sest mõnusat aasimist, vürtsikat eneseirooniat ning teravmeelseid analüüse on siin rohkem kui euro eest.
Heinz Valk, kunstnik
Seeder, S. Suhete, sõpruse ja armastuse feng shui
Selles raamatus heidame pilgu sügavuti feng shui bagua suhete, sõpruse ja armastuse tsoonile. Mida see endas sisaldab? Kuidas seda määrata? Kuidas seda analüüsida? Kuidas oma elu tasakaalustada? Millele tähelepanu pöörata? Ja küsimusi on veel palju…
Suur voltimise raamat lastele
Järg ülimenukale laste meisterdamisraamatule ”Suur käsitööraamat lastele”. Voltimine on üks laste lemmiktegevusi, olles ühteaegu nii lihtne kui ka väheseid vahendeid nõudev. Raamatu järgi saab voltida 99 toredat asja, samuti leiab vahvaid ideid, kuidas volditud asju kasutada (nt kaardi, järjehoidja, mõõdupuu või jõulupärja tegemisel). Raamat sobib nii algajatele kui oskajatele, nii väikestele kui suurtele. Kõik voltima!

Aastalõpu uudiskirjandus:


Ilukirjandus:
Osila, V. Hajameelsus (luule)
Pidevalt tagasi vaadates
on raske
edasi minna,
aga kui üldse ei vaata
ununeb algus.
Özkan, S. Kadunud roos

Iga paari aastakümne järel sünnib mõni tiivustav lugu, mis puudutab lugejate südameid ja hingi riigipiiridest sõltumata – nagu Saint-Exupéry „Väike prints“, Hesse „Siddhartha“, Bachi „Merikajakas“ ja Coelho „Alkeemik“...
„Kadunud roos“ on üks niisugustest lugudest, mis on innustanud ja võlunud eri kultuuridest pärit lugejaid kogu maailmas.
See on lugu noorest naisest Dianast, kelle soov teistele meeldida ja nende heakskiitu pälvida on pannud ta loobuma enda unistustest ja tõekspidamistest. Tema ema surivoodil tehtud ülestunnistus, et Dianal on kaksikõde, viib naise saladuslikule rännakule – imelisse roosiaeda Istanbulis, kuhu ta kutsutakse roosidega vestlema.
Atkinson, P. Küpsev päike
Patricia Atkinson ja tema abikaasa müüsid maha oma elamise Inglismaal, et täita unistus elust maalilises Prantsuse külakeses. Siis aga avastati Jamesil raske haigus ja majandusraskustes Patricia mõistis, et majakese juurde kuulunud paar hektarit viinapuid on tema ainsad toitjad. Naine asus tegutsema. Kurnavat tööd, ebaõnnestunud saake ja pidevat võitlust aastaaegadega leevendasid külaelanike siiras sõbralikkus ja kasvav armastus Prantsusmaa vastu.
See on lugu võimest muutuda ja edasi liikuda.
Roberts, N. Roosiaed
Prangel, J. M. Spunki otsides
Spunki otsides on lustakas meenutus möödunud suvest, kus seitse sõbrannat otsustavad koos ühe lõbusa reisi ette võtta. peaaegu nagu Seks ja linn, ainult Eesti moodi, sest kingade ja kottide asemel asuvad nad jahti pidama pesueht Spungile. Kas nad selle ka leiavad, sellest romaan jutustabki.
Raet, M. Surnud liblikad (noortele)
15-aastane Pilleriin elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu uue mehega. Tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub just nagu liblikal – kiiresti, naudingu- ja piduderohkelt.
Ent sügise saabudes hakkab kõik muutuma. Pilleriin kaugeneb vennast üha enam. Probleemid koolis on ühtäkki suuremad kui vaid üks kaks tunnikontrolli eest. Siiani tähtsad olnud inimesed kaovad tüdruku elust üha uute valede lisandudes.
Mõned liblikad uinuvad sügisel ja ärkavad kevadel uuesti. Teised liblikad surevad. Milline liblikas on Pilleriin?
Mai Raeti „Surnud liblikad” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Otsasoo, M. Vareste kool (lastele)
Vene muinasjuttude kuldraamat
Ragde, A. B. Öine soov
Romaani peategelane on särav muusikaajakirjanik, kes elab kiiret elu, on heal järjel ja naudib kolleegide ja lugejate tunnustust. Tal on palju voodipartnereid ja ta valdab suurepäraselt suhete lõpetamise kunsti. Kolmekümne üheksanda sünnipäeva eel haarab teda esimest korda elus kahtlus, kas ei tuleks oma seni täiuslikuks peetud elus siiski midagi muuta. Ta võtab ette midagi ootamatut... ja kohtab meest, keda polegi nii lihtne unustada.
Norra kirjanikult Anne B. Ragdelt on eesti keeles varem ilmunud lugejate poolt hästi vastu võetud romaanitriloogia „Berliini paplid“, „Erakvähid“ ja „Rohelised aasad“.
Kivi, K. Üksteist
Eesti Ekspressis ajakirjanikuna töötav Krister Kivi on jõudnud esimese romaanini, mis kannab pealkirja „Üksteist”.
Eestiga vaid kaudselt seotud raamat räägib maailmast, kus elatakse miljonite keskel, kuid märgatakse neist vaid mõnda üksikut; sümbolitest, mis tähendavad ühel hetkel kõike ja teisel mitte midagi; klammerdumisest ning sellele järgnevast allakäigust. Mida me üksteisest tahame? Miks vapustab mõni inimene meid hingepõhjani, kuid teine möödub jätmata ühtegi jälge? Mis aitab siis, kui miski ei aita — alkohol, tarokaardid või psühhoterapeudid?
Psühholoog Tiina Jõgeda sõnutsi kõneleb osaliselt lähitulevikus toimuva tegevustikuga teos „armastusest, mis seisab läbistamatu müürina kahe inimese vahel“, režissöör Kadri Kõusaar aga nendib, et „meeleolult ja mõttelt meenutab Krister Kivi romaan Tom Fordi filmi “Üksik mees” — see on nukratooniline, nüansirikas ja väljapeetult stiilne“.
Krister Kivi avaldas 2005. aastal luulekogu „Tulles lähemale” ning hiljem kaks reisiraamatut — elegantselt ilukirjanduse piiril balansseeriva „Eesti Maja“ (2007) ning maailmaimesid avastama kutsuva „Ime

Aimekirjandus:
Liiklusseadus 2011 : koos seletuskirjaga
Arme, L. Ma olen elanud
„Suur tšiili poeet Pablo Neruda pani mulle omal ajal südamele: „Evita, ela nii, et võid öelda: ma olen elanud!” Usun, et don Pablo oleks minuga rahul.
Sest ma o l e n elanud.”
Nii ütleb näitlejanna Eve Kivi oma raamatule saateks ja lehekülg lehekülje järel võime veenduda, et nii see tõepoolest on. Kinotöö, millele Eve Kivi juba õige noorena sattus, kujundas hämmastava saatuse, millele pole siinmail palju vastu panna. Ta on mänginud rohkem kui viiekümnes filmis. Ta on üks kahest eestlasest, keda on jäädvustanud kuulus maalikunstnik Ilja Glazunov. Tema sõpruskonda kuulus Tšiili presidendi Salvador Allende abikaasa Hortensia Bussi de Allende. Ugandas püüti teda naistemaia diktaatori Idi Amini Dada eest varjata nagu imeasja, sest ta oli ja on ütlemata kaunis naine. Ta on näinud paljusid selle ilma vägevaid, kirjeldamatut glamuuri, aga ka ehtsat sõda.
Eve Kivi on erakordne naine. Ja see on raamat erakordsest elust.
Hell, I. Miljon miksi
Siit raamatust leiate vastused neile ja paljudele teistele küsimustele, mis iga lapse peast kunagi on läbi käinud.
„Miljon miksi” on nii igale lapsele kui ka emale-isale, vanaemale-vanaisale huvitav lugemine ning vajalik abimees koolitöödeks valmistumisel. Raamat aitab koos lapsega maailma asju arutada ja keerukamatelegi küsimustele kergesti vastuseid leida.
Raamat koosneb kuuest huvitavast peatükist:
• Meie keha
• Söök ja jook
• Maa ja taevas
• Loomad ja taimed
• Leiutised ja avastused
• Maailm, kus elan
Igas peatükis on lisaks küsimustele ja vastustele ka arendavad rubriigid: katse, mõistatus, retsept, soovitus ja faktid. Näiteks õpetatakse testima juuksekarva kandevõimet, koorima toorest muna ja valmistama tervislikku hommikueinet. Põnevust pakuvad mitmed faktid ja mõistatused, mis sobivad lõbusateks viktoriiniküsimusteks ja ka niisama nuputamiseks.
Registri abil leiate kiiresti otsitava teema. Raamatus on rohkesti erinevaid illustratsioone.
Väga tore ja arendav kingitus eri vanuses lastele.
Pennac, D. Nagu romaan
Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamise vallas. Tema raamat on ühtaegu pedagoogiline lugemisõpetus kui ka liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.
Hiiemäe, M. Pühad ja argised ajad rahvakalendris
Milline on looduse roll meie elurütmide määramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Kuidas on eesti rahvakalendrit mõjustanud kultuurikontaktid teiste rahvastega, olgu Saaremaal või Mulgimaal, Virumaal või Setumaal? Sellesse põnevasse raamatusse on koondatud suur valik kirjutisi eesti rahvakalendri teemal: tutvustatakse rahvapärast ajaarvamist, antakse ülevaade eesti rahvakalendri pühadest ning tuuakse esile piirkondlikke ning kombestikulisi erijooni. Kasutatud näitetekstid pärinevad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Eestis on rahvakalendri ainestikku säilitamiseks kogutud alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Uurijad on eesti rahvakalendri puhul rõhutanud, et tegemist on talurahva töödekalendriga. Tähtpäevade toel orienteeruti oma töödegraafikus; kõige olulisemad kalendri märksõnad on külv ja lõikus, karja väljalask kevadel ja lautajäämine sügisel, aastajaotustähised, väga oluline ka ilma ennustamine. Mall Hiiemäe on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.

Jõulukuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Gilbert, E. Abielutõotus
Elizabeth Gilberti menuraamatu “Söö, palveta, armasta” lõpus armus autor Felipesse, kes on sünnilt brasiillane, omab Austraalia kodakondsust ja elas nende tutvumise ajal Indoneesias. USA-sse kolimise järel vandus armastajapaar teineteisele igavest truudust ja sellele lisaks vahetas pühaliku tõotuse mitte iialgi, mitte eladeski, tulgu, mis tuleb, abiellu astuda. (Mõlema minevikku tumestas košmaarne lahutus. Aga see selleks.) Kuni ühel päeval astus mängu saatus USA valitsuse näol, mis – Felipe riiki sisenemisel ootamatult kinni võtnud – seadis nad valiku ette: te kas abiellute või Felipe jalg ei astu enam kunagi USA pinnale.
Lauren, St. J. Delfiini laul (lastele)
Raamat “Delfiini laul” viib lugeja Aafrikasse ning räägib toreda ja liigutava loo vaprast Martine`st ja tema sõprusest loomadega.
Kooliekskursioonil juhtub Martine’i ja tema klassikaaslastega õnnetus, mille tagajärjel kukuvad lapsed haidest kubisevasse vette. Ühtäkki ilmuvad lainetest delfiinid, kes lapsed korallrahnudest ümbritsetud saarele viivad. Nüüd peavad merehädalised kuidagi ellu jääma. Kas Martine’i salajasest võluoskusest on kasu, et surmahädaga silmitsi seistes aidata nii loomi kui ka inimesi? Ja kas tema võimed on veel alles, kui tal neid kõige rohkem tarvis läheb?
Eesti lastejuttude kuldraamat
Eesti lastejuttude kuldraamat” sisaldab meie lastejuttude paremikku alates lastekirjanduse algusaastatest 19. sajandil kuni tänapäevani välja.
Raitar, I. Elu võti
Üks iidne saladus. Kaks inimest. Kolm muistset käsikirja.
Puhkusereisil Egiptusesse leiavad ärimees Thor ja filoloog Lee iidvana üriku, mis salapärasel viisil seob muistse Põhjala ja Muinas-Egiptuse salateadmisi. Ometi pole nad ainsad, kes soovivad mõistatust lahendada. Algab pöörane kihutamine läbi erinevate riikide ja müstiliste paikade. Samal ajal saladuse võtme leidmisega tuleb mehel ja naisel lahendada ka nende endi vahel toimuv ning mitte vähem keeruline müsteerium. Kui mängu sekkub ohtlik salaorganisatsioon, saab selgeks, et iga tehtav valik võib mõjutada mitte ainult nende elu, vaid lausa maailma ajalugu.
Raud, E. Etturid
Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Eno Raua romaan „Etturid” ilmus esmakordselt 1968. aastal, olles esitatud romaanivõistlusele.
Oma aja kohta äärmiselt julge temaatikaga teos – Saksa ja Soome mundris sõdinud meeste metsavendadeks hakkamine ning nende elutraagika – on oma väikesele mahule vaatamata võimas. See on lugu kolme mehe võitlusest iseendaks jäämise nimel, kui ümbritsev tegelikkus seda üha vähem võimaldab. Autori poeg Mihkel Raud on nimetanud „Ettureid” isa parimaks raamatuks ning kirjutanud nüüdsele väljaandele ka järelsõna.
Mehran, M. Granaatõunasupp
Idamaiste vürtside hõrgud lõhnad vallutavad peatänava ja jahmatavad traditsioonilise elulaadiga iirlasi, kui linnakesse kolivad kolm iraanlannast õde. Õed muudavad vana pagariäri Pärsia oaasiks ning pärast “Babylon Café” sündi pole miski enam päris nii nagu varem…
Kahe kultuuri vastuolude ja põimumise maagiline lugu, sekka vastupandamatuid idamaiseid retsepte, on nauditav reis nii pärsia toidu kui ka iiri elustiili südamesse.
Hornby, N. Julia, alasti
Nick Hornby uus raamat räägib taas kord muusikast ja sassiläinud suhetest. Annie ja Duncan klapivad kenasti kokku, kuigi Duncani kirg endise geniaalse laululooja Tucker Crowe’ vastu pole noorpaarile eales aega jätnud millekski sügavamaks – abieluks, lasteks, vestlusteks millestki muust kui Tucker Crowe’st ning tema haihtumisest pärast kahekümne aasta tagust salapärast vahejuhtumit ööklubi kemmergus. Õigupoolest hakkab Annie’s süvenema kahtlus, et ta on perspektiivitus kooselus vireledes ja mõttetut tööd tehes viisteist aastat raisku lasknud.
Lember, I. Katariina portree
Ajalooline salongiromaan Katariina portree kujutab elu Eesti Wabariigis eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oma rõõmude ja muredega. Peategelasest Katariinast on saanud edukas äridaam, kellele kuulub Tallinna üks moodsamaid kübarasalonge ja kõrgema seltskonna uks on end talle juba paotanud… Ent kas teeb see teda õnnelikuks?
Raamat on mõtteline järg Ira Lemberi raamatule "Päevalilled", kuid seda võib ka eraldi lugeda.
Steinsdottir, K. Kodulinna ingel (lastele)
Akunin, B. Klassiväline lektüür
Asher, J. Kolmteist põhjust (noortele)
Clay Jensen jõuab koolist koju ning avastab, et talle on saabunud postipakk, milles on kassetilindid. Need on salvestanud Hannah Baker, tema klassiõde ja kiindumuse objekt. Kaks nädalat tagasi tegi Hannah enesetapu.
Hannahi hääl räägib lintidel, et on kolmteist põhjust, miks ta otsustas end tappa. Üks neist põhjustest on Clay. Kui ta lindi lõpuni kuulab, saab ta teada, miks. Clay kuulab, mida Hannahil on öelda, ning see muudab tema elu igaveseks.
„Kolmteist põhjust“ on Jay Asheri esimene romaan. See sai ilmudes kiiresti populaarseks ning võitis üle kümne noortekirjanduse preemia.
Jay Asheri esimese noorteromaani 13 põhjust lugejaid tuleks hoiatada: nii raskesti loetavat menukit pole enne nähtud. See võib kõlada kriitiliselt, ent õigupoolest on tegu komplimendiga, kuna raamat jutustab ühe enesetapu järellainetustest ning Asheri suutlikkus kujutada mahajäänud inimese ängistust on tõeliselt tähelepanuväärne.
Kangur, T. Kõigile saab kurikaga virutada
Valdma, V. Liblika jäljed lumel (luule)
Lummav laul meie peas
heljub kõnekaks sõnumiks
helina erutus tardunud kehas
kui kaheks kaalutu mõnu mis
ootab januselt täitmist üha
karikas mis enne põhjanijoomist
tundub nii pilgeni püha.
Vilep, H. Liisu ja hullumaja puhvet (lastele)
Miks on mõned kassid lameda näoga?
Kas hullumajas on puhvet?
Kas vanaemad lendavad?
Kas hapukurgil võib olla hea süda?
Kas raha sees hüppamine teeb rõõmsamaks?
Liisu teab!
Echenoz, J. Ma lähen ära
Ma lähen ära - need on esimesed sõnad, mida lausub Echenoz romaani peategelane Felix Ferrer, kes on otsustanud naisest lahku minna. Need on ka sellesama tegelase viimased sõnad, kui ta pärast aasta jagu kestnud ekslemist ja seiklusi naaseb purustatud südamega kunagisse kodumajja. Ring on täis, muutlikud ajad otsas, rännak lõppenud, ja mees on natuke vanemaks saanud. Südamehaigusest hoolimata on ta üle elanud põnevaid seiklusi: iidse eskimote aarde jahil on ta ära käinud polaaraladel, teda on paljaks varastatud ja tüssatud, teda on võrgutatud ja ta on ise võrgutanud, ühesõnaga, ta on elanud. Sellest kõigest on jäänud ähmane ebameeldivustunne ja hingepiin.
Lumiste, K. Minu Ibiza
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.
Traat, M. Oidipus läheb Toompeale (luule)
Pilter, L. Retk Rahemäkke
Barry, S. Salajane käsikiri
Sebastian Barry raamat annab lugejale võimaluse kohtuda ühe väga huvitava inimesega – 100-aastase Roseanne McNultyga, kes on pannud oma elujuhtumused kirja päevikusse, mida ta hoolikalt peidab. Ta on viibinud suurema osa elust vaimuhaiglas ning tema päevikust saab selgeks, miks ta sinna pandi. Roseanne’i pilgu läbi avaneb lugejale terve sajand Iirimaa ajalugu, täis konflikte, vaenu, eelarvamusi ja kirikuvõimu. Roseanne’i päevikus on Barry kasutanud väga kujundlikku ja poeetilist keelt, millega moodustab omamoodi kontrasti tema raviarsti märkmeraamat – doktor Grene’i stiil on teistsugune, napim ja hillitsetum. Vaheldumisi jutustavad nad mõlemad ühest inimsaatusest ja elu kummalistest keerdkäikudest.
“Salajane käsikiri” sai 2009. aastal Costa preemia – ühe kõige mõjukama ja populaarsema Suurbritannias välja antava kirjandusauhinna.
Veskimees, S. Sümfoonia katkenud keelele
Ulmeromaan Eestis alguse saanud sündmustikust alternatiivmaailmas, kus on toimunud tuumasõda.
Lepik, J. Tagasi olevikku (luule)
Ma olen sinu käes olev
väike tuluke,
mille sa võid
ära puhuda.
Ojasaar, K. Tumedad linnad (luule)
Kallis ma pole sulle öelnud
täna veel mitte
kui väga ma igatsen
ja ootan kannatamatult su saabumist
et siis minna koos koju
ja seljad vastamisi
raamatuid lugeda
Oster, G. Õuduste kool (lastele)
Ühel mustal-mustal ööl lendas musta tuppa must-must kinnas...
Umbes sedaviisi algavad kõik laste õudusjutud. Edasi järgneb hingekriipiv lugu, millest juuksed tõusevad püsti, nii et tahaks jalad lõua alla kerida ja ennast üleni tekiga katta.
Vene lastekirjanik Grigori Oster kuulas, mõtiskles ja jõudis otsusele: mille poolest siis tema mingitest harimata tatikatest viletsam on? Ta kirjutab hoopis paremaid jutte, hirmsamaid, ja pealegi kooli teemadel. Tulemuseks on väike, aga naljakas kogumik lastejutte – just selline, mida erilise mõnuga fännavad poisid vanuses 7-10 aastat.

Aimekirjandus:
Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm
1861–1863 leidis aset eestlaste esimene suurem väljarändamine Krimmi.
Selle raamatu kaante vahele on kogutud põliste krimmi-eestlaste ja nende järeltulijate ehedad mälestused oma esivanemate elust Krimmis. 150 aastat tagasi läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat paika päikese all.
Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad, sest pärast Krimmi sõda aeti tatarlased massiliselt sealt välja. Aga maa on eestlastele läbi aegade tähtis olnud.
Raamat räägib sellest, kui raske, kuid siiski ilus oli elu Krimmis, ja kuidas kõik kaotati, kui 1930. aastatel algasid stalinlikud repressioonid.
Lugeja leiab raamatust aga ka palju huvitavat väljarändajate järeltulijate tagasipöördumisest sünnimaale Eestisse, kunagiste krimmi-eestlaste uuest elust ning saatusest.
Virkus, L. Leivad, saiad, sepikud
Ammas, A. Mait Agu : AQ
Selles raamatus räägivad kirglikust loojast Mait Agust tema lähedased, kolleegid ning õpilased. Neil ei olnud Maidu kõrval kerge, aga nad olid nõus temaga koos tema pööraselt keerlevas elus kaasa tormama.
Colting, F. Moodsate asjade ajalugu
Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.
Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne.).
Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.
Mälumängud lastele 2
Üle 1000 küsimuse Eesti kohta.
Kirjastuse Cum Laude teine mälumänguraamat, milles koos mõtlemishuvilistega seikleb teadmishimuline Mõttelind, kes teeb küsimustele vastuste otsimise lõbusamaks.
Pane oma mälu proovile ja mõtle mõnuga! Ah jaa - mõttelennu soojenduseks küsib Mõttelind: Millise tuntud eesti mõtleja lasteluulekogu pealkiri on Mõtelda on mõnus?
Osho. Rõõm : õnn, mis tärkab seestpoolt
Julgus ei tähenda seda, et hirmu polekski, ütleb Osho. Vastu pidi, hirm on täiesti olemas, aga inimene julgeb hirmuga silmitsi seista. Selles raamatus antakse ülevaade, kust hirmud alguse saavad, kuidas oma hirme mõista ja kust leida julgust neile vastu astumiseks. Osho arvab, et elu ebakindlus ja muutlikkus tulevad inimesele hoopis kasuks – need peaksid meid rõõmustama. Meil pole vaja harjumuspärastest asjadest kinni hoida, vaid võtta ootamatuid olukordi seiklustena, süvendades sellega iseenda ja ümbritseva maailma mõistmist.
Vainküla, K. Saatevead : telemaja lõbusad legendid
Televiisori sees on veel üks maailm. Palju suurem, kui üheltki ekraanilt välja paistab. See on apsude ja segaduste lõputu maailm. Sellese raamatusse on jäädvustatud lood, mis on pidanud vastu ajahambale. Nende lugude kangelased on telemaailma legendid: Valdo Pant, Hardi Tiidus, Rein Karemäe, Kalle Mihkels, Urmas Ott, Alice Talvik, Harri Kingo, Enn Eesmaa, Mati Talvik, Vahur Kersna, Marite Kallasma, Urmas Reitelmann ja paljud teised nii siin- kui ka sealpool kaamerasilma.
Kangur, P. Urmas Alender : lõputa lookleval teel
See on raamat armastusest ja rokist.
Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.
Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.
Bergreen, L. Üle maailma serva

Viinakuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Stamm. P. Agnes
Agnes palub oma kirjanikust armsamal temast kirjutada. Nõnda hakkabki mees kirjutama kõigest, mis nendega on juhtunud, alustades lugu esimese päevaga, mil nad Chicago raamatukogus kohtusid. Peagi aga avastab paar, kui erinevalt nad kõike seni toimunut mäletavad ja tõlgendavad ning samal ajal hakkavad piirid kirjanduse ja tõsielu vahel üha ähmasemaks muutuma...
Wimberg. Buratino tegutseb jälle (lastele)
Young, W. P. Hurtsik
Puhkuse ajal röövitakse Mackenzie Allen Philipsi tütar ning leitud asitõendid viitavad sellele, et ilmselt ta mõrvati Oregonis ühes lagunenud majas. Neli aastat hiljem saabub endiselt leinavale isale kiri, milles kutsutakse teda nädalavahetuseks samasse hurtsikusse. Väidetavalt on kirja saatnud jumal. Kuigi mõistus tõrgub seda uskumast, otsustab Mack siiski kohale minna. Ees ootab nädalavahetus, mis muudab igaveseks Macki elu.
Christie, A. Kariibi mõistatus
Orloff, E. Keelevääratus
Soans, K. Käolehm ja tibu (lastele)
Waller, R.J. Madisoni maakonna sillad: Tuhat külateed
Francesca armastab oma meest ja lapsi, hoiab majapidamist kohusetundlikult käigus, ent kannab südamepõhjas ometi mingit nimetut igatsust. Ühel kuumal suvel lähevad tema ebamäärased unistused äkki täide. Mõneks unustamatuks päevaks ja ööks astub tema ellu hoopis teistmoodi inimene hoopis teistsugusest maailmast – luuletajahingega rändur, palju näinud, ent ometi üksildane maailmamees, ameerika Nipernaadi.
Paljud lugejad on pärast „Madisoni maakonna sildade“ (eesti keeles 1996 pealkirja all „Sillad jõel“) lugemist tahtnud rohkem teada Robert Kincaidist ja Francesca Johnsonist, nende eludest, sellest, mis neist sai pärast nelja Madisoni maakonnas koos veedetud päeva. „Tuhat külateed“ räägibki ebatõenäosustest, juhuse loomusest – see on ülejäänud lugu ja küllap üllatab lugeja ootamatust rõõmust, mille Robert Kincaid oma elu lõpus avastas.
Lindgren, A. Metsas pole mingeid röövleid (lastele)
Nukumaja aknast välja piiludes näeb Peter kõige lähema puu taga seismas mustade vuntsidega meest, laia äärega kaabu peas ja keep seljas. Röövlipealik Fiolito ja tema nelikümmend ustavat varast jahivad nukk Mimmi väärtuslikke pärleid. Õnneks aitab Peter teda pärlite kaitsmisel.
Raudam, D. Minu Gruusia

Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänudkorterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes? Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.

Dagmar Raudam
Aksli, M. Minu Moldova
Marje Aksli ei teadnud Moldovast õieti mitte midagi peale paari stereotüübi,kui selgus, et peab oma abikaasa töö tõttu sinna riiki kolima. „Umbusklikult põrnitsen Moldova kaarti: see on väike, kitsas ja lääne poolt liiga sirge servaga, meenutab ta. „Juba see serv ei meeldi mulle – räägitakse, et keegi on maakaardil selle koha peale joonlaua pannud ja tõmmanud tšahh! tüki Rumeenia küljest. Kuidas Marje leidis, et Moldova on omamoodi võluv ja armastust väärt, ja kuidas ta ise tõi Moldovasse netilehekülje pealkirjaga Armastus – sellest raamat räägibki. Ja muidugi ka igasugustest eriskummalistest seikadest naabrite, turumüüjate, ametnike, poliitikute ja teistega.
Juska, J. Naine sinus eneses
Liigutav mõtisklus naiseksolemisest, sõltumata east ja teiste arvamusest. Jane Juska esitab oma teosega iroonilise küsimuse, kas on õige nimetada kergemeelsuseks inimlikku vabadust elada ja õnnelik olla nii, nagu keegi leiab endas vajaliku olevat. Naine, kes julgeb küpses eas armurõõme maitsta, ei ole kergemeelne, vaid teda juhivad pigem tarkus, sügavus ja teadlik nauding. Selline naine oskab parimas mõttes elu hinnata.
Saatpalu, L. Nähtused ja tehtused
Lauri Saatpalu laulutekstid on kõik ühiste kaante vahel.
Võta, kuidas tahad: luuletuse, lauluna, biograafiana, teravanärvilise ühiskonnakriitikana.
Gavalda, A. Näpatud tunnid
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid…
Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me ükskord üksteist kaotame ja kuidas sidemed meie vahel lõdvenevad? Mitu aastat on veel jäänud, enne kui me vanaks jääme?
Simon, Garance ja Lola – kolm täiskasvanud õde-venda – põgenevad sugulase igavast pulmast ja lähevad külla oma noorimale vennale Vincentile, kes on end sisse seadnud suursuguses lossis. Mõneks tunniks unustavad nad lapsed, abikaasad, lahutused, õpingud ja naudivad täiskasvanuina ühte viimast, lapsepõlvest näpatud päeva.
Kerge, südamlik ja naljakas „Näpatud tunnid“ on Anna Gavalda viies raamat.
Meie raamatukogus leiduvad sama autori raamatud
Soonik, M. Paarishärjad
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.
Gustafsson, L. Proua Sorgedahli kaunid valged käed
Aastaid Inglismaal Oxfordis elanud rootsi päritolu ülikooliõppejõud on elusügisesse jõudnud. Minevik tundub talle nii lähedane, eilne on jäänud nagu valgusaastate taha. Talle meenuvad noorusaastad: loduniitude lõhn ja sajandivahetuse pimedad elumajad, pastor Dufvenberg ja tema deemonlik koer, Harakeri kiriku roostetanud orel, mis kummaliselt taas ellu ärkab. Ja muidugi kaks armastuslugu, mis teineteisega tihedalt põimuvad: üks isepäise neiu Ingelaga ja teine elukogenud proua Sorgedahliga.
Rahva eesel. Asinus vulgi
Ma ei tea edu võtit, kuid läbikukkumise võti on püüd kõigile meeldida, ütles Bill Cosby.
Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi, kõneleb rahvatarkus.
Ega ma nii vilets mees ka ei ole, et mul ühtegi vaenlast poleks, praalib meie kaasaegne.
Sa ei saa kõigile meeldida, õpetab türgi ja paljude teiste rahvaste tarkus.
Selliseid tsitaate, kõnekäände, väljaütlemisi kohtame erinevas kontekstis iga päev.
Raamat „Rahva eesel” sisaldab mitme rahva mõistujutte, mis on eelkäijaks kirjeldatud näidetele. Need on lood möldrist, poisist ja eeslist (või: hobusest), kes kolmekesi koos rahva lakkamatu hurjutamise saatel läbi küla lähevad.
Ernits, M. Risumäe
Gilbert, E. Söö, palveta, armasta
See raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsimisretk ja reisimälestus. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, otsustas minna seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta naudinguid ja köögimõnusid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist. Lugejal on võimalik rännata koos autoriga ja jälgida, kuidas segaduses, vaimselt ja hingeliselt kurnatud naisest saab noorenenud, enesekindel ja armunud naine.
Milan, G. Tõestus võrgutamise abil
Roberts, N. Unelm valges kleidis
Edmondson, E. Villa Itaalias
Villa Dantesse, kaunisse, kuid nüüdseks mahajäetud majja Liguuria rannikul, kutsutakse kokku neli üksteisele täiesti võõrast inimest. Kõiki neid on nimetatud intrigeerivalt salapärase Beatrice Malaspina testamendis, aga mitte keegi ei tea, kes see naine on. Ooperilaulja Delia, Cambridge’i aatomiteadlane George, krimikirjanik Marjorie ja Bostoni pankur Lucius tulevad Itaaliasse ja avastavad kohale jõudes, et saladus muutub üha läbitungimatuks. Kevadest saab rõõmuküllane Itaalia suvi ning elule ärkab ka villa Dante oma seinamaalide ja kunagi nii lummavate aedadega. Kui vesi taas voolama pääseb ja purskkaevud täidab, külastab nelik maja kõrval asuvat keskaegset torni ja leiab end ootamatult silmitsi häirivate minevikusündmustega.
Siefvater, M. Värin
Grace on aastaid vaadanud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks kollaste silmadega hunt vaatab alati vastu. Ta tundub Grace’ile väga tuttav, aga tüdruk ei taipa, miks.
Samil on kaks elu. Hundina pakub ta sõnatut seltsi tüdrukule, keda armastab. Inimesena ei julge ta armastatule kunagi läheneda ... kuni praeguseni.
Kui Grace’i ja Sami armastus ilmsiks tuleb, peavad mõlemad võitlema, et Sam jääks inimeseks, mitte hundiks. Kuid see tähendab, et neil tuleb silmitsi seista armilise mineviku, hapra oleviku ja võimatuna näiva tulevikuga.
Bazell, J. Võida Vikatimeest

Aimekirjandus:
1000 mõistatust, 500 vanasõna
Külva head, siis kasvab head.
Mahukas kogumik on koostatud eelkõige lastele, kuid sobib uurimiseks ja seltskondlikuks meelelahutuseks kogu perele. Raamatust saab hea ülevaate eesti mõistatuste ja vanasõnade varamust. Mõistatused ja vanasõnad on teemade kaupa süstematiseeritud ja fotodega illustreeritud.
Kukk, T. 101 Eesti lille
Keskmine Eesti talupoeg tegi mõne sajandi eest vahet ligi sajal taimel. Ta puutus nendega kokku igapäevaselt: puud ja -põõsad, põllutaimed ja umbrohud, marjad ja ravimtaimed. Võibolla ei teadnud ta neid kõiki nimetada, aga taimed olid nägupidi tuttavad. Kuipalju tunneb nüüdisaegne inimene taimi ja miks peaksime neid üldse enam tundma? Meie igapäevane elu ei sõltu enam taimetundmisest, vajalikud taimsed saadused saame kätte sildiga varustatult oma lähemast suurpoest.
Ometigi on üks oluline ja igihaljas taimede kasutusala, noortest vanadeni – lilled. Neid kingime alati oma armastatule, lähikondlastele ja hõimlastele, kaunistame nendega oma ümbrust. Mis võiks olla Eesti inimesele veelgi hingelähedasem, kui kinkida ja samas ka tunda just kodumaa looduse lilli. 101 tavalisemat ja kaunimat lille võikski olla just selline hulk taimi, mida igaüks meist suudab selgeks õppida.
Ajast, mis pole minevik
Mõte koguda ja avaldada tuntud eestlaste lapsepõlvepildikesi sai alguse soovist lahutada Õpetajate Lehe lugejate meelt. Nii sündiski rubriik „Kui mina olin veel väikene mees“.
Ilmus viiskümmend, siis sada, peagi juba mitusada lookest ning mosaiigist hakkas kujunema aina hoomatavam pilt. Just selline sigrimigri see meie aja lugu omal kombel ongi.
Tohv, A. Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991-2020
Strand, K. Kaunistamine decoupage-tehnikas
Decoupage-tehnika on kiire ja lihtne võimalus kõikvõimalike pindade kaunistamiseks. Muutmaks koju vedelema jäänud vana pappkohver trendikaks või andmaks täikalt ostetud luitunud portselantassidele uus elu, ei lähe teil vaja rohkemat kui mõnda piltidega pabersalvrätikut, decoupage-liimi ja -lakki (saadaval kunstitarvete kauplustes, kuid sobib ka tavaline PVA-liim ja akrüüllakk), pintslit, kääre ning vahel ka kruntvärvi eseme pinna töötlemiseks.Alustades väiksemate esemete-nagu kingakarbid ja kuuseehted-kaunistamisest, võite peagi saada eksperdiks vanamööbli restaureerimise alal.
Raamatust „Decoupage-tehnikas kaunistamine“ leiate juhised koos fotodega. Valmistatavad esemed on grupeeritud aastaaegade kaupa: alates kevadmotiividega lillepottidest kuni jõulukaunistusteni. Kasulik ja huvitav raamat igale käsitööhuvilisele.
Kändler, T. Kukkuva maa lapsed
Tiit Kändleri teine teadusraamat lastele jutustab naljakalt ja põnevalt meie igapäevasest elust planeedil Maa.
Kas sina tead:
miks maakera alla ei kuku?
kus muutub inimene känguruks?
kus on limonaadi mullid siis, kui pudel on kinni?
kuidas vetikad taevasse pilvi teevad?
kas dinosaurused jõid sama vett, mis meie?
kas inimesed on kivist tehtud?
Sellest raamatust leiad vastuseid veel paljudele Maad puudutavatele küsimustele, ka sellistele, mida sa ise küsidagi ei oskaks.
Kala, M. Maailm, nõudmiseni
Raamat viib lugeja teadlaste, maadeavastajate ja vürtspoodnike seltsis hoogsale reisile suurte tsivilisatsioonide ja iidsete rahvaste juurde. Jõuame Indoneesia põlismetsadest Birma kuldtempliteni. Harjutame õhtuhämaruses dervišitega pöörlemist ja sammume pühakute kombel kunagiste algkristlaste jalajälgedes. Rändame koos Aleksander Suurega ning ühineme nendega, kes sõitsid esimest korda mööda ohtlikke ookeane. Raamatu lõpulehekülgedel leiame end taas turvalisest Euroopast – maailma enim külastatud monumendi jalamilt.
“Martin Kala jätkab eesti reisikirjanduses Friedebert Tuglase, Johannes Semperi ja Mihkel Muti traditsioone. Kokkuvõttes on see palju rohkem kui reisikiri, see on kultuurikiri maailmast,” arvab Tiit Pruuli.
Nipid ja trikid: asjalikud ja rohelised
Enne kui midagi ära viskad, mõtle hoolega, kuidas seda veel kasutada
saaks. Selles raamatus vaatame vanu asju uue pilguga ning õpetame,
kuidas lihtsad nipid kergendavad elu ning teevad selle lõbusamaks.
Roheline olla on moes. Rohelise mõtteviisi osa on taaskasutus. Seega on
igasugused nipid osa rohelisest mõtteviisist, sest nippide eesmärk on
heade ja praktiliste mõtete taaskasutus.
Suitsu, M. Suur leivaraamat
Suure leivaraamatu esimene pool õpetab küpsetama kogu maailma leibu alates algelistest lameleibadest kuni legendaarsete Pariisi bagettideni. Tähelepanu keskpunkti on tõstetud taina kergitamine looduslike juuretiste ja eeltainastega. Haputainast nisuleiva saladusi jagavad lugejale Lääne-Euroopa ja USA kodu- ja profipagarid, rukkileiva eestkõnelejateks on meie oma usinad koduleiburid. Keerukamate tegevuste sõnalistele juhenditele ja pildiseeriatele pakuvad tuge videod, mille aadresslingid leiate ajaveebist www.leivaraamat.blogspot.com.
Raamatu teine pool pakub teavet leivaga ümberkäimiseks ning rohkesti ideid ja retsepte nii rukki- kui nisuleiva kasutamiseks.
Sher, B. Tuju tõstvad mängud
Tuju tõstvad mängud tekitavad lastes helgema ja enesekindlama tunde. Laste loomulikku rõõmuallikat ära kasutades toovad tuju tõstvad mängud taas sära nende silmadesse. See kolmekümne aasta jooksul välja töötatud 300 targast ja toitvast mõttest koosnev kogu soodustab vanema ja lapse omavahelist suhtlemist, nõudmata mingit erilist ettevalmistust ja varustust. Mängige neid mänge kogu perega – või lastega, või ükskõik kellega, keda kalliks peate –, et kasvatada rõõmu nende elus. Leidke, kuidas:
luua rõõmu iga päev,
saada üle vihast ja eneses kahtlemisest,
õppida kaastunnet ja jagada imet,
ravida kurbust ja ületada hirme,
toita ka iseenda vaimu! Mängimiseks kaheaastaste kuni teismeealiste lastega
Lillo, M. Täna tuleb tore päev
Vaivara hariduselust peale Teist Maailmasõda
Covey, S. Õnnelike laste 7 harjumust
7 harjumust põhinevad tugevatel väärtustel, mis on rikastanud juba põlvkondi elusid – väärtustel, nagu seda on vastutus, planeerimine, austus, meeskonnatöö ja tasakaal. 7 harjumuse filosoofia on leidnud tõestust täiskasvanute ja teismeliste seas, nüüd saavad sellest osa ka lapsed.
7 Tamme külas pole kunagi igav. Ükskõik, kas siis jänes Jassiga jalgpalli mängides või skunk Roosiga aeda istutades – kõikidel sõpradel on alati tore ja nad õpivad kogu aeg midagi uut. Seitse kaunilt illustreeritud lugu selles raamatus näitavad, kuidas seitset lihtsat harjumust meeles pidades on võimalik niisugune elu. Vahvate tegelaskujude ja lõbusate lugude kaudu õpetab raamat lastele igavesi väärtusi ja põhimõtteid, hõlmates sealhulgas Väga Mõjukate Inimeste seitse harjumust – alates arusaamisest, kuidas oma elu eest vastutada, kuni avastuseni, et tasakaal on parim.
Tule kaasa 7 Tamme küla kambaga ja avasta, kuidas saab iga laps olla õnnelik!

Sügise esimene raamatupakk:


Ilukirjandus:
Paatsi, R. Aabits
See on imeilusate piltide ja lõbusa tekstiga aabits, kus jätkub lugemist ja tegemist kogu perele. Lisaks tähtedele õpetatakse lastele kellaaegu ja nädalapäevi ning igapäevaseid toimetusi nagu koogi tegemine või raha lugemine. Tähtis koht on aabitsas Nerva värviõpetusel – kuidas valida ja segada erinevaid värve. Saab ka ise pilte värvida ning konksuga küsimusi lahendada. Raamatus seikleb perekond, kelle kõiki tegemisi saadavad vahvad loomad. Näiteks dinosaurused, koer nagu klaver, öökull-kullavalvur, eurokala ja rikas siga.
Kivimaa, E. Aguliprintsess (luule)
Proosaraamatute autori Evelin Kivimaa esimene luulekogu, mis kajastab naise arengut läbi 60 luuletuse. Roosade kummikutega aguliprintsess sööstab meestejahile, sumbub siis armastuse roosasse kookonisse, mille purunedes tõuseb lendu tugevama ja ilusamana kui iial varem. Siin on kõik see – ja veel midagi, mis teeb elu elamisväärseks. Nimeta seda, kuidas tahad: hingevirmalised või eneseotsing, valendik või jõudeaeg, ükssarvik või eimiski. Luulekogule annab lisamõõtme Anneli Akinde loodud kollaažide fantaasiaküllane pildimaailm. Tähelepanelik vaataja märkab, et aguliprintsessidele annavad näo poetessi fotod.
Toussaint, J.-P. Armastajad
Romaanis “Armastajad” on keskikka jõudnud minajutustaja oma armsamaga Tōkyōs – veetmas seal üht lõputut armuööd. Kesksel kohal on siin ebamäärane hingeseisund, kus vahelduvad iha ja ärritus, armastus ja vaen, igatsus ja tüdimus, ning neid muutusi tunnete skaalal registreerib kirjanik sama täpselt, nõtkelt ja poeetiliselt nagu valguse- või värvivarjundeid taevas.
Siplane, N. Egiptimaa : eestlanna loori varjus.
Teekond püramiidide maale on olnud teekond unistuste, aga ka iseenda juurde. See tee sai alguse, kui inglise filoloogia viimase kursuse tudengina reisibüroos töötades Egiptusesse jõudsin, aga see võis ka alata juba lapsepõlveunistustes igavesest suvest, Tutanhamoni kuldehetest ja kummalistest rahvariietest. Eluteekond siinpool maakera on kestnud viis aastat, õlg õla kõrval abikaasa Mohamediga, egiptlasega, moslemiga, saatjateks meie lapsed Nadiin ja Omar. Eestlasena egiptlaste seas, moslemina moslemite hulgas kutsun nüüd teidki selle tegeliku elu loori taha piiluma, kuhu ise kunagi nii väga kiigata tahtsin, et kummutada eelarvamused ja avardada maailma veelgi.
Cookson, C. Hamilton. Triloogia I osa.
Ehin, A. Igavik vannitoas (luule)
Sügisene
suvi möödus
kui jahe tilk
mu kuumale seljale kukkus sügis
suvi möödus
kui silmapilk
tuul keerutab lehti ja prügi
"Nende kaante vahele olen kogunud paremad palad kõigist seni ilmunud luulekogudest. Kõige vanem luuletus pärineb aastast 1959 ja kõige uuem aastast 2009 – niisiis on tehtud valik viiekümne aasta loomingust. Olen hoolt kandnud sellegi eest, et siin valikus oleksid esindatud kõik luulelaadid, mida olen harrastanud.
Luuletades ja luuletamise vaheajal olen pastapliiatsiga sirgeldanud ajuvabu pildikesi. Needki on osa minu loomingulisest palgest. Ka suurem osa luuletusi on ju algselt pastakaga kirjutatud." Andres Ehin
Winters, R. Kahtlustava prantslase ettepanek.
Vaidlo, R. Kessu ja Tripp (lastele)
Aksli, E. Lendas väike lepatriinu
Päevikuvormis romaan jutustab okupatsioonidest Eestis Teise maailmasõja aastail, armastusest, armukadedusest, hingesidemete katkemisest ja valusatest valikutest, mis vormisid tuhandete saatused, nagu ka Sireli peretütre Elsie oma.
Esta Aksli (sünd 1935) on varem avaldanud kuus proosaraamatut ja luuletusi. „Lendas väike lepatriinu” on kirjastuse Tänapäev 2010. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.
Kõdar, J. Madallend üle maakera.
Oled endiselt kallis,
mitte väga, mitte meeletult,
vaid nii nagu ikka elus.
Vahetame paar sõna ja kirjarida,
saadame õnnesoove ja moosipurgi
ning ei unusta valusid.
Mälestus on magus,
kahetsus kibe.
                                      Sügavate mõtete ja väga kauni kujundusega luulekogu.
Suu-Peica, S. Minu Horvaatia
Siin kaante vahel on lood minu väga omapärasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad.
Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, häbelik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lumivalge lambatall, lehmasoolikaid järavad kaeluskotkad, skorpionid vannitoas, eriskummalised taevased matused, aga ka horvaatidelt kuuldud lood helgest Jugoslaavia ajast ning õõvastavatest sõjaõudustest, ja mu enda lood merehädas loksumisest, illegaalipõlvest, hullumeelsest karnevalist, oliivide korjamisest ning gaasilõhnalistest seentest.
Kui mu pooleaastane vabatahtlikuaeg läbi sai, hakkasid toimuma kummalised lood, mis mul saarelt ära ei lasknud minna…
(Sigrid Suu-Peica)
Ora, S. Mõista, mõista, Leenuke! (lastele)
Raamat väikelastele ja koolieelikutele, kuid avastamisrõõmu peaks siit leidma ka pisemad ja suuremad. Värviküllaste ja detailirohkete illustratsioonidega kõvakaaneline ning trükitähtedes raamat aitab rikastada lapse sõnavara ning on toredaks ajaviiteks mõistatusesõpradele. Väike Leenu vormib värssidesse mõistatused kõige tuntumatest metsloomadest, kuid tüdruku üllatuseks ei vasta vanemad sootuks nii, nagu tema mõelnud oli.
Kaaberbol, L. Nägija tütar (lastele ja noortele)
Taani kirjaniku Lene Kaaberbooli (s. 1960) esimene raamat Nägija-sarjast. 11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngeimaid ja varjatumaidki saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.
Hart, J. Otsatult korralik sekretär
Arder, O. Ott otsib karuoblikat (lastele)
Valimik Ott Arderi lasteluuletustest. See tore raamat ilmub luuletaja 60. sünniaastapäevaks.
Pilv, A. Ramadaan
See on Itaalia reisikiri ja on loodud tänu autori viibimisele Mazzano loomemajas. Samas on raamat segu autobiograafilisest päevikust, Itaalia vaatamisväärsuste tutvustamisest, reisisündmuste detailsest eritlusest, luulekatketest, mõtisklustest erinevate teemade üle ning jääb niimoodi žanriliselt erinevatel piiridel mängijaks. Tegemist on luuletajast autori väga poeetiliselt ja väga täpselt kirjutatud tekstiga. Aare Pilve raamatut võib näha kuulumas ka eesti kirjandusloo Itaalia reisikirjade üldisesse rivisse, asetudes niimoodi Friedebert Tuglase, Karl Ristikivi, Aimeé Beekmani jt kirjanduslike reisikirjade kõrvale.
Brown, S. Saatanlik mees
Priilinn, K. Sefiirist loss (noortele)
Lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata.
Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.
Mänd, H. Sämblik (lastele)
Harju, M. Talvehullus (noortele)
Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt tugev, et panna vastu talve jooksul ilmsiks tulevatele salajastele tunnetele ja igaühe isiklikele probleemidele? Või on see liit määratud lagunema?
Marianne Harju „Talvehullus” võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel kolmanda koha.
Mihkelson, E. Torn (luule)
Eesti ühe võimsama kirjaniku meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles puudutatakse nii igavikulisi kui ka päevakajalisi teemasid.
Colette. Vagabund
Romaan illusioonide kaotusest, õnneigatsusest, ent samuti sisemisest võitlusest ja võidust enda üle. Renée Néré, tülpinud oma abikaasast, maalikunstnik Taillandyst ja tolle truudusetusest, jätab mehe maha. Lahkuminek mõjub naisele muserdavalt ja et endaga toime tulla, hakkab Renée miimiks, tantsijannaks ja näitlejaks. Temasse armub rikas pärija Maxime ja ehkki see uus armastus naist ahvatleb, ei suuda ta samal ajal vabaneda oma esimese abielu valusatest mälestustest.
Krigul. K. Vaikimise valus hind.
Oll, S.Vana sõna vallatused (luuleraamat lastele ja suurtele)
Et vanasõnad laste suus edasi kestaksid, on Sulev Oll neid oma uues raamatus ”Vana sõna vallatused” luuletusteks kirjutanud. Mõnikord tundub autor tõdetõsine, teinekord aga käib vanasõnadega üsnagi vallatult ümber.
Wimberg. Wabastatud wärsid. (luule)
Wimbergi kolmas luulekogu, sisaldab luuletusi XXI sajandi esimese kümnendi teisest poolest. Puhas kuld!
Hyland, T. Õnne tütred
Lamp, D. Ööd kollases autos
Raamatus jutustab oma lugu naistaksojuht, kes on sattunud selle ameti peale, sest ta surnud armastatu pärandas talle oma takso. Ette tuleb mitmesuguseid juhtumeid, mõned neist jäävad talle rohkem, mõned vähem hinge. Päris raamatu alguses aga viib elu ta kokku enesetappu kavandava mehega, kes õnneks sellest kavatsusest loobub. Küll aga jätkub ta tutvus taksojuhiga ja tutvusest areneb vähehaaval midagi rohkematki...

Aimekirjandus:

Lõhmus, R. Doktor Levini tee
Tuntud lastearsti Adik Levini elulooraamat jutustab Valgas sõja jalus sündinud juudipoisi käänulisest kujunemisest armastatud lastearstiks esmalt uskumatus Kasahstanis ning seejärel Eestis. Raamatust leiab värvikaid karaktereid ja seiku toonasest üliõpilaselust Leningradis, kasahhide elust-olust ja parteilisest entusiasmist, tervishoiust nõukogude moodi, esimese ema- ja lapsesõbraliku lastehaigla ülesehitamisest Tallinnas ning võitlusest humaanse meditsiini eest lääne- ja idarindel. Ei puudu ka sõnaka doktori toitumisalased nõuanded ning viimastel aastatel meedias elavalt kajastatud Role kliiniku lugu. Raamat julgustab lugejat tervisest, oma kõige kallimast varast teistmoodi mõtlema, mitte uskuma moodsa tervishoiu müüte ning oma ja laste hea tervise eest julgemini seisma.
Meie lugu : Prillitoosi kirjad.
See raamat on pilk minevikku, ent ometi pole tegemist tavapärase mälestusteosega.
Kunagi „Prillitoosi” saatele läkitatud kirjad – õigupoolest mõnigi kord vaid katkendid kirjadest – hakkavad koos taustafotode, aastanumbrite ja sündmustega ühtede kaante vahele seatuna kõnelema hoopis teistmoodi, kui iga üksikut kirja eraldi lugedes.
Raamatu koostaja Hille Tarto:
„Kirjad saabusid ja lummasid ... Neid lugedes oli tunne, nagu vaataksid elavaid pilte kirjutajate muredest ja rõõmudest, hirmudest ja ülekohtust, vaesusest ja tööst, armastusest ja kannatusest. Kirjade autorite seas pole kuulsaid isikuid, need on tavalised inimesed. See on lihtsalt rahva elu ja lugu. MEIE LUGU. Teie ees on raamat kirjadest, milles ligi 200 inimest on usaldanud lugejale mälupilte või lugusid oma elust 20. sajandil.”
Grabbi, H. Seitse retke isamaale.
Käesolevas raamatus jutustab Washingtonis elav autor, kultuuriajakirja
„Mana“ kauaaegne toimetaja, seitsmest retkest Eestisse aastail 1968,
1969, 1972, aastavahetusel 1977–1978, 1988, 1989 ja 1990.
Hellar Grabbi kõneleb üksikasjalikult Eesti NSV elust-olust, nii
poliitilisest ja vaimsest õhkkonnast kui ka olmest, oma kohtumistest
paljude tuntud kultuuritegelastega (August Annist, Vladimir Beekman,
Aandres Ehin, Gustav Ernesaks, Johnny B. Isotamm, Ain Kaalep, Ülo
Kaasik, Teet Kallas, Jaan Kaplinski, Jaak Kangilaski, Jaan Kross, Uku
Masing, Lennart Meri, Mikk Mikiver, Kaljo Põllu, Paul-Eerik Rummo,
Hando Runnel, Olev Subbi, Friedebert Tuglas, Mati Unt, Debora
Vaarandi, Enn Vetemaa, Vaino Väljas, Harry Õiglane jpt.).
Paukson, E. Pauksoni astroloogiline abimees


Suvine uudiskirjandus

Ilukirjandus:

O'Brien, E. Armunud Byron
Selles raamatus keskendub autor Byroni armulugudele. Mitmesugused suhted nii poiste kui naistega andsid palju kõneainet salongides ja tolleaegne kõmuajakirjandus kajastas neid kuulujutte maialt.
Et Byron oli samal ajal inglise suurimaid poeete, oli selge juba tema eluajal. Soov üle piiri minna ja äärmuslikke elamusi kogeda tegi ta kergeks saagiks pahasoovijatele. Valinud elu avalikkuse silme all, sai ta tunda kõiki tagajärgi, mida kuulsus kaasa toob.

Kiik, H. Helmiga (mälestused 9. raamat)
Nagu pealkirja järgi võib öelda, on Heino Kiige järjekordsel mälestusteraamatul seekord kaks peategelast – Heino Kiik ise ja autori abikaasa, armastatud «Estonia» priimabaleriin Helmi Puur. Autor heidab põgusa pilgu Helmi Puuri lapsepõlvele, õpingutele Tallinnas ja Leningradis, tema karjääri algusele. Hiilgav lavatee (mida kinnitavad väljavõtted kiitvatest arvustusest) jäi haiguste tõttu kahjuks lühikeseks.
Konks, S. Kahe mere vahel
Suvi. Päike. Meri. Noor naine otsustab veidikeseks aja maha võtta, puhata ja endas selgusele jõuda. Kui ta korteriukse selja taga kinni tõmbab ja koti selga vinnab, ei seo ta end mingite kohustuste ja lubadustega.
Vahel on tore pisut saatusega mängida…

Valmsen, R. Karujõmmi käpajäljed (lastele)
Kaksteist toredat lugu tegusa Karujõmmi tegemistest-toimetustest kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Lapsed saavad teada, kuidas kala püüda, mesilasi pidada, jonn kaugele peletada ja millega siis ikkagi on kõige parem jõuluvana toodud suuski määrida...
Pildirikas trükitähtedega lasteraamat sobib nii lastele ettelugemiseks kui ka selleks, et lapsed saaksid ise sõnu kokku veerida.

Petrone, E. Kas süda on ümmargune (reisiromaani 1. osa)
Tomberg, D.  Kazimir, Vladimir ja teised
Wermuth, V. Keelatud naine
Verena tutvus Khalidiga Inglismaal koolis, kus nad mõlemad õppisid inglise keelt. Sellest sõprusest kujunes pikaajaline üle kümne aasta kestev armastus, kuid milles põrkusid kokku euroopalikud tavad ja araabiamaailma tabud. Väga ilus ja köitev armastusromaan.
Valton, A. Kirjad kasetohul
Tuntud ja tunnustatud kirjaniku uus, hämmastavalt nooruslik, ajalooliste sugemetega romaan. Arvo Valtoni uus romaan kulgeb korraga kahes ajas – aastasadade taguses ja tänapäevases. Lisaks veel kolmanda mõõtmena iroonilis-filosoofilised vahepalad.
Autor põimib osavalt romaani eri tasandid haaravaks, nii kaasa- kui edasimõtlemist pakkuvaks ajalooliseks, olustikuliseks ning ka romantiliseks looks.

Doty, M. Koera-aastad
Zeh, J. Kotkad ja inglid
«Kotkad ja inglid» algab nii: Max helistab Clarale, noorele, kuid kogenud raadioreporterile, kes sunnib teda sõitma Viini, tagasi minevikku. Pikapeale saab selgeks: tema ja Jessie lugu on osa Balkanil toimuvast. Maxi ja Jessie kummalise armastuse taustaks on kodusõjakangelaste, massimõrvarite, narkokaupmeeste ja ÜRO poliitikute küüniline komplott eesmärgiga ära hoida veelgi hirmsamaid sündmusi.
Petterson, P. Kui me hobusevargil käisime
1948. aastal veedab 15aastane Trond suve koos isaga maal. Ootamatud sündmused muudavad aga tema elu igaveseks. Ühel hommikul lähevad kaks poissi seiklema – hobusevargile. Trond ei tea midagi oma sõbra peret tabanud tragöödiast, millega algas kahe perekonna lagunemine.
Juba vana mehena ostab Trond vana maja kaugel linnadest ja inimestest. Seal viib saatus ta kokku inimesega sellest kaugest suvest ning valusad mälestused sunnivad teda vaatama tagasi nendele päevadele.

Michaels, K. Kuidas taltsutada daami
Kallas T. R. Maailma maaliline nägu: Maarjamaa haiku (luule)
Ligi poolteistsada stiilset haikut koondav kogu, nagu lähtub juba alapealkirjast, on täiesti eestikeskne; ühe osa neist moodustavad autori lapsepõlvemaa, väikese Koipsi saare teemalised haikud. Paar tosinat haikut on seotud meie kõige pimedama aastaajaga, valguse ja pimeduse vastasseisuga, kuid on noppeid ka rõõmsamatest aastahetkedest, sest loodusekesksus ongi ju traditsiooniliselt haikude pärusmaa, nende subjekt ja objekt.
Samarüütel-Long, A. Minu London
Autor ütleb oma raamatu kohta: "Jah, teil on õigus! Ma olen moekunstnik, kuid käesolev raamat ei räägi moest. Kui, siis ainult natuke. Minu raamat jutustab hoopis loo, kuidas ma 38 aasta vanuselt avastasin, et see, mida ma alati oma elus teha olin tahtnud, ja mida ma tegelikult tegin, ei langenud üldse kokku, ning kuidas ma otsustasin asjade käiku muuta ning kõike uuesti algusest alata: minust sai taas üliõpilane, seekord maailma kuulsaimas moekoolis Londoni Central Saint Martins College'is, legendaarse ja kardetud moeprofessori Louise Wilsoni käe all."
Marques, J. L. Minu ilus eksiil Eestis
Raamatusse  on koondatud autori arvamuslugude paremik, mis jutustavad Eestist ja eestlastest tema pilgu läbi. Muuseas, senhor Marques on vabakutseline ajakirjanik ja stsenarist ning teeb koostööd Portugali suuremate meediaväljaannete ja riigitelevisiooniga. Sündinud 1971. aasta augustis Lissabonis. Oma ajakirjanikukarjääri alustas ta 11. märtsil 1995 lühiuudisega Põhja-Iirimaast. Järgmisel aastal võitis ta Portugali ajakirjandusliku essee preemia. Elu on ettearvamatu. Kolm aastat tagasi hakkas ta Eesti Ekspressi iganädalasi kolumnegi kirjutama, samal ajal ilmus Portugalis tema esikromaan «Mees, kes tahtis olla Lindbergh» (O Homem que queria ser Lindbergh). Peagi on ilmumas ka selle hullumeelse raamatu eestikeelne tõlge.
Welsh, L. Montaažiruum
Romaan pälvis 2002. aastal Briti Krimikirjanike Assotsiatsiooni John Greasey Pistoda auhinna ja kandideeris 2003. aasta Orange Prizeile. 2003. aastal sai autor romaani eest ka Robert Louis Stevensoni mälestusauhinna. 2002. aastal valis ajaleht Guardian Louise Welshi Suurbritannia parimate esikteose autorite hulka.
Glasgow oksjonipidaja Rilke satub rikka manalamehe antiikset majakraami korrastades haruldustele, mis vaimustaksid igat kollektsionääri ja raamatukaupmeest. Äkki jääb talle näppu ümbrik vanade ülesvõtetega, millel on kujutatud jahmatavalt vägivaldsed stseenid. Rilke on leiust nii häiritud, et otsustab selgusele jõuda, kas stseenid on lavastus või on kalbeihulised naised tõepoolest kunagi pool sajandit tagasi oma otsa leidnud.
Beltran, J. Nora
Barcelonas elava eesti kirjaniku Jan Beltráni uus tõsieluromaan viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma. Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi.
Juba Jan Beltráni esikromaanis «La mala vida ehk neetud elu», mis valiti 2009. aasta Betti Alveri kirjanduspreemia nominentide hulka, jahmatas autor kolme peategelase põimunud elusaatuste meisterliku ja julge vahendamisega. Ka «Norast» vilksatavad läbi «Neetud elust» tuttavad Rosa ja Kristian, samuti ei mööduta Hispaania ajaloo pöördehetkedest sinna pilku heitmata.
Reinaus R. Nõidkapteni needus (triloogia 1. osa) (lastele)
Mida teha, kui kõige hirmutavamad legendid osutuvad ühtäkki elu ähvardavaks tõelisuseks? Kuidas käituda kohutavas olukorras, millest ei näi olevat ühtki väljapääsu?
Just need küsimused peab endale esitama Alex, kelle veidrad minevikunägemused muutuvad ootamatult reaalseks, kui ta leiab end vangina neetud laevalt, mida juhib kardetud ja mõistatuslik nõidkapten. Kui Alex avastab laevalt ka vangistatud tüdruku, saab ta aru, et kaptenil on rohkem kui üks saladus, mille päevavalgele tulekut ta kardab.

Riddell, C. Ottoline ja kollane kass (lastele)
Veigel, P. Riks ja Säde, aiasõbrad (lastele)
Pildirikas lasteraamat kahe sõbra, kõrvahark Riksi ja lepatriinu Säde avastusretkest aias ja põllul ning taimedest ja putukatest, keda nad seal kohtavad. Putukate seiklused vahelduvad lehekülgedega, kus tutvustatakse aiatööriistu, maheaiandust, ravijõuga taimi jm. Sekka ka asjalikke aiatarkusi, näpunäited herbaariumi tegemiseks ning juhatused, kuidas linnalapski saaks idutada herneid, kasvatada aknalaual lilli, sibulaid või isegi rõdul kartulit.
Laidla, S. Rott Amadeus, supitirin ja muud keldriasukad
Alavainu, A. Sutsakad (luule)
..tegelikult mõtlesin ma, et sinu leiutatud vorm ja seda tähistav sõna SUTSAKAD on see mida ma tahtsin reklaamida. või mida iganes. arvan et see on seda väärt... igatahes parem kui haiku! mis kuradi haiku siin kuuse all ja lume sees on????? ikka SUTSAKAS ikka SUTSAKAS!!!!! imekaunis eesti asi ja veel algupärane ka!
Inboil Tähtverest
e-kiri 11.02.2010

Fleming, M. A. Tundmatu peig ehk Nädal aega abielus
Mollie Dane on rändteatri näitlejanna, kõiki lummav Tirtsuke, Fanchon. Ühel päeval teeb etendust külastanud härrasmees talle ettepaneku loobuda teatrist ja saada tema lapsendatud tütreks, ning Mollie sukeldubki pea ees 19. sajandi New Yorgi kõrgseltskonna ellu. Ta leiab endale nii austajaid kui vihavaenlasi, nii noorte kui vanade, nii meeste kui naiste seast.
Taul, T. Täiuslik ja turvaline
Tuuli Taul: «Otsin kodu. Väikestest linnadest ja mägijõgede kallastelt, päevast päeva, ööst öösse. Mittesuitsetaja. Kaljukits. Ainsaks tingimuseks hingerahu, mida polegi nii lihtne üürida sellele, kes teab, et väikesed vabadused ei anna kokku suurt. Õnn on kas jah või ei.»
Pets, H. Õnneõiteta sirelid
Toomingas, H. Doris
Jutustus vanematest ilma jäänud ning ka õest-vendadest lahutatud lapsendatud tüdrukust, tema kasvamisest, igatsustest ja fantaasiatest.
Kala, C. Ebaõnnestunud! (noortele)
Raamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas tänapäeva noored elavad ja pidutsevad. Teoses on seksi, raha, armastust, verd, sõprust, suhted vanematega ja kõike muudki, mida ühe pubeka elu võib sisaldada.
Romaan kajastab noorte elu täpselt nii, nagu see ka tegelikult on, kajastades eriti jälke ja rõvedaid hetki, mida igaüks paljastada ei julge."
Eesti muistendite kuldraamat
Mahukas muistendivalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register, pealkirjade register ja sõnaseletused.«Eesti muistendite kuldraamat» võiks lisaks igale kodule olla igas lasteaias, koolis ja raamatukogus. Samuti on see väärtuslik kingitus eesti muistenditega sõpruse alustamiseks.
«Eesti muistendite kuldraamat» on teemade kaupa jaotatud tsükliteks:
  • Muistendeid maailma loomisest
  • Muistendeid metsaroheluse, kasside ja hiirte tekkimisest
  • Muistendeid rändavatest järvedest, salapärastest saartest ja kividest
  • Muistendeid linnadest, lossidest ja peidetud varandustest
  • Muistendeid libahuntidest, koerakoonlastest ja kurjadest tõbedest
  • Muistendeid Vanapaganast
  • Muistendeid Suurest Tõllust ja Kalevipojast
Ernits, M. Kiikuda tuules
Siirak, J. Kui kodud lõhuti
Eesti taasiseseisvusaja esimese naiskirikuõpetaja Juta Siiraku (s. 1929) mälestused nii lapsepõlvest Virumaal kui ka ajast, mil meie maa vappus Punaarmee tankide all.
Tohvri, E. Laenatud rõõmud
Saalbach, A. Leegikeeltel
Roy, A. Lootusetu igatsuse atlas
Anuradha Roy jutustab oma debüütromaanis ühe bengali perekonna loo, mis algab 20. sajandi esimestel kümnenditel ja lõpeb juba iseseisvas Indias.
Nagu pealkiri ütleb, on raamatus palju igatsusi, mil pole määratud täituda. Läbi kolme põlvkonna kujutab autor seda, kuidas kõige lähedasemadki inimesed võivad jääda üksteisele ligipääsmatuks, nähes üksteise sisemaailma vaid hetketi ja vilksamisi. Tihti on tunnete tärkamisel ja väljendamisel takistuseks ammused traditsioonid, kastisüsteem ja range kommete järgimine. Romaanis on nukrust ja üksildust, palju lagunevaid, tühjaks jäänud maju ja üksikuid ootamatuid värvilaike, mis eredaina meelde jäävad – lillakaspunane õis, erkroheline papagoi.
Tomusk, I. Lõpuaktus (lastele)
Lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Raamat annab võimaluse rõõmsaks taaskohtumiseks Ilmar Tomuski eelmistest raamatutest pärit Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud.
Sikk, R. Minu Ugrimugri
Reinaus, R. Must vares (noortele)
Liis läheb uude kooli ja saab seal tuttavaks Sethiga, lastekodus elava mustanahalise poisiga, keda ülejäänud õpilased kardavad ja põlgavad.
Kuid Liisis tekitab Seth pigem huvi ning lõpuks õnnestub tal võita tagasihoidliku ja suhteid vältiva poisi usaldus. Usaldusest kasvab aja jooksul vastastikune hoolimine ja armastus, mida ei kõiguta isegi neid ümbritsev vägivald, rassivaen ja mõistmatu suhtumine.
Reeli Reinausi «Must vares» võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha.

Kriisa, K. Neetud (noortele)
Tänapäeva koolinoorte elust ja probleemidest kõnelev romaan. Peategelane Mirt kolib peale põhikooli lõpetamist Lõuna-Eestist Tallinna ja hakkab käima ühes eliitkoolis. Õige pea tekib tal suhe kooli direktori pojaga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnegi inimese elu.
Ludlum, R. Omaha tee
Väljaste, E. OÜ Sõltlased
Jürjo, M. Pikad varjud teel: vanamoeline kriminaalromaan
Pervik, A. Presidendilood (lastele)
Enne seda, kui president presidendiks valiti, oli tal juba pikk elu elatud. Alati oli tal olnud hästi palju kohustusi ja hirmus vähe aega. Ta ei saanud kunagi teha seda, mida ta tegelikult ise oleks tahtnud.
Gregson, J. Päikesest ida pool
Sügisel 1928 on kolm noort naist teel Indiasse, kõigil soov alustada uut elu. Rose, kaunis kuid naiivne tulevane pruut on mures, et peab maha jätma oma perekonna ja abielluma mehega, keda ta vaevalt tunneb. Victoria, tema pruutneitsi, tervitab rõõmuga võimutseva ema käest pääsemist ja on otsustanud leida endale abikaasa. Ja Viva, nende kogenematu saatjanna, läheb oma lapsepõlve India otsingule, mis on täidetud mineviku ja vabaduse vaimudest.
Kaugver, R. Põhjavalgus
Autori seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta.
See on otse vangilaagrist edastatud poliitvangide sõnum nõukogude riigist igale ausale inimesele maailmas. Just nii koletislikult hävitasid kommunistid KGB vangilaagrites Eestis ja Venemaal miljoneid oma suure ja allutatud väiksemate rahvaste paremaid liikmeid. Just nii vahetult ja teravalt tajusid eestlased vabadusekaotust otse II maailmasõja lõppemise järel.

Tangsoo, J. Ritsikas (noortele)
Kui lapsel ei ole aimugi, kes on tema isa. Kui lapse emale läheb korda ainult korralik peatäis ja last vajab ta üksnes selleks, et elamispinda saada. Siis võibki juhtuda, et ühel hetkel kukub viieteistkümneaastasel tüdrukul karikasse viimane piisk ja temast saab Ritsikas, kelle kodukoht on seal, kuhu esimene ettejuhtuv buss viib, ja öömaja seal, kuhu jalad viivad. Kuigi saatusel on noorele inimesele veel nii mõnigi katsumus varuks, suudab Ritsikas oma elu lõpuks joone peale saada.
Nagu oma raamatutes varemgi, säilitab Jaan Tangsoo ränkadest teemadest hoolimata elujaatava tooni.

Reinaus, R. Täiesti tavaline perekond (lastele)
Lugu 11-aastasest Timist, kes leiab, et tema perekond käitub täiesti veidralt: isa räägib poes mannekeeniga, ema läheb sussides tööle jne. Tim otsustab oma pere kummalised seiklused kõik blogisse üles kirjutada. Mis sellest kõigest välja tuleb, saab lugeda juba raamatust, mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel 3. koha.
Nõu, E. Vabariigi pojad ja tütred. 1. osa
Läänemaa talu üheksa lapsega pere on romaani punane lõng, mis jookseb läbi Esimese maailmasõja, tiisikuse, Vabadussõja, rahvaväelase asunikutalu, Teise maailmasõja, hävituspataljonide, metsavendade, Omakaitse, julgeolekupolitsei, küüditamiste, terrori ja vastuterrori, soomepoiste, põgenemiste, arreteerimiste, Pagari tänava, Patarei, vangilaagrite, armastuse, elu ja surma.
Sillaots, M. Viiskümmend. Neli saatust
Kaks romaani aastaist 1937-1938. Esimene on ühe tubli ja eeskujuliku naise tagasivaade oma eluteele 50. sünnipäeva künnisel, millest aimub mõndagi autobiograafilist. Teise keskmes on neli erinevat naist, kes seotud ühe ja sama mehega, kuulsa kirjanikuga, kes arvab endal kui loovvaimul õiguse olevat teha naistest oma mängukannid.
Prangel, J. M. Ökovanaema ja Martin
Lõbus lugu ökovanaemast ja tema hallist kassist. Ökovanaema on peaaegu nagu tavaline vanaema, ainult et tal ei ole halle juukseid ja prille. Ta ei kanna ka lillelist kitlit nagu teised vanaemad. Tal on juuksed krunni keeratud ja jalas traksidega teksad. Tal on ka punane mummuline põll ja punased kummisäärikud....
Raamatu illustratsioonid on teinud lapsed vanuses 4-12.

Aimekirjandus:

Morgan, N. Esitluste tegemine
Veenva esitluse tegemine ei sõltu ainult kirglikust suhtumisest ja PowerPointist, vaid selleks on vaja kindlaid oskusi, mille abil kuulajaid köita. See raamat aitab selgitaval ja innustaval moel viia kokku kaks poolt: mida sina teemast tead ja mida kuulajad vajavad.
Raamatus on asjakohast infot, kuidas:
* valmistada ette kuulajatega ja ruumiga kohandatud tulemuslikku esitlust
* teha tõhus esitlus, mis paneb inimesed tegutsema
* vastata küsimustele ja hoida inimeste tähelepanu terve esitluse aja
Weller, S. Jooga pika elu jaoks

Praktiline õpperaamat, mis pakub lihaseid tugevdavaid ja venitavaid joogaharjutusi igaühele, kes soovib ka vanemas eas säilitada oma elukvaliteeti.

Desserich, V. Kirjad Elenalt
Tõsielulugu kuueaastase Elena võitlusest ajuvähiga. Elena elu viimaste päevade päevik, mille panid kirja tema vanemad Keith ja Brooke Desserich, oli algselt mõeldud tema noorema õe Gracie jaoks.
Sellel päevikul on aga laiem kõlapind. Vanemad, kes õpivad tütre haigusega elama, võitlema ja leppima. Väike Elena, kes inspireerib oma vaprusega tervet kogukonda. Elu, mida elatakse päevhaaval, aga tõelise elujanuga. Päevik, mis peaks aitama kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes on sunnitud sama läbi elama. Raamat, mis õpetab meid hindama igat hindamatut hetke, mida saame veeta koos oma lastega.
Risti-rästi läbi Eestimaa
Mikk-Sokk, M. Telestaaride uskumatud juhtumised
Ei ole midagi värvikamat kui elu ise. Need lood on juhtunud päriselt. Inimestega, keda kõik tunneme. Vapustavad, ausad ja alasti paljastused. Situatsioonid, kus naerab pisara silma.
Uskumatud sündmused on kirja pandud ehedalt ja mahlakalt, nii nagu inimesed neid rääkisid.
Bernhard, A. Laste sünnipäevamängud
Et lapse sünnipäeva ettevalmistamisega liialt pead murdma ei peaks ja lastel peol igav ei hakkaks, leiate sellest vahvalt illustreeritud raamatust lisaks sajale mänguideele palju vihjeid peo kavandamiseks, kutsete valmistamiseks, toitlustamiseks ja ruumide kaunistamiseks. See raamat sisaldab kõike, mida läheb vaja, et muuta lapse sünnipäevapidu unustamatuks elamuseks:
• 101 sünnipäevamängu
• tavapärased ja uued, rahulikud ja tormakad mängud, mis sobivad tuppa ja õue, suurde ja väikesesse ruumi
• iga mängu juurde on märgitud vanuse alammäär, ettevalmistusaeg, mänguvahendid ja soovitus selle kohta, kas mängida sees või väljas
Baklien, A. Minu esimene lilleraamat (lastele)
Selle väikese ilusa raamatu abil saavad lapsed – ja miks mitte ka täiskasvanud – õppida tundma meie kõige tavalisemaid põllu-, metsa- ja aasalilli.
Raamatus on 42 enim levinud lille, mida iga laps võiks tunda. Lilled on rühmitatud värvi järgi.

Baklien, A. Minu esimene metsaraamat (lastele)
Baklien, A. Minu esimene putukaraamat (lastele)
Benton, D. Teisiti ei ole võimalik
«Ma soovin, et kõik, kes seda raamatut loevad, mõistaksid üht – kõrgusi vallutab ja eesmärgini jõuab vaid see, kes usub. Teisiti ei ole võimalik,» ütleb Dave Benton oma raamatu avasõnas. Autori soovil ilmub tema inglise keeles kirjutatud raamat esmalt eestikeelses tõlkes.
Minu esimesed avastused looduses (elektrooniline teavik)

Juunikuu uudiskirjandus

Ilukirjandus:

Tael, I. Eesti rand
(luule)
Trull, I. Kaelkirjak ja tähed
(lastele)
Unt, M. Kogutud teosed 5
Mati Undi kogutud teoste viies osa. Sisaldab romaane "Öös on asju" ja "Doonori meelespea"
Mallery, S. Kuumalt kannul
Leith, P. Laulukoor
Rõõm, G. Lohe Lembitu lood 2. raamat (lastele)
Tavaliselt nii rahulikku Ööbikuorgu murrab kahe kurikaela tõttu rahutus, mis õige varsti levib loheorust kaugemale. Kohe suure suvepuhkuse esimesel päeval satuvad pöörastesse seiklustesse nii maailma kõige väiksem lohe Lembit kui ka tema suured sõbrad Emil ja Sassu. On autoga kihutamist ja üks ootamatu õhulend, on tulepurskamist, pisaraid, naeru ja kuhjaga põnevust. "Kitserööv" on lohe Lembitu lugude sarja teine raamat.
Pihelgas, K. Metsas algavad hääled
Traat, M. Minge üles mägedele. 4. köide
Mats Traadi jõgiromaan “Minge üles mägedele” on jõudnud viimase, 12. jaoni – „Õelate lamp“ –, mis ilmub esmatrükis koguteose 4. köitena.
Neljas köide, annab melanhoolse lõppakordi Hendrik Susi ja tema perekonna tegemistele Palanumäe talus. Aeg ja ruum on olulised. Läbi ärkamis- ja venestusaja, Esimese maailmasõja ja Vabadussõja, vabariigi tõusu ja majandusliku languse on jõutud Teise maailmasõjani, ruum liigub Tsirgusilma ja Tallinna vahet, teeb koos Lembituga kaasa ka sõjatee Saksa sõdurimundris. Lembit saabki jutustaja silmadeks väljaspool Palanumäed. Talu enese kitsastes oludes saab peamiseks nägijaks ja kuuljaks Hendriku ja Helmi poeg Hind. Hendrikust, kord kärsitust noormehest, on saanud talu ja poegade pärast muretsev jonnakas, vahel isegi kiuslik vanamees. Kuid ikka loodab ta maale, teeb tööd oma talus, sest teisiti ei ole võimalik. Teisiti ta ei oskagi… Lihtinimeste lootused ja hirmud, kumu ja tõelus, mis Teise maailmasõja aegset Eestit valitsesid, on suurepäraselt edasi antud Mats Traadi Palanumäe-lugusid lõpetavas romaanis „Õelate lamp“.
Ungro, A. Minu Kolumbia
Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis „papagoi“) kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis… vaheta diilerit!
Saabusin 2004. aasta 1. jaanuaril Kolumbiasse, et õpetada kuus kuud ühes katoliiklikus keskkoolis inglise keelt. Saatus tahtis teisiti: viibisin Kolumbias kaks ja pool aastat, elasin kahes linnas ning töötasin ka tõlgi ja projektijuhina. Elasin sellel maal läbi oma elu suurimad rõõmud ja valud, mis on nii hullupööra minu sees, et ma võib-olla „ei saagi Kolumbiast üle“. Ühest küljest oli ju palju valusat, mida ei tahaks mäletada, samas valdab mind tunne, et ilma nende mälestusteta oleksin palju vaesem inimene. Ma armastan Kolumbiat väga. Aga kui päris aus olla, siis see on armastuse ja vihkamise suhe.
Ave Ungro
Nesbo, J. Muretu
Drinkwater, C. Oliivipuu
Drinkwater, C. Oliiviteekond
Raju, M. Out of Office, ehk Aasta kontsakingadeta
Haarav lugu Eesti naisest, kes võtab end töölt vabaks, et teha seda, mida ta tegelikult tahab. Nii abistab ta põhumaja ehitamisel, müüb Pärnus keraamikat, sorteerib Austraalias postkaarte, sukeldub Lõuna-Hiina meres, seikleb Laoses ja proovib ära taluelu Võrumaal.
Contra Poiste aabits (lastele)
Kiviorg, K. Päikeseküla
„Päikeseküla” on ilukirjanduslikus võtmes kirjutatud teos. See on autori maailmapildi väljendus, episood kogetud teekonnast, mis esitab küsimusi, otsib, kuid ei ütle ette. Ta hoiab, aga samas tõukab ka tagant. Ta räägib mõtlemisest ja mõttest, armastusest, koostööst ‒ kõigest nähtamatust, mis on oluline. Seal jäetakse vana ja otsitakse uut. Raamat on otsijatele, kes ihkavad midagi enamat kui see, mis on. Teos on autori viis minna kaasa elu kutsega.
Montefiore, S. Sašenka
„Sašenka“ on lugu noore naise arengust ja tema isiksust kujundavatest teguritest, armastusest ja sõprusest, ent ka reetmisest ja inimsuhete keerukusest pöördelistel aegadel. Perekonnaloo taustaks on eri ajastute Venemaa oma värvika olustiku ja selliste ajalooliste tegelastega nagu Rasputin, Stalin, Beria.
Roberts, N. Süda võidab
Bennett, A. Tema majesteet lugeja
Peamiselt näitekirjanikuna tuntud Alan Bennetti raamat on vaimukas, südamlik ja naljakas, aga ütleb nii mõndagi ka lugemise tähenduse ja olulisuse kohta. Need mõned tunnid, mis selle raamatu seltsis saab veeta, ei lähe kohe kindlasti tühja.
Makine, A. Tundmatu mehe elu
Vene päritolu Andreï Makine (s 1957) on üks tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid prantsuse kirjanikke, kelle loomingu põhiosast võib kokku panna kireva ja üpris ülevaatliku mosaiigi Venemaa ajaloost viimase saja aasta jooksul. Makine’i seni viimase romaani „Tundmatu mehe elu” (2009) raamjutustus paigutub 21. sajandi alguse Venemaale.
Vaata ka varem ilmunud Makine’i romaane „Prantsuse testament” (tlk Andres Raudsepp, 1999) ja „Ühe elu muusika” (tlk Triinu Tamm, 2008).

Aimekirjandus:

Raju, M. Hingele pai
On hetki, mil hing siiralt rõõmustab. Nautides loodust. Kallistades. Naerdes. Mediteerides.
Kõikidel on õigus elada oma unistuste elu.
See on raamat ilusatest ja igapäevastest asjadest, kuhu on lisatud meelespea emotsionaalselt kriitilisteks olukordadeks, maitsvaid retsepte, energiat andvaid joogaharjutusi ning parema une ja mediteerimissoovitusi.
Parmas, V. Leidlik aed: 220 põnevat aiaideed
Tammer, E. Lõpparve
Autor kirjutab: “Suvel 2009 hakkasin inventeerima oma failimajanduse laoriiuleid. Inventeerisin ning avastasin hulgaliselt ajakirjanduslikke tekste. Lugesin ja korrastasin, liitsin ja lahutasin neid, kuni tõdesin, et näed sa, eneselegi ootamatult üks kogumik jälle koos. Sellega olin sujuvalt lahendanud nii mõnegi endale esitatud eale vastavalt totra, kuid vägagi eksistentsiaalse küsimuse. Kirjastaja võib ju lubada, et kingib endale ümmarguseks sünnipäevaks ühe raamatu. Ja ongi 50 nagu naksti tähistatud.
Ning kui enne olid “Minu kuritööd” ja “Mälu võim”, siis loomulikult on tegu minu elulooraamatute kolmanda köitega. Minu ajakirjanduslikud tekstid on ka minu elulugu.”
Anton, L. Maakorraldajad
Järve, S. Puude ja põõsaste lõikamine
Valk, H. Pääsemine helgest tulevikust
See ei ole elulooraamat, vaid põgus pilguheit minu kõige tegusamatele aastatele alates tudengipõlve tormlemistest ja lõpetades Eesti iseseisvuse taastamisele kaasaaitamisega. Keskendusin raamatus tegemistele, mis seostuvad Eesti ühiskondlikus elus toimunuga ning mida iseloomustab leppimatus võõrvõimu surve, vägivalla ja totrustega ning püüd hoida vabana oma vaimu, mis oli omane enamikule eesti loovharitlastest. Kuigi jätsin enamasti välja puhtisiklikud seigad, jagub siin küllaga ka värvikaid, vabameelseid ja boheemlikke sündmusi, näiteks Kuku klubis, sest elu ja eriti kunstielu isepäist toimimist ei suutnud kõiges normeerida isegi totalitaarne võim. Kuid kes tahab, võib seda raamatut võtta ka kui ühe inimese eneseks jäämise lugu, mille taustaks on rahva püüdlused, lootused ning lõpuks ka igatsetud võit.
Heinz Valk
Faber, L. Vanaemade elutarkus
Selles raamatus jagab üks vanaema oma tarkusi kõige selle kohta, mida ta on elu jooksul õppinud. Näiteks õpetab ta, kuidas ilma mürgiste kemikaalideta kööki ja vannituba puhtana hoida, kuidas peatäidest vabaneda, majapidamisraha kokku hoida, lapsi õigel ajal magama saada, vanade järeleproovitud retseptide järgi süüa teha, umbrohtudest vabaneda, külalisi vastu võtta, kingitusi kaunilt pakkida ja veel palju muud.
Porter, L. Verine Mary /1516-1558) : Inglismaa esimene kuninganna
Kreem, T.-M. Kadrioru lood: lapsed kunstnikud ja geisrid
Keisrid ja keisrinnad, riigipead ja presidendid, kunstnikud ja kirjanikud, lauljad ja muusikud, lapsed ja loomad, puud ja kummitused – kõigil neil on oma osa Kadrioru ajaloos. Siit saad teada, mis ja kellega Kadriorus ja maailmas on aja jooksul sündinud. Palju ilusaid pilte on siin ka. Avasta ilusaid paiku oma kodumaal! Raamat on nii noortele kui vanadele.

Maikuu uudiskirjandus:


Ilukirjandus:
Kangro, M. Ahvid ja solidaarsus
Lanto, A. Aken
Tartus elav eestlanna on kirjutanud erakordselt köitva romaani Jaapani igapäevaelust. Peategelane Ito on tavaline kontoriametnik ühes Osaka firmas, tema elu on rutiinne, suhtlusring vähene – töökaaslased, kaks tudengit-üürilist ja õde Yuko. Firma poolt keeltekursusele saadetuna tutvub ta aga mitme võõramaalasega. Sõprade ringi avardudes muutub elu põnevaks ja saatusel on Itole mõnigi rõõmus üllatus varuks.
Kammerliku romaani sündmustik voolab rahuliku jõena, võludes lugejat pisiasjade poeesiaga.
Tapver, A. Apelsin kellavärgis
Claudel, P. Brodecki raport
Eesti muinasjutud
Eesti Rahvaluule Arhiivis leidub ligi 6000 käsikirjalist imemuinasjuttu, lisaks veel paarsada helisalvestist. Väljaanne juhatab sisse teadusliku väljaandeseeria Monumenta Estoniae Antiquae uue sarja, mille esimeses köites on esitatud imemuinasjuttude tekstid jututüüpidest ATU 300–480. Muinasjutuseeria formaadiks on valitud tüübiantoloogia: igast Eestis esinevast imemuinasjututüübist esitatakse sõltuvalt kogutud variantide hulgast üks kuni kolm arhiiviteksti. Tekstid on väljaandes avaldatud võimalikult originaalitruult, kuid parema loetavuse huvides redigeerituna. Paljud jutud on kirja pandud murdekeeles, arusaadavuse hõlbustamiseks on lisatud kas sõnaseletused või tervikteksti tõlge tänapäeva kirjakeelde. Teaduslik antoloogia esindab üleskirjutusi, mis on kirja pandud üle kogu Eesti ligi kahesaja aasta vältel: varaseim dateeritud tekst pärineb 1816. aastast, hiliseimad tekstid on salvestatud 21. sajandi esimesel kümnendil Setumaal.
Ludlum, R. Gandolfo tee
Jumalavallatult kentsakas Robert Ludlum, kellega te pole varem kohtunud. Siin on ühendatud “Chancellori käsikirja” jõulisus, “Matarese ringi” sündmuste keerukas põiming ja “Bourne’i identiteedi” plahvatuslik tempo.
Sündmustiku aluseks on Paavst Franciscus I röövimine.
Peters, E. Hästivarjatud saladus
Saar. O. Kanarbikukartus
Järg Olivia Saare mälestusteraamatule „Humalapuu“, mis ilmus 2005. aastal.
Raamat teeb tagasivaate eesti lasteajakirjandusse alates 1952. aastast kuni 1980. aastate lõpuni. Elavate, emotsionaalsete meenutuste kaudu avanevad siin nõukogudeaegse ajalehe „Säde“ ning ajakirjade „Pioneer“ ja „Täheke“ toimetuste töötajate loomingulised püüdlused ja eesmärgid, kordaminekud ning ajastule omased ootamatud, kohati uskumatud situatsioonid.
Raamatu põhikoega põimub autori pereelu teema, tema isiklikud läbielamised, suhtumised ja arusaamad. Rohkesti leiab lugeja raamatust reisimuljeid – lõbus-lustakaid sündmusi ja olukordi erinevaist paigust Nõukogude Liidus, aga ka välismaal.
Valton, A. Kogutud teosed. 17. Miniatuurid
Ehin, A. Kuitund=The if hour (luule)
„Kuitund“ on raamat, kus kohtuvad kaks säravat luuletajat, kes esindavad küll eri kultuure, kuid jagavad sarnast luuletunnetust. Seetõttu moodustab luulekogu ühtse terviku, milles autorid ilmselgelt naudivad teineteise tõlkimist. Selles kolmekeelses kogumikus on luuletused eesti, inglise ja jaapani keeles.
Pervik, A. Matlena teekond
Truija, U. Meresoolased huuled 3. osa
Petrone, E. Minu Ameerika (1. ja 2. osa)
Penu, A.-M. Minu Hispaania
See on Anna-Maria Penu bestselleri uus, täienduste ja parandustega trükk. Raamatus on nüüd kirevad pildid Hispaania elust ja uus pikk peatükk, mis vastab ka küsimusele: mismoodi laheneb Anna-Maria ja tema kaasa Ernesto abielubürokraatia, kuidas saavad nad hakkama intervjuuga, kus peavad enda koosolelu legaalsust tõestama?
Mutt, M. Mälestused III
Juur, M. Naeruklubi
Karu, M. Nullpunkt (noortele) Loe pikemalt
Pruuni paberi karu (lastele)
Silvestre, R. Päevalillede maja
Kui Ruth Silvestre ja ta pereliikmed leidsid Edela-Prantsusmaal Lot-et-Garonne’i regioonis Bel-Air de Grezelongue’i – maja, mis oli kümme aastat seisnud inimtühja ja mahajäetuna – oli see armastus esimesest silmapilgust.
„Päevalillede maja” jutustab perekonna ja maja suhetest: selle leidmisest ja esialgsetest pettumustest, eufooriast, mis neid maja äraostmisel valdas, restaureerimistöödest ja kohalikku kogukonda sulandumisest. Raamat annab võimaluse heita pilk Prantsusmaa kulinaarseks keskuseks peetavas piirkonnas elavate prantslaste igapäevaellu. Pildi muudavad täiuslikuks isuäratavad eined päikesepaistel ning selle kandi ajaloo ja kommete huvipakkuvad kirjeldused.
Rubina, D. Päikeselisel tänavapoolel
Pascoe, D. Põgeneja
Tomusk, I. Pöörane puhkus Parakatkus (lastele)
See raamat on pühendatud kõikidele isadele, kes veedavad puhkuse koos
oma perega. Ja teevad seda Eestis. Kuigi loo alguses võtab perekond
vastu üksmeelse otsuse veeta perepuhkus Hispaania päikeserannikul Costa
del Solis, leiavad nad end ühel päeval hoopis Lääne-Virumaalt
Parakatkust. Parakatku oli aga kunagi kuulus seal elutsevate karude
poolest. Esialgu kohtub perekond küll vaid hiirega, aga karud ei jää
tulemata. Maaelu on lõbus, huvitav ja – ohtlik.
Zusak, M. Raamatuvaras
1939. aasta Natsi-Saksamaa. Riik hoiab hinge kinni. Surmal pole veel kunagi nii palju tegemist olnud.
Liesel Meminger, üheksa-aastane tüdruk, asub elama kasupere juurde Müncheni lähistel. Tema vanemad on saadetud koonduslaagrisse. See on lugu Lieselist ja elanikest tema tänavas ja tüdruku kõige suuremast varandusest – tema raamatutest. Esimeseks varguseks on “Hauakaevaja käsiraamat”. Tänu akordionistist kasuisale õpib Liesel lugema. Ta jagab oma raamatuid naabritega pommirünnakute ajal ja juudi mehega, kes end tüdruku maja keldris peidab.
See on lugu sõnade võimest inimhinge toita ja päästa. Loo jutustajaks on Surm.
Boyd, W. Rahutu
Capote, T. Suvine merereis
Noore muretu seltskonnadaami Grady McNeili vanemad jätavad ta 1945. aasta suveks üksi New Yorki nende Viienda avenüü luksuslikku korterisse. Omapead jäänud, soojendab Grady oma salajast armulugu lihtsa Brooklynist pärit juudi soost sõjaveteraniga. Suvise hooaja edenedes muutub suhe tõsisemaks ja moraalses plaanis hägusemaks ning Grady on sunnitud langetama rea otsuseid, mis muudavad igaveseks tema ja paljude ta lähedaste elu.
Capote tuntumate teoste hulka kuuluvad ka eesti keeles ilmunud „Hommikueine Tiffany juures”, „Külmavereliselt” ja „Rohukannel”. „Suvine merereis” avastati juhuslikult 2004. aastal kirjanikust järelejäänud paberite hulgast, romaan on alustatud 1943. aastal ning ta töötas selle kallal vahelduva eduga umbes 10 aastat.
Welsh, I. Trainspotting
„Ajavaim” on ilukirjandussari, mille peamine eesmärk on täita lünki eesti tõlkeloos ehk avaldada teoseid, millele kuulub maailmakirjanduses tähelepanuväärne koht, kuid mis pole seni maakeeles kohaliku lugejani jõudnud.
Sarja esimene raamat „Trainspotting” on tuttav eeskätt nooremale põlvkonnale. Irvine Welshi debüütromaan on üks murrangulisemaid teoseid Briti 1990. aastate kirjanduses – episoodiline kajastus ühe Edinburghi sõpruskonna elust ja tundmustest, terane käsitlus indiviidi kohanemisest ja kohanematusest tänapäeva lääne ühiskonnas.
Kotjuh, I. Usaldusliin (luule)

Aimekirjandus:
Keha ja tema isiksus
Kinos, J. Lapsest lähtuv kasvatus
Litvinova, N. Loomerõõm: õmbleme ise mänguasju
Raamat sobib meisterdamishuvilise lapse kujutlusvõime, kunstimaitse ja isetegemisoskuse arendamiseks. Heade lõigete ja selgete juhtnööride järgi tehtud vallatud mänguasjad võib vabalt pista taskusse või põue, kinkida sõbrale või poetada õhtul padja kõrvale. 49 fotot valmis leludest ja lõbusad illustratsioonid innustavad ka algajat õmblejat.
Laretei, K. Ludus tonalis. Kirg
Mälumängud lastele
Mälumäng on vahva ajaviide, mis ühendab õppimise ja meelelahutuse. Selles raamatus on 60 mängu kolmes raskusastmes, mis on tähistatud erineva arvu tarkuseteradega.
Mängijad võivad valida endale meelepärase teema ja mänge kombineerides on võimalik korraldada võistlusi, kus saavad oma teadmised proovile panna nii algklasside õpilased kui täiskasvanud.
Sellele raamatule on kiitva hinnangu andnud ka Eesti üks tuntumaid mälumängusõpru Ivo Linna ja Mnemoturniiri tarkade klubi.
Lauristin, M. Punane ja sinine
Marju Lauristinil on imetlusväärne anne oma mõtetega teistele väga palju anda, samas iseennast varju jättes.
Siinses kogumikus räägib Marju nüüd ka endast. Aga „Peatükke kirjutamata elulooraamatust” pole ainult Marju Lauristini elu- ja kujunemislugu. Ta heidab pilgu Eestile keerulistele aegadele – nii neile, mis eelnesid ta sünnile aastal 1940, kui ka tänastele ja tulevastele. Ka emotsionaalselt rasketest asjadest rääkides säilitab Marju tasakaaluka, analüüsiva ja omamoodi sooja hoiaku. Sinise ja punase alge vastandumine ja tasakaal avaneb lugejale nii Marju Lauristini eluraamatus kui ka kogumiku artiklivalimikus, mis hõlmab arutlusi ja analüüse kirjandusest ja teatrist, kultuurist, meediast ja poliitikast, eestlaste identiteedist ja vastutusest.
Kermik, H. Vene meri



Aprillikuu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Kalemaa, K. 1000 kõige naljakamat lugu lastest
Swann, L. Glennkill
Leonie Swanni 2005. aastal ilmunud debüütromaan "Glennkill", mille žanrimääratluseks on "lambakriminull", sai ruttu bestselleriks.Raamatut on Saksamaal müüdud 2 miljonit eksemplari ja teost on tõlgitud 25 keelde. 2006. aastal sai autor parima debüüdi eest saksa keeleruumi prestiižika krimikirjanduse auhinna Friedrich-Glauser-Preis. Eesti keeles ilmus "Glennkill" 2009. aasta detsembris Piret Pääsukese tõlkes.
Mathura Guatemala, maa hing
Raamat jälgib autori rändu Kesk-Ameerika väikeriigis Guatemalas, mõtiskledes pärimuse, kultuuri ja eneseteostuse üle, tutvudes maa põlisrahva maiadega ning imetledes sealse metsiku ja vulkaanilise looduse ilu. Tundlikult kirjutatud
rännujutustusse jääb ka mitmeid luuletusi ja vanu legende.
Mänd, H. Hetkesekundid (luule)
Hetked... Need peatuvad sekunditeks...
Heljo Männi hetkesekundid on selles raamatus koos Ingmar Muusikuse püütud sekunditega. Elu ilu on hetkedes...
Lorie, A. Igaveseks kaotatud
Iiri muinasjutud ja muistendid
Soans, K. Kõnnussaar, T.  Ingli kübaratrikk. Martti ja kuldtiib (lastele)
Kerttu Soans on kahe tütre ema, Tiia Kõnnussaar kahe poja ema ja see – kahe kaanega raamat – kahe ema sõpruse vili.
Ühel raamatupoolel saame tuttavaks 7-aastase tüdrukuga, kelle nimi on Ingel ja kes sõidab lennujaama kohvikus lennukiga ning kelle suurim soov on saada endale lemmikloom. Teisel raamatupoolel tutvume 7-aastase Marttiga, kes on täpselt selline nagu üks tore poiss võiks olla ja kes üle kõige igatseb endale päris oma draakonit. Värviliste ja lõbusate piltidega raamat, mis sobib lugemiseks nii tüdrukutele kui poistele.
Soasepp, T. Jõemehike (lastele)
Brown, D. Kadunud sümbol
Ibbotson, E. Kiilivõrendik (lastele)
Raamatu autor Eva Ibbotson on sündinud Viinis, ent kui natsid võimule said, põgenes tema pere Inglismaale ja ta pandi internaatkooli, nagu käesoleva raamatu peategelanegi. Tema populaarsemaid lasteraamatuid on avaldatud kogu maailmas ja ta on võitnud kaks Nestlé medalit. Varrakult on varem ilmunud Eva Ibbotsoni lasteraamatud „Reis merejõele“ ja „Kaasani täht“.
Runnel, H. Kits läks kiideldes mäele (lasteluule)
Rekand, T. Krimmi päevik : õpetajapreili juhtumused
Tiina Rekand elab alates 2008. aasta sügisest Krimmi eestlaste keskuseks olevas Krasnodarka külas, kus kogub materjali sealse eestlaskonna kohta, ja töötab Aleksandrovka keskkoolis, õpetades kohalikele eesti keelt ja kultuuri. “Krimmi päevik” on tema humoorikas sissevaade Ukraina külaromantikasse ja Krimmi elanike, eelkõige seal elavate eesti juurtega inimeste eluolusse ja identiteeti.
Kasser, T. Kummaline kuu (lastele)
Myron, V. Kuulus raamatukogukass Dewey
Kens, K. Lasteaia linnalegendid ehk mida on lastel õnnelikuks olemisesk vaja
Neid lugusid jutustades saame kuulajale näidata, kuidas olla hea. On uskumatu, kuidas mõjub lapse käitumisele jõuluaeg ja teadmine, et päkapikk jälgib tema tegemisi. Selle raamatu abil saame päkapikkude head mõju pikendada. Kas kaasaegne muinasjutu kajastab poliitikat? Võimalik, kuid kindlasti mõjutab vaimsus lapse head käekäiku. Nii ka raamat, mis peegeldab esivanemate vaimsust, pärandkultuuri. Talletatud on mälestus masust, sest lõpuks kannatavad täiskasvanute valede otsuste tulemusena lapsed, kes saavad olla õnnelikud vaid juhul, kui seda on nende omad vanemad.
Liiva, K. Linnud sealpool pilvi (novellikogumik)
Hainsalu L. Maximini (luule)
Lender, M. Minu Taani
Holt, S. Neelatud (noortele)
„Neelatud” on haarav õuduslugu, mis paneb su mõtlema: mis siis, kui sinu suurimatest kartustest saab tegelikkus? Kui sinu suurimad hirmud seisavad su ees, et sind hävitada, neelata...
Simon Holti kirjanikukarjäär sai alguse õudusjutte ilmutavas fänniajakirjas keskkoolis, mille kirjastamise tõttu kooli koopiamasin üle kuumenes. Laskmata end pärast tunde jätmisest heidutada, on ta kirjutanud sellest ajast saadik. Enne täiskohaga kirjanikuks saamist elatas Holt end hotelli öövalveportjee ja käekotimüüjana. Chicagos elav Holt on lisaks muule ka amatöörmuusik ning kollektsioneerib koomikseid.
Bardy, A. Oskari paadiraamat (lastele)
Meremees Oskari raamat on toredalt illustreeritud lugu väikese poisi seiklusterohkest suvest, mis sisaldab paatide ja merega seotud algõpetust suurematele ning väiksematele merehuvilistele. Seda kõike põimituna Oskari vanaisa muhedate juttudega möödunud aegadest ning Oskari ja tema sõprade tegemistega, mis algavad purjepaadi ettevalmistamisega kevadel ja kulgevad läbi suve sügisesse. Nii saavad suured ja väikesed tegelased osa purjematkast ja võistlusest, kogevad tormi ning õpivad selle kõige juures meretarkusi.
Reian, A. Otsetee paradiisi (noortele)
Põnev ja kaasahaarav romaan viib lugeja inimeste keskele, kellest me kõik oleme kuulnud, teame, et nad on siinsamas meie keskel, kuid ometigi suudavad nad endi pahupoolt ühiskonnas väga hästi peita. Olgu nendeks siis alatud sutenöörid, julmad narkoärikad või silmakirjalikud supermodellid.
Post mortem. Katõn . filmijutustus
Päevaseiskaja: muinasjutte Setumaalt ja....
Tuhandete Eesti rahvaluulearhiivis talletatud muinasjuttude seast tegi valiku ning jutustas ümber Kristiina Ehin. Muinasjutud on nii eesti kui ingliskeeles. Hea kasutada keele õppimisel.
Miro. A. Sandlipuu jäljed
Palm, K. Sooritsika avastusretk (lastele)
James, P.D. Tuletorn
Uued eesti muinasjutud
kogumik fantaasiarikkaid lugusid, mis kõnelevad tänapäeva elus olulistest teemadest. Nende nüüdisaegsete lugude autorid pole oma igapäevaelus kõik sugugi kirjanikud, kuid igaüks neist on leidnud end ümbritsevast elust teema, millest kirja panna oma tänapäevane muinaslugu. Neisse lugudesse on põimitud aegumatud õpetussõnad ning esiisade ja -emade elutarkus. Muinaslood kõnelevad meile heast ja kurjast, armastusest ja vihkamisest, ilusast ja inetust, hoolimisest ja ükskõiksusest, tarkusest ja taipamatusest. Ja nagu muinasjuttudes ikka, jääb ka neis lugudes võidutsema tark, õige ja hea.
Gudenkauf, H. Vaikimise taak

Aimekirjandus:
20. sajandi mõttevoolud

Lõpuks ometi saab lugeda korralikku 20. sajandi filosoofia monograafiat eesti keeles, selge kompositsiooni ja kvaliteetse sisuga, lihtsa ja stiilse kujundusega telliskivist poole raskemas kogumikus.

Kaasas seda hiiglast just ei kanna, aga öökapile mahub ära küll. Raamat tutvustab möödunud aastasaja peamisi mõttevoolusid, mida avavad meie kohalike mõtlejate eelretsenseeritud esseed nende voolude olulisematest filosoofidest.
Karell, M. Alari Kivisaar : minu fotohaigus ja ...
Vainkula, K. Ervin Abel. Siin ma olen
Suur koomik soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.
Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.
Jokinen, B. Kiusaja meie seas: kogemusi probleemsete inimestega ....
Nicholson, S. Meisterda ise
Siilak, P. Meisterdame emale
Tõhk, M. Metstötsi rajad
Kui inimeselt küsida, mida nad oma elus tähtsaks peavad, siis mahuvad selle loetelu etteotsa tavaliselt lapsed ja loodus. Kuidas lapsele loodust ja suhteid ümbritseva keskkonnaga arusaadavamaks teha? Loomulikult mängu ja mänguliste tegevuste kaudu. Metstöts armastab lapsi ja loodust. Metstöts on pärit meie esivanemate muinasjuttude maailmast haldjate riigist. Metstöts on metshaldjas, kes vahendab poistele ja tüdrukutele mänguliselt ja muinasjutuliselt erinevaid nähtusi ja sündmusi.
Russak, Ü. Nad kuuluvad maailmale
Pihlapuu, S. Pihlapuude võitlus
Saksakulm, T. Teosta end: karjääriõpetus
Roosaar, R. Vanaema Ingeborgi kokaraamat
Niiberg, T. Õnneliku kodu ja pere saladus
Nagu ei ole ühtegi sarnast inimest, ei ole olemas ka täiesti ühesugust kodu ega täiuslikku arusaama kodu olemusest. Kodud nagu inimesedki sünnivad, vananevad ja surevad. Igal kodul on oma eellugu ning järellugu. Kindlasti annab alati midagi ära teha, et kodu oleks veelgi kodusem. Seda abi peaks see raamat lugejale pakkuma.
Piaf, E. Õnnepeole
Autobiograafias, mis ilmus esmakordselt 1958. aastal, viis aastat enne lauljanna surma, jutustab Piaf tundeküllaselt ja humoorikalt oma trööstitust lapsepõlvest, lauljaks kujunemisest, enda ajastu tuntud kunsti- ja kultuuritegelastest ning elust, mis kaasneb kuulsusega. Lisaks räägib Piaf, milles seisnes tema peadpööritava edu saladus: õnnes ja juhuses, meeletus töös ja tahtejõus, eelkõige aga iseendaks jäämises.



Märtsikuu uudiskirjandus
:

Ilukirjandus:
Beekman, V. Aatomik: aatomik ja küberneetiline karu (lastele)
Michaels, K. Becketite viimane vastupanu
McEvan, I. Chesili rannal
Skagan, F. Head ööd, mu arm
Nõu, H. Jääauku: noorsooromaan
Jääauku on Helga Nõu järjekordne teismelistele mõeldud põnev nüüdisaegne romaan, kus kohtame eelmisest raamatust Appi! tuttavaid tegelasi, nagu Jussi ja Mailit, kes ootamatult on kaotanud oma vanemate toe, ning HIV-nakkusega Kaupot.
Tungal, L. Kama üks ja kama kaks: lasteluulet
Luuletused on humoorikad ja neid on tore ette lugeda juba nelja-viieaastastele põnnidele. Väga paljud salmid räägivad õppimisest ja koolielust ja pakuvad kindlasti lugemislusti nii peagi kooli minevatele lastele kui ka esimeste klasside koolijütsidele.
12 luuletusele on Priit Pajusaar loonud viisid. Vahvad lastelaulud koos nootide ja fonogrammidega on raamatuga kaasas oleval plaadil.
Selli, T. Kass Kriibik (lastele)
Rushdie, S. Kesköö lapsed
Kangur, M. Kuldne põli (luule)
Lembe, M. Käed eemale Õnnest!
Kasemaa, A. Lagunemine (luule)
Ora, S. Lugu hundipojast, kes tahtis endale jänesepoega
Cooper, N. Luuderohi
Timmusk, E. Minu Kanada
Khadra, Y. Plahvatus
Päkapikk Ingo: valitud kohti kirjavahetusest ... (lastele)
Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.
Baricco, A. See lugu
Frost, M. Seitse nime
Raud, M. Sinine on sinu taevas

Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis kohalikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab.

Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute.
Kolk, R. Sulajää
Mallery, S. Suusoojaks
Jansson, T. Suveraamat
„Suveraamat“ on üks Tove Janssoni kümnest täiskasvanute romaanist. Põhjamaades on see saavutanud klassika staatuse.See raamat on pärl kesk kirjanduse merd, sõõm värsket õhku, viimase komani täis armastust inimese vastu.
Tuulik, Ü. Sõja jalus
„Sõja jalus“ ilmus viimati 25 aastat tagasi ja isegi siis veel tsensori poolt kärbituna. Nüüd ilmub romaan esimest korda algupärasel kujul ja koos akadeemik Jaan Unduski põhjaliku kommentaariga.
Ülo Tuuliku „Sõja jalus“ on eesti kirjanduse suurte salapäraste seitsmekümnendate üks kuuest kõige märgilisemast proosaraamatust. Romaani modernistlik kompositsioonitehnika võimaldas selles kõrvu viia seiku ja suhtumisi, mis tollaste ideoloogiliste arusaamade kohaselt kokku ei sobinud ja võrreldavad polnud. Nagu näiteks Hitleri ja Stalini armee sõdurite põhiline sarnasus.
Soonik, M. Tiivaripsutus
Traat, M. Tule rüütamine (luule)
Arme, L. Varjupaiganaga
Vahvalt kirjutatud raamat läbi lapse silmade täiskasvanute ja laste elutõdedest.
Lowry, M. Vulkaani jalamil
Wolff, I. Väike kleidipood
Pervik, A. Ühes väikses veidras linnas
Ühes väikses veidras linnas, mille nimi on NummiPea, elas paras hulk veidraid tüüpe ja tüübikesi. Parajalt veider oli isegi NummiPea linnapea, kelle nimi oli proua KummiPea. Nummipea linnas elavad näiteks härra LugemisHull, preili RõõmuRikkuja, härrad EtteVaatlik ja TahaVaatlik, Preili JuurdeVõtlik, härra PuuPea ning paljud teised.
Kõik nad on omamoodi veidrad - nagu inimesed ikka, kes meid ümbritsevad.
Raamat on läbivalt illustreeritud Jüri Mildebergi illustratsioonidega.
Suurepärane väike lasteraamat.

Aimekirjandus
Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust
Raamat algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.
Järgmisena ilmumas:
· Mart Juur „101 Eesti muusikaalbumit”
· Toomas Kukk „101 Eesti lille”
· Rein Veidemann „101 Eesti kirjandusteost”
· Eve Mägi „101 Eesti lindu”
· Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika”
· Tiina Lokk „101 Eesti filmi“
Grotto, D. 101 toiduainet, mis võivad päästa su elu
Palamets, H. Eesti Vabadussõja lugu
Osho Emotsionaalne heaolu
Salumets, V. Fikseeritud Fix
Krips, H. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel
Raamatus antakse ülevaade suhtlemistehnikatest ning nende kasutusviisidest. Kirjeldatakse vestluse juhtimise tehnikaid. Räägitakse kehtestamisest ja läbirääkimistest. Käsitletakse gruppide juhtimise problemaatikat.
Parek, L. Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan
Kaplinski, J. Paralleele ja parallelisme
Raamatu aluseks on loengud, mida autor pidas 2000-2001 Tartu Ülikoolis.
Hussey, A. Pariis: salajane ajalugu
Andrew Hussey raamatus „Pariisi salajane ajalugu” kohtame tervet müriaadi kodanikke, kelle lood on vorminud Pariisi: üheksateistkümnenda sajandi ringihulkujad, kes longivad sihitult Haussmanni uutel tänavatel; laastava katku ohvrid ja sellest haigusest eluga pääsenud; Notre-Dame’i katedraali ehitajad; need, kes värvisid Seine’i jõe 1572. aasta Pärtliööl verega punaseks, ja paljud teised, kelle elu on jätnud jälje linnale, mis on alati tekitanud tugevaid tundeelamusi.
Sarv, T. Peksta ja kallistada: arvamuslugusid Eestist ja eestlastest
See raamat võib olla meelepärane või vihastada, ent ükskõikseks jätab väheseid lugejaid. Kõige enam panevad siinsed lood siiski eesti elu ja tegemiste üle järele mõtlema, sest Tõnn räägib meiega fredjüssiliku filosoofilise ja rahuliku vaatlejana, kellest kiirgab elukogemust, kellel pole kuskile kiiret ja kes justkui patsutab meile õlale - inimene, kuhu sa tormad?
Renessansiaja inimene


Veebruarikuu uudiskirjandus
:

Ilukirjandus:
Krauss, N. Armastuse ajalugu
Vilar, E. Armastuse valem
Armastusega armastusest : Eesti armastusluule kogumik
koondab 101 luuletust 39 autorilt. Kogumik annab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade, autoriteks Marie Under, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Betti Alver, Aleksander Suuman, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Ave Alavainu, Viivi Luik, Viiu Härm, Kristiina Ehin jpt.
Kumberg, K. Autopõnn Anto ja uus tüdruk (lastele)
Smith, M. C. Gorki park
Claudel, P. Hallid hinged
Vilep, H. Hirm
Orstavik, H. Kirikuõpetaja
Swinburne, A. C. Mona Lisa abielu
Neis rõhutatud romantilistes lugudes, mille teemad lähtuvad eelkõige müstilisest keskajast, võib leida saatuslikke naisi, nõiduskütkes vaevlevaid armastajaid, kummalisi haigusi, salapäraseid sündmusi ja endeid.
Padu, E. Murtud süda
Kaalep, A. Muusad ja maastikud (luule)
Vabat, M. Naerutaltsutaja
Grondahl, J. C. Neli päeva märtsis
Grisham, J. Nuhk
Auster, P. Oraakli öö
Hemingway, E. Pidu sinus eneses
Kõiv, M. Poisid ja tüdrukud
Cornwell, P. D. Porikärbes
Lind, T. Päev algab öösel
Smith, M. C. Põhjanael
Uustulnd, L. Ruutuemanda sündroom
Wharton, E. Rõõmukoda
Binchy, M. Süda ja hing
Heinsaar, M. Sügaval elu hämaras (luule)
Benedictus, D. Tagasi Saja Aakri Metsa...
Rohkem kui 80 aastat pärast seda, kui Winnie Puhh lugejaid esimest korda rõõmustas, viib David Benedictus meid jälle Saja Aakri Metsa, kus ootavad ees uued seiklused. Veedame veel mõned toredad tunnid Maailma Parima Karu seltsis, saates teda Christopher Robini tagasituleku peol ja õppides kriketimängu keerdkäike.
Smith, A. Tüdruk kohtab poissi
Ehin, A. Udusulistaja (luule)
Bristol, P. Usuvaenlane
Penny, L. Vaikelu
Aronovits, M. Valge kassi maja
Helme, M. Vana vaskne laevakell (jutukogu lastele)
Vares keedab hernesuppi (muinasjutt)
Väikese inimese suured reisid (luulekogu lastele)
Thompson, K. Ööloom (noortele)

Aimekirjandus:
Tali, P. Eino Baskin, Naer läbi pisarate
Kilumets, M. Elu. Kunst. Epp Maria monograafia
annab põhjaliku ülevaate kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust.
Raamat on suures formaadis ning sisaldab rohkelt fotosid ja näiteid kunstniku töödest.
Barnes, H. Hannibal
Dammen, L. Jõuluaeg : põnevad kaunistused...
Kröönström, M. Kaptenite ja leitnantide sõda
Raamat heidab valgust mitmetele Eesti Vabadussõja seni vähe uuritud küsimustele.
Oksanen, S. ja Paju, A. Kõige taga oli hirm
Varblane, S. Lõbusad lastetoidud
Carnegie, D. Lõpeta muretsemine ja hakka elama
Mida kanti, millal kanti : rõivastuse põhjalik ajalugu
Rasputina, M. Rasputin. Miks? : tütre mälestused
Toomet, T. Suur karuraamat : kogu tõde kaisukarudest
Selles raamatu on kõik kaisukarude kohta. Tiia Toomet kirjutab kõigepealt kaisukarude ajaloost, et kuidas kaisukarud said inimestele nii armsaks ja kuidas kaisukarud on läbi aja arenenud. Teiseks on raamatus pildid ja fotod umbes 200 kaisukarust.
Uba. Toomas Uba
Legendaarest Toomas Uba meenutavad pereliikmed, kolleegid Eesti Televisoonist, sportlased ja tuntud eestlased. Raamatus on rohkelt ajaloolisi pilte.


Jaanuarikuu uudiskirjandus:


Ilukirjandus:
Tommyboy Aja kiri (luule)
Rowling, J. K. Bard Beedle'i lood
Marquez, G. Eesti naise õnn : kuidas ma lahkusin Eestist
Kaus, J. Hetk
Nirti Ja anne meile andeks meie võlad (noortele)
Updike, J. Jookse, jänku
Meyer, S. Koidukuma (Videviku saaga 4. osa)
Saks, K. Krista Kilvet : peegelpilgus
Petrone, E. Marta varbad (lastele)
Merca Mees
Hommik-Mrabte, K. Minu Maroko
Strider, R. Minu Mongoolia
Hunt, K.-K. Minu Nepaal
Feldon, F. Naissaatana elu ja armastus
Õnnepalu, T. Paradiis
Kass, K. Peeter ja mina
Sepp, A. Peljatud tunded
Kudu, R. Pigimust ja pigilind
Vallik, A. Pints ja Tutsik II osa (lastele)
Võrno, H. Poisi lugu
Undset, S. Proua Marta Oulie : Truu abikaasa
Egeland, T. Ringi lõpp
Seil, W. Sherlok Holmes ja Titanicu tragöödia
Hall, J. Sherlok Holmes ja telefonimõrva müsteerium
Supinahk ja sukapüksid
Loorber, N. Sügismüsteerium
Pearce, P. Tomi kesköine aed (lastele)
Haran, M. Vaht cappuccinol, ehk....
Laidla, S. Varju all
Child, L. Viimase hingetõmbeni

Aimekirjandus:
Roberts, L. 1000 kudumismotiivi
Eelrand, H. Anne Veesaar : elus, see on kõige tähtsam
Edda : Norra mütoloogia
Karm, H. Elle Kull : unes ja ilmsi
Ader, A. Loodusfoto lugu ja lumm
Kiin, S. Marie Under
Nii teeme korda vanaema mööbli



Aastalõpu uudiskirjandus:

Ilukirjandus:
Marton, D. 72 tundi
Contra aastahing 2010
Kesküla, K. Elu sumedusest (luule)
Järvi, R. Helmeri võlupall (lastele)
Pärnits, M. Hundikutsikaeetika
Karm, H. Ingli valgus (lastele)
Käo, H. Inimese pesa (lastele)
Lindgren, T. Isa arm
Leather, S. Isiklik tantsija
Kirjad isale
Unt, M. Kogutud teosed 4.
Winters, R. Kuninglik abielu
Kehlmann, D. Kuulsus
Mann, C. Last ootav eksnaine
Jones, L. Mister Pip
Antsu, M. Murra leiba nälgijale (2. osa)
Lember, I. Päevalilled (ajalooline romaan)
Christie, A. Salavastane
Renser, B. Seitse maailma: reisiromaan
Wimberg. Suur pidusöök (lastele)
Ilmet, P. Taevall (luule)
Stout, R. Topeltsurm
Delinsky, B. Unelm täitub
Puhk, Õ. Värvihaldjad (lastele)
Butler, M. C. Üks vihmapäev (lastele)

Aimekirjandus:
Kivimaa, E. Arvo Kukumägi : alasti elu
Zetterberg, S. Eesti ajalugu
Reinumägi, R. Esitluse loomine PowerPoint 2007 abil
Kalender 2010
Hill, S. Käsitöö: klaasimaalist mosaiigini
Meie pere jõuluraamat: 100 säravat ideed...
Meresmaa, L. Näputööd. I Heegeldatud äärepitsid
Avestik, R. Urmas Kibuspuu 31 aastat
Raamat varalahkunud näitlejast Urmas Kibuspuust (1953–1985) portreteerib läbi 9 teatri- ja telehooaja säravalt andekat karakter- ja komöödianäitlejat, keda on nimetatud ka sajandi eredaimaks täheks Eesti teatris. Lühikese, kuid värvilise ja värvika eluteega näitlejat meenutavad raamatus nii tema kolleegid kui sõbrad ja perekond.
Ain Lutsepp: „Lahkunud inimesi meenutades jääme tavaliselt kurvaks. Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle üle, et teda ei ole, vaid rõõmustama selle üle, kes ta oli, et ta oli olemas.“


Pausch, R. Viimane loeng
Liedemann, E. Väikesed päästjad
See on raamat, mida võiksid lugeda kõik alates eelkooliealistest ja lõpetades vanavanematega. Siit saab õpetlike jutukeste näitel teada, kuidas käituda õigesti ohtlikus olukorras. Raamat ei taotle ammendavate juhiste andmist, vaid õpetab lastele, mida teha, kui on juhtunud õnnetus.